S Ri hagi SRV Ehitus AS vastu nõude tunnustamiseks E P (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
319,55 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.11.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S Ri apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S R (isikukood XXXXX, elukoht XXXXXX), esindaja advokaat Erik Lepikson; Kostja SRV Ehitus AS (registrikood 10885366, asukoht Rävala pst 3, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Katrin Kahn. 08.03.2012, avalik kohtuistung
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 03.11.2011 otsus S Ri hagis SRV Ehitus AS vastu nõude tunnustamiseks E P (pankrotis) pankrotimenetluses muutmata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud S Ri kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tEmisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tEma tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tEmiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.22.12.2010 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu nõude tunnistamiseks E P (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 931 000 krooni (187 325,04 eurot) ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.19.08.2010 Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja E P (võlgnik) pankrot. Kostja vaidles võlgniku pankrotimenetluses 23.11.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastu hageja nõudele summas 2 931 000 krooni (187 325,04 eurot). 01.11.1998 sõlmisid võlgnik ja Thundebird Investors Society (laenuandja) laenulepingu nr 01LL/11-98, mille alusel andis laenuandja võlgnikule 2 500 000 krooni (159 779,12 eurot) laenu. Laen anti intressivabalt, kohustusega tasuda laenusumma laenuandjale tagasi hiljemalt 01.11.2008. 02.11.1998 allkirjastasid võlgnik ja laenuandja rahaliste väärtuste üleandmisevastuvõtmise akti, millega nad kinnitavad summa üleandmist võlgnikule. 25.10.2004 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu nr 25NL/10-2004. Laenusaaja informeeris võlgnikku nõude loovutamisest ning võlgnik on teatise kätte saanud, mida kinnitab võlgniku allkiri. Nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel läksid hagejale üle võlgniku ja laenuandja vahel 01.11.1998 laenulepingust nr 01LL/11-98 võlgniku vastu tulenevad nõuded. Võlgnik ei ole käesoleva hetkeni nõudeid täitnud.
3.Võlgnik ei ole hagejale laenu koos viivisega tagastanud, mis on vastolus VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. Hagejal on võlgniku vastu laenulepingust tulenev nõue põhivõlgnevuse 2 500 000 krooni (159 779,12 euro) tagastamiseks. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja PankrS § 35 lg 1 p 6 nõuab hageja viivist kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni, s.o kuni 19.08.2010, kokku 431 000 krooni (27 545,92 eurot).
4.AS-i Eesti Post e-kirja väljatrükist nähtub, et sihtnumbrite muutusest teavitati inimesi juba 1998.a suvel. Seega said lepingupooled juba 1998.a suvel teadlikuks uutest sihtnumbritest. Kuna võlgnik oli laenulepingu sõlmimise ajaks teadlik uuest sihtnumbrist, siis märkis võlgnik laenulepingus sihtnumbriks uue sihtnumbri ehk 10620.
5.Leping on kehtiv ja kokkuleppe alusel on võlgnikule raha üle antud. Raha saamist on võlgnik oma allkirjaga laenulepingul ja aktil kinnitanud. Laenulepingu alusel üleantud rahasummat ei toodud üle riigipiiri, mistõttu puuduvad hagejal vastavad dokumendid. Raha oli Eesti Vabariigis olemas. Laenuandja, kui Ameerika Ühendriikides registreeritud ettevõttel, ei lasunud kohustust korraldada oma raamatupidamist viisil, nagu see on Eesti Vabariigis kohustuslik. Samuti puudus laenuandjal finantsaruannete ning auditi teostamise kohustus.
6.Hagejal ei ole õnnestunud hageja ja võlgniku vahelise lepingu originaali leida. Kuna seadus ei näe ette laenulepingule kohustuslikku vorminõuet, siis on laenusuhte olemasolu tuvastamiseks vajalik tuvastada üksnes mõlema poole kattuvad tahteavaldused, milles avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Nimetatud tahteavaldusi on lisaks kirjaliku laenulepingu esitamisele võimalik tõendada lepingu osapoolte ütlustega.
