OÜ Grenor Trade hagi OÜ Woodmaster vastu 3615,74 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.novembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Grenor Trade apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
3615,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Grenor Trade (registrikood 10500525), lepinguline esindaja Harri Paabo Kostja OÜ Woodmaster (registrikood 11366402), seaduslik esindaja Kuldar Tamm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 23.novembri 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Kõik menetluskulud jäävad hageja, OÜ Grenor Trade kanda.
TÕENDI TAGASTAMINE
Tagastada OÜ-le Grenor Trade apellatsioonkaebusele lisatud tõend. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Grenor Trade esitas Pärnu Maakohtule 07.01.2011 hagi OÜ Woodmaster vastu 3615,74 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 02.08.2010 OÜ-ga Gaismar Pärnumaal Toris kasvava võsa hakkepuiduks ostmise lepingu ja 10.08.2010 samasuguse lepingu Heiki Pakkoneniga Pärnumaal Mõisakülas kasvava võsa osas. Mõlema lepingu kohaselt kohustus hageja korraldama võsa lõikuse ja väljaveo allhanke korras omal kulul. Töö tegemiseks sõlmis hageja OÜ-ga Woodmaster suulise kokkuleppe, mille kohaselt oli võsa lõikamise eest makstava töö hinnaks 35 krooni ja võsa väljaveo eest makstava töö hinnaks 20 krooni ühe hakkepuidu kuupmeetri eest, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks.
2.Kostja hakkas hagejale esitama arveid enne, kui hakkepuidu tegelik kogus oli selgunud. Hagejal ei olnud varasemale koostöökogemusele tuginedes põhjust kostjat pettuses kahtlustada ja ta tasus kostja poolt esitatud arved. Hageja maksis ajavahemiku 06.08.2010 kuni 08.09.2010 kostjale võsa raiumise ja väljaveo eest Tori objektil kostja poolt esitatud arvetel 41-10 ja 48-10 näidatud 2028 kuupmeetri eest kokku 133 848 krooni. Mõisaküla objektil võsa raiumise eest maksis hageja kostjale ajavahemiku 19.08.2010 kuni 14.09.2010 kostja poolt arvetel 42-10, 44-10, 48-10 näidatud 2000 kuupmeetri hakkepuidu mahus ja samadel arvetel näidatud võsa 884 kuupmeetri väljaveo eest kokku 105 216 krooni. Väljaveetud võsa hakkimine toimus Mõisakülas ajavahemikul 27.09.2010 kuni 08.10.2010 ja hakkepuidu tegelikuks mahuks oli 1702 kuupmeetrit. Tori objektil toimus võsa hakkimine ajavahemikul 17.09.2010 kuni 02.11.2010 ja hakkepuidu tegelikuks mahuks oli 1616 kuupmeetrit.
3.Kostja näitas hagejale esitatud arvetel võsa lõikamise ja väljaveo mõõtühikuna kokkulepitud hakkepuidu kuupmeetreid tegelikest Tori objektil 412 kuupmeetri võrra ja Mõisaküla objektil 298 kuupmeetri võrra suurematena. Kostja poolt arvetel tegelikust suuremate mahtude näitamise tulemusena maksis hageja kostjale Mõisaküla objektil tehtud töö eest 11 606 krooni ja Tori objektil tehtud töö eest 44 968 krooni kokkulepitust rohkem. Hageja tegi kostjale 22.12.2010 ettepaneku alusetult küsitud ja hageja poolt enammakstud töövõtutasu vabatahtlikult tagastamiseks, millest kostja keeldus 03.01.2011 teatega. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitatud tõendid nõuet ei tõenda. Hageja esitatud lepingud tõendavad hageja ja eraisik H. Pakkoneni ning hageja ja OÜ Gaismar vahelist kokkulepet. Kostja ei sõlminud nimetatud isikutega kokkuleppeid ega näinud selliseid lepinguid. Kostjal oli kokkulepe hagejaga. Kostja võttis õigeks selle, et poolte vahel oli suuline kokkulepe võsa raie ja kokkuveo teostamiseks. Selle töö tegi kostja kokkulepitud ulatuses ära ja hageja jättis selle eest osaliselt tasumata. Tasu arvestuse osas leppisid pooled kokku, et arvestavad seda spetsiifilise mahuühikuga – raiutud ja kokkuveetud puidumassist võimalik saadav hakkepuidu mahtühiku hind. Kostja nägi hageja esitatud puiduhakke mõõtmistulemuste dokumenteerimise akte esmakordselt
kohtumenetluses. Kõnealused dokumendid koostati hageja ja/või tema töötajate poolt. Kostja ei viibinud mõõtmiste juures, teda ei kutsutud sinna ja pooltevahelise praktika kohaselt puudus selleks vajadus.
5.Hageja akte uurides saab asuda seisukohale, et haket ei saadud kindlasti vähem kui aktides näidatud, kuid samas aktid ei tõenda, et haket ei olnud rohkem. Kuna hageja väidab tegelikust mahust väiksema mahu saamist, siis peab tema seda tõendama. Kogu hakke protsess oli ainult hageja kontrolli all, seega on vastav tõendamiskoormis hagejal. Pooled usaldasid praktikas väljakujunenud arvestussüsteemi, milline võimaldas usaldusväärset mõõtmist ja arveldamist enne võsa reaalselt hakkepuiduks hakkimist ning millise kohaselt on võimalik hinnata virna laotud võsa mõõtmeid aluseks võttes minimaalne saadav hakkepuidu maht. Selle valemi kohaselt esitas kostja hagejale arved ja kostja tasus sama valemi kohaselt. Hageja jättis sellise valemi olemasolu mainimata ja nimetas sellist arvetel kirjendamist „oletatav-hinnanguliseks“. Pärast virnade mõõtmist ja valemi kasutamist oli saadav puistukandi maht teada ning sellega pooltevahelised suhted ka lõppesid – kohustus loeti täidetuks. Raie kokkuvedu tähendab puude paigutamist sümmeetrilistesse hunnikutesse, millel on kindel puuriida pikkus, laius ja kõrgus. Just need kolm mõõdet annavad matemaatilist tehet kasutades võimaluse kindlaks määrata mahuhulga kuupmeetrites. Puu pikkusel (puuriida laius) arvestatakse tema tegelikust pikkusest vaid 2/3, kuivõrd puutüvi aheneb ülespoole ja selline on puumahtude arvestamisel kujunenud heaks tavaks. Tulemus korrutatakse koefitsiendiga 0,2, mis on vajalik selleks, et võsakuupmeetrist saaks täistihumeetri. Kõnealust arvestuspraktikat näeb igapäevaselt nt RMK riigihangetes, mh ka nendes, millistes kostja igapäevaselt osaleb. See praktika ei saa olla hagejale kui oma ala spetsialistile tundmatu. Saadav täistihumeeter korrutatakse läbi omakorda koefitsiendiga 2,8 – see