7.Laenuandja eksisteeris laenu andmise ning nõude loovutamise hetkel, mida tõendab hageja 25.01.2011 vastuse lisa nr. 2. Nimetatud tõendis on Sarki senešall L.P. de C kinnitanud, et volikirja on allkirjastanud laenuandja direktor S S. Kõnealune volikiri on ühtlasi legaliseeritud Eesti Vabariigi Välisministeeriumis. Nimetatud tõend tõendab laenuandja kui juriidilise isiku eksisteerimist volikirja allkirjastamise hetkel. Juhul, kui laenuandja õigusvõime ei ole tõendatud, on kostja alusetult rikastunud hageja arvel.
Kostja vastus
8.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Laenuleping nr 01LL/11-98 on võltsitud, eesmärgiga omada võimalikult suurt kontrolli võlgniku pankrotimenetluse üle ning mõjutada läbi häälteenamuse võlausaldajate üldkoosolekul pankrotimenetluses tähtsust omavaid asjaolusid (TsMS § 277 lg 1). Laenulepingus on võlgniku kui laenusaaja elukohaks märgitud XXXXX, sihtnumbriga 10620. Vastavalt AS-lt Eesti Post saadud informatsioonile muutusid Tallinnas ametlikud sihtnumbrid alates 01.12.1998. Nimetatud sihtnumber kehtib käesoleva ajani. Sellest lähtuvalt väidetava laenulepingu sõlmimise kuupäeval ei olnud võlgniku elukoha aadressiks XXXXX sihtnumbriks 10620. Nimetatud sihtnumber võeti kasutusele kuu aega pärast fiktiivse lepingu sõlmimist. Laenulepingus nimetatud sihtnumbri kasutamine viitab üheselt asjaolule, et laenuleping on koostatud tagantjärgi ilma detailidele piisavalt tähelepanu pööramata. On võimalik, et isik kasutab pärast sihtnumbri muutmist harjumusest endist sihtnumbrit. On välistatud, et isik kasutab kuu aega enne sihtnumbri kehtima hakkamist juba uut, veel mitte kasutusel olevat sihtnumbrit.
10.Hageja poolt viidatud 06.10.1998 volikirjaga ei ole tõendatud laenuandja olemasolu väidetava laenulepingu sõlmimise hetkel ehk 01.11.1998. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et volikirjas on Sarki senešall L.P. de C kinnitanud, et volikirja on allkirjastanud laenuandja direktor S S. Volikirjas on Sarki senešall üksnes kinnitanud volikirja allkirjastanud isiku allkirja õiguse ehk asjaolu, et isik, kes on volikirja allkirjastanud on tõepoolest S S. Volikirjast ei nähtu, et senešall oleks kontrollinud laenuandja õigusvõimet või S Si volitusi äriühingu direktorina. Volikirja sisu ei ole tõestatud ning selles toodud andmete ehtsust ei ole kontrollitud. Eesti Vabariigi Välisministeerium on volikirja legaliseerinud ehk kontrollinud volikirjal oleva senešalli allkirja ja pitsati ehtsust, kuid mitte dokumendi sisu. Legaliseerimisel on Välisministeerium selgesõnaliselt kinnitanud, et ta ei vastuta dokumendi sisu eest.
11.Äriühingu õigusvõimet ei saa tõendada isiku ütlustega. Äriühingu õigusvõime algab äriühingu registreerimisest vastavas registris ning õigusvõime olemasolu saab tõendada üksnes dokumentaalse tõendiga nimetatud registrist. Äriühingu väidetaval direktoril ei ole pädevust kinnitada äriühingu olemasolu. Tulenevalt eeltoodust, ei saa lugeda laenuandja olemasolu laenulepingu sõlmimisel tõendatuks hageja poolt nimetatud volikirja ega mistahes isiku ütlustega.
12.Nõude olemasolu ja esialgne kuuluvus on nõude loovutamise juures määrava tähtsusega, sest selleks, et nõuet saaks loovutada, peab olema nõue mida loovutada. Antud juhul peab olema tõendatud laenuandja ja laenusaaja vaheline võlasuhe, mida omakorda oleks olnud võimalik loovutada hagejale. Käesoleval juhul ei ole hageja suutnud tõendada laenuandja ja võlgniku vahelist võlasuhet ega asjaolu, et laenuandja omas väidetava laenulepingu sõlmimise hetkel õigusvõimet.
13.Hageja ei ole tõendanud, et oleks andnud raha võlgnikule füüsilise isikuna, mistõttu tuleb jätta vastavad hageja väited tähelepanuta. Maakohtu otsus
14.03.11.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 01.11.1998 sõlmitud laenulepingust nr 01LL/11-98 ja 25.10.2004 sõlmitud nõude loovutamise lepingust nr 25NL/10-2004 tuleneva nõude summas 2 931 000 krooni (187 325,04 eurot), millele vaidles 23.11.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastu kostja.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kehtiv nõue võlgniku pankrotimenetluses, kas hageja on võlgnikule raha üle andnud, kas hageja on esitanud võltsitud dokumente laenulepingu ja 02.11.1998 rahaliste väärtuste üleandmise-vastuvõtmise akti näol, kas laenuandja õigusvõime on tõendatud.
17.PankrS § 106 lg 1 kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 sätestab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
18.Kohtule esitatud 01.11.1998 võlgniku ja laenuandja vahel sõlmitud laenulepingu p-st 2.1 nähtuvalt on laenuandja andnud võlgnikule laenu 2 500 000 krooni (159 779,12 eurot). 02.11.2998 rahaliste väärtuste üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on rahasumma 2 500 000 krooni üle antud laenuandjalt laenusaajale ülalnimetatud laenulepingu alusel. Lisaks antud tõenditele tõendas hageja laenulepingust tuleneva rahasumma üleandmist tunnistajana ülekuulatud võlgniku ütlustega ja hageja vande all antud seletustega. Antud dokumendid ja tunnistaja ütlused ning hageja vande all antud seletused on omavahel vastuolus ning ei ole seetõttu usaldusväärsed tõendid, millest tulenevalt kohus neid tõenditena ei arvestanud alljärgnevatel põhjendustel.
19.Hageja poolt kohtule esitatud laenulepingust nähtuvalt on võlgniku elukoha aadressiks märgitud XXXXX 10620. Võlgnik on vande all kinnitanud, et tema elukohaks laenulepingu sõlmimise ajal oli XXXXX. Pooltel puudub vaidlus selles, et võlgnik omandas XXXXXX asuva ridaelamuboksi alles kaks aastat pärast väidetava laenulepingu sõlmimist. Kohtule ei ole esitatud mõistlikku põhjendust selle kohta, miks on laenulepingus võlgniku kui laenusaaja elukohaks märgitud aadress, kus ta laenulepingu sõlmimise ajal ei elanud ning mis ei olnud kuidagi väidetava laenulepingu sõlmimise ajal võlgnikuga seotud ning mille võlgnik omandas alles kaks aastat hiljem.
20.Laenulepingus on võlgniku elukoha XXXXX sihtnumbriks märgitud 10620, mis väidetava laenulepingu sõlmimisel 01.11.1998 veel ei olnud ametlikult kehtiv. Nähtuvalt AS Eesti Post teatest muutusid Tallinnas ametlikud sihtnumbrid alates 01.12.1998, XXXX ametlik sihtnumber oli kuni 1998.a detsembrini EE0006. Võlgnik kinnitas vande all, et tema laenulepingut ei koostanud ega öelnud eelnevalt hagejale oma elukoha aadressi, sealhulgas XXXXX uut veel mittekasutusel olevat sihtnumbrit.
21.Hageja väitel teavitati XXXX tänava sihtnumbri muutumisest juba suvel, kuid kuna võlgnik elas laenulepingu sõlmimise ajal XXXXXX, siis on vähetõenäoline, et hageja, kes väidetavalt koostas laenulepingu, oli teadlik vastava sihtnumbri muutumisest. Kohus asus seisukohale, et isegi juhul, kui hageja oleks pidanud vajalikuks Räägu tänava sihtnumbri kandmist laenulepingusse, siis oleks ta eelduslikult lihtsalt leitavana märkinud hetkel kasutusel oleva sihtnumbri, mitte tulevikus kasutusele võetava uue sihtnumbri. Hageja on
oma seisukohas väitnud, et kuna võlgnik oli laenulepingu sõlmimise ajaks teadlik uuest sihtnumbrist, siis märkis võlgnik laenulepingus sihtnumbriks uue sihtnumbri ehk 10620. Nimetatu on vastuolus võlgniku ütlustega, mille kohaselt võlgnik ei teadnud, kes laenulepingu koostas, kuna laenulepingu koostamise juures ta ei viibinud, kuid viibis allkirjastamise juures. Võlgniku ütluste kohaselt ei olnud ta hagejale rääkinud, kus ta Tallinnas elab. Samuti on ta hagejale öelnud, et XXXXX tänaval olid mõned majad müügiks, kuid konkreetse aadressiga majast juttu pole olnud. Seega ei saanud laenulepingu sõlmimise ajal hagejale olla teada võlgniku täpne aadress XXXXX, eriti arvestades asjaolu, et võlgnik asus sinna elama alles kaks aastat hiljem. Laenulepingus veel mittekasutusel oleva sihtnumbri ja aadressi, millel asuva elukoha omandas võlgnik kaks aastat hiljem, kasutamine viitab üheselt asjaolule, et laenuleping on koostatud tagantjärele ajal, mil võlgniku elukoha aadressiks oli XXXXX ja sihtnumbriks 10620.
22.Samuti on võlgnik vande all kinnitanud, et märkas laenulepingus tema aadressina märgitud eksitust ning tema korraldusel tegi hageja laenulepingus parandused ja märkis võlgniku aadressiks XXXXX. Hageja laenulepingute ärakirjades antud erinevust 27.04.2011 toimunud kohtuistungil kommenteerida ei osanud ning vaidlustas 16.05.2011 seisukohas kostja poolt kohtule esitatud laenulepingu koopia ehtsuse, millele oli võlgniku aadressiks märgitud XXXXXX. Seega on ka selles osas hageja ja võlgniku ütlused vastuolulised ja ebausaldusväärsed.
23.Hageja ja võlgnik on andnud vande all vastuolulisi ütlusi ka laenulepingu nr 01LL/11-98 allkirjastamise ja raha üleandmise asjaolude kohta. Hageja on vande all öelnud, et andis raha võlgniku kätte, kes luges raha üle. Võlgnik aga andis seletuse vande all, et tema elukaaslane P R luges raha üle ja pani kotti. Samuti väitis hageja, et laenuleping allkirjastati 02.11.1998, kui raha üle anti. Võlgnik aga väitis, et laenuleping allkirjastati samal kuupäeval, kui laenuleping on sõlmitud ehk 01.11.1998 ning raha üleandmine toimus järgmisel päeval.
24.Kostja on vaidlustanud laenulepingute ehtsuse. TsMS § 277 lg 1 alusel võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. TsMS § 277 lg 4 alusel võib kohus otsuse tEmisel jätta dokumendi arvestamata, kui selle ehtsus on vaidlustatud.
25.Eeltoodu alusel on asjas tõendamist leidnud, et vaidlusalune laenuleping on võltsitud ning raha üleandmine hageja poolt võlgnikule usaldusväärsete tõenditega ei ole tõendamist leidnud. Hageja ei ole esitanud ühtegi originaaldokumenti, millest nähtuks laenu andmine võlgnikule. Arvestades, et laenuleping on võltsitud ning võlgnik ei ole saanud laenulepingus märgitud laenu, puudus laenuandjal Thunderbird Investors Society nõue võlgniku vastu, mida oleks olnud võimalik hagejale loovutada. Sellest lähtuvalt on hageja nõue täies ulatuses tõendamata.
26.Tõendamata on ka laenuandja õigusvõime olemasolu laenulepingu sõlmimise hetkel 01.11.1998. Hageja ei ole esitanud kohtule laenuandja õigusvõimet tõendavaid originaaldokumente, mistõttu on väidetava laenuandja olemasolu laenulepingu sõlmimise hetkel täies ulatuses tõendamata. Äriühingu õigusvõime algab selle registrisse kandmisest. Seetõttu saab antud asjaolu tõendada üksnes dokumentaalsete tõenditega, millest tulenevalt jättis kohus hageja sellekohase seletuse tähelepanuta. Laenuandja õigusvõime olemasolu on oluline, kuna nimetatud äriühing on väidetavalt oma nõude hagejale loovutanud, samas loovutada saab ainult tõelist nõuet.
27.Kohus nõustus kostjaga, et laenuandja olemasolu ei saa lugeda tõendatuks hageja poolt kohtule esitatud 06.10.1998 välja antud volikirjaga, mille on väidetavalt allkirjastanud laenuandja direktor S S. Volikirjas on Sarki senešall üksnes kinnitanud volikirja allkirjastanud isiku allkirja õigsuse ehk asjaolu, et isik, kes on volikirja allkirjastanud on tõepoolest S S. Volikirjast ei nähtu, et senešall oleks kontrollinud laenuandja õigusvõimet
või S Si volitusi äriühingu direktorina. Volikirja sisu ei ole tõestatud ning selles toodud andmete ehtsust ei ole kontrollitud. Eesti Vabariigi Välisministeerium on volikirja legaliseerinud ehk kontrollinud volikirjal oleva senešalli allkirja ja pitsati ehtsust, kuid mitte dokumendi sisu. Legaliseerimisel on Välisministeerium ka selgesõnaliselt kinnitanud, et ta ei vastuta dokumendi sisu eest. Kohus jättis hageja poolt kohtule esitatud 31.10.2003 volikirja ja 05.11.2003 apostilli tähelepanuta, kuna nimetatud ei oma tagasiulatuvat jõudu ega tõenda seetõttu hageja volituste olemasolu vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisel 1998.a.
28.Eeltoodu alusel jättis kohus hagi täies ulatuses tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna raha üleandmine hageja poolt võlgnikule ei ole asjas tõendamist leidnud, siis ei saa tõusetuda ka küsimust võlgniku võimalikust alusetust rikastumisest hageja arvel.
29.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus
30.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.
31.31.08.2011 kohtuistungil esitas hageja väite, et isegi juhul, kui lugeda laenuandja õigusvõimetuks ning võlgniku ja laenuandja vahel sõlmitud laenuleping olematuks, siis ei muuda see faktilisi asjaolusid, mille kohaselt andis hageja võlgnikule 02.11.1998 üle 2 500 000 krooni, mistõttu on hagejal alusetust rikastumisest tulenev nõue võlgniku vastu. Kohus leidis 31.08.2011 istungil, et hageja väide, mille kohaselt kuulus raha ülalkirjeldatud juhul hagejale, mitte laenuandjale, on käsitletav hagi aluseks oleva olulise asjaolu muutmisena ehk hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses. Hageja on esitanud kohtu eeltoodud tõlgenduse osas vastuväite TsMS § 333 järgi. TEmist ei ole olulise asjaolu muutmisega, mistõttu ei olnud tEmist TsMS § 376 lg 4 p-st 1 tulenevalt hagi muutmisega.
32.Hagi esemeks on nõude tunnustamine võlgniku pankrotimenetluses ning hagi aluseks on asjaolu, et raha anti üle võlgnikule. Võlgniku kohustus tuleneb asjaolust, et ta sai raha, mis ei kuulunud temale. Juba nõudeavalduses on märgitud, et hageja andis raha võlgnikule üle. Raha tagastamise nõue on loovutatud hagejale, mistõttu ei ole antud nõude puhul oluline, kellele see nõue või raha eelnevalt on kuulunud. Oluline on hinnata, kas hagejal on nõue võlgniku vastu ja mis alusel, mitte asjaolu, et hageja on ekslikult pidanud nõuet mitteeksisteeriva ettevõtte omaks. Hageja andis võlgnikule üle rahasumma, mida võlgnik ei ole käesoleva hetkeni tagastanud. Asjaolu, kelle nimel raha üle anti, ei oma tähtsust, kuivõrd hagejal on tänaseks igal juhul nõue. Seega ei ole hageja arusaam raha omandist oluliseks asjaoluks käesolevas asjas, mistõttu ei ole sellise asjaolu muutmine TsMS § 376 lg 4 p-st 1 tulenevalt käsitletav hagi muutmisena.
33.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-08 märkinud, et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud (ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-63-07, 3-2-1-51-02 ja 3-2-1-33-03). Juhul, kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Käesoleval juhul ei ole hageja muutnud nõude aluseks olevaid asjaolusid, vaid muutunud on õiguslik kvalifikatsioon, mille kohaselt juhul, kui tEmist ei ole laenulepingu alusel üleantud rahasummaga, siis on tEmist alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Hageja on nii nõudeavalduses kui hagiavalduses märkinud, et hageja andis võlgnikule üle 2 500 000 krooni ning võlgnik ei ole seda käesoleva hetkeni tagastanud. Nimetatud asjaolud on hageja nõude aluseks olevad asjaolud, mille muutmine oleks käsitletav hagi muutmisena. Asjaolu, et hageja pidas antud
asja arvestades ekslikult raha omanikuks ettevõtet (laenuandjat), mida ei olnud olemas, ei ole oluline asjaolu, kuivõrd raha üleandmise fakt ei sõltu raha üleandja uskumusest raha omandi suhtes. Igal juhul on selge, et võlgnikule üleantud raha ei kuulunud, mistõttu on võlgnikul kohustus rahasumma tagastada. Kohus on rikkunud TsMS § 376.
34.Kohus on otsuses asunud seisukohale, et laenuandja õigusvõimet saab tõendada üksnes dokumentaalsete tõenditega ning poole vande all antud selgitus ei saa tõendada laenuandja õigusvõime olemasolu. Kohtu kirjeldatud tEvus, millega kohus andis erilise kaalu ühele konkreetsele tõendiliigile, ei ole kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 2, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Puudub objektiivne põhjendus, miks ei saa laenuandja õigusvõimet tõendada muude tõenditega, kui dokumentaalsete tõenditega, mistõttu on kohtu kirjeldatud tEvus käsitletav TsMS § 232 lg 2 rikkumisena.
35.Kohus ei ole põhjendanud miks ta leidis, et laenuandja õigusvõimet saab tõendada üksnes dokumentaalsete tõenditega. Pooltel puudub kokkulepe tõendiliigi osas kõnealuse asjaolu tõendamiseks, samuti ei tulene seadusest nõuet juriidilise isiku õigusvõimet tõendada konkreetse tõendiliigiga. Kohus ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel on kohus järeldanud, et tunnistaja ja poole vande all antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Samuti ei ole kohus põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt ei ole hageja poolt tõendina esitatud rahaliste väärtuste üleandmise-vastuvõtmise akt usaldusväärne tõend. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1.
36.Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lisana rahaliste väärtuste üleandmisevastuvõtmise akti koopia, mis tõendas hageja väidet, et hageja on võlgnikule andnud üle 2 500 000 krooni. Raha üleandmise tõendamine on käesoleva kohtuvaidluse raames määrava tähtsusega, kuivõrd sellest sõltub hageja nõude rahuldamine. Kohus ei ole oma otsuses viidatud tõendile hinnangut andnud, samuti ei ole kohus toonud välja muid põhjuseid, miks kõnealust tõendit ei ole arvestatud. Kohus on rikkunud TsMS § 232 lg 1.
37.Kohus leidis, et tunnistaja ja poole ütlused on vastuolus selles osas, millal raha hagejalt võlgnikule üle anti. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga. Võlgnik on 03.10.2011 kohtuistungil öelnud, et laenulepingu allkirjastamine toimus samal kuupäeval, kui sõlmiti laenuleping ning raha üleandmine toimus järgmisel päeval. Arvestades, et laenulepingul on sõlmimise kuupäevaks märgitud 01.11.1998, siis võib võlgniku ütlustest järeldada, et raha anti üle 02.11.1998. Hageja on vande all antud ütlustes märkinud, et raha anti üle 02.11.1998. Seega kinnitavad mõlemad pooled, et raha anti üle 02.11.1998, mistõttu puudub vastuolu raha üleandmise kuupäeva osas. Seega on ebaõige kohtu poolt tõendeid hinnates tehtud järeldus nagu esineks poolte ütlustes vastuolu raha üleandmise kuupäeva osas. Teine vastuolu seisneb kohtu hinnangul asjaolus, et võlgniku ütluste kohaselt luges raha üle tema elukaaslane ja hageja vend, P. R, kuid hageja ütluste kohaselt luges raha üle võlgnik. 13.a tagasi toimunud sündmuse kohta ühe detaili unustamine või vääralt mäletamine on inimlik ning sellise eksimuse alusel lugeda tunnistaja ja poole ütlused ebausaldusväärseteks on ebamõistlik ning põhjendamata. Kirjeldatu tõttu ütluste ebausaldusväärseks lugemine on käsitletav tõendite väära hindamisena kohtu poolt.
38.Kohus on jätnud põhjendamatult tõendatuks lugemata asjaolud, mille kohta on tunnistaja ja pool ütlusi andnud. Mõlemad pooled on kinnitanud rahasumma üleandmist, hageja on kinnitanud vande all laenuandja õigusvõime olemasolu ning mõlemad pooled on kinnitanud, et raha anti üle esitatud lepingus kokkulepitud tingimustel. Seega on tunnistaja ja poole ütlustest tulenevalt tõendatud raha üleandmise fakt, laenuandja õigusvõime olemasolu ning lepingupoolte ühine tahe olla seotud kohtu hinnangul võltsitud lepinguga ja selle sisuga. Kohtu poolt võlgniku ja hageja ütluste ignoreerimine on käsitletav tõendite väära hindamisena. Vastus apellatsioonkaebusele
39.Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide rikkumist või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist kolleegium maakohtu lahendis ei tuvastanud.
41.Hageja on otsust vaidlustades asunud positsioonile, et juhul, kui võlgnikule laenu andmine Thunderbird Investors Society poolt on jäänud laenuandja õigusvõime puudumise tõttu tõendamata, kuulub hageja nõue tunnustamisele võlgniku poolse alusetu rikastumise tõttu. Peamise tõendina oma seisukoha esitamisel tugineb hageja 02.11.1998 Thunderbird Investors Society ja võlgniku poolt allkirjastatud rahaliste väärtuste üleandmisevastuvõtmise aktile (I kd, tl 25). Kolleegium hageja sellekohase seisukohaga ei nõustu.
42.Rahaliste väärtuste üleandamise-vastuvõtmise aktile on alla kirjutanud hageja Thunderbird Investors Society esindajana. Sellele viitab lisaks aktis endas märgitule ka viide laenulepingule, mille preambulas on hageja määratletud laenuandja esindajana. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Thunderbird Investors Society õigusvõime olemasolu laenulepingu sõlmimise ajal ei ole tõendamist leidnud. Ringkonnakohus jagab selles osa maakohtu seisukohta ning ei pea vajalikus maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes korrata. Lähtudes maakohtu poolt tuvastatud asjaolust, et väidetav laenuandja tElikkuses ei eksisteerinud, puudub kolleegiumi hinnangul alus väiteks, et hageja võiks asuda teostama olematu isiku eest tema olematuid õigusi. Seda ei ole võimalik teha ka hageja poolt alusetu rikastumise nõude esitamisega, kuna puudub alus väiteks, et õigusvõimetult isikult raha väidetava vastuvõtmisega on võlgnik hageja arvel rikastunud. Hageja positsioon, et õigusvõimetu isik kuulus hagejale on asjakohatu. Ükski isik ei saa teisele isikule kuuluda, võimalik on üksnes omada äriühingu aktsiaid või osasid ja sellest tulenevaid õigusi. Kuna aga Thunderbird Investors Society eksisteerimine laenu andmise hetkel on tõendamata, on sisutu arutada ka selle üle, kas hageja oli laenuandja aktsionär või osanik ning kas sellise seose kaudu võiks väita, et võlgnik on hageja arvel rikastunud. Sellele, et väidetavalt üle antud raha kuulus hagejale, ei ole viimane tuginenud.
43.Lisaks hageja positsiooni õiguslikele puudustele, nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et raha faktiline üleandmine võlgnikule hageja vahendusel on jäänud tõendamata. Õige on maakohtu järeldus, et hageja ja võlgniku poolt antud ütlused tehingu asjaolude kohta on vasturääkivad ja see muudab ütlused tõendina kaheldavaks. Tunnistaja on perekondlike sidemete tõttu hagejaga seotud isik ja käimasoleva pankrotimenetluse tõttu võlgnikuna otseselt huvitatud kohtuvaidluse hageja kasuks lahenemisest, mis mõjutab samuti ütluste tõenduslikku väärtust. Maakohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda maakohtu poolt uuritud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, peab TsMS § 654 lg 6 alusel liigseks maakohtu otsuse põhjendustel pikemalt peatuda.
44.Kolleegium lisab, et hageja valduses raha olemasolu ja selle võlgnikule faktilise üleandmise tõepärasusele heidavad varju kõik laenulepingu sõlmimise kohta maakohtu poolt põhjendatult esile toodud kahtlust tekitavad asjaolud. Seostel ja selgitustel, mida hageja esindaja on püüdnud laenuandja olemasolu, hageja ja võlgniku perekondlike
sidemete, elukoha vahetuse ning aardresside muutumise näol võlasuhete tElikkuse tõendamiseks näidata, kolleegium raha võlgnikule üle andmise fakti tõendamise osas tähendust ega alust ei näe. Hageja poolt esitatud väidete ja tunnistaja ütluste ning kohtule esitatud tõendite vahelist vastuolu ja tõenduslikku lünka ei ole võimalik ületada hageja esindaja paljasõnaliste selgitustega.
45.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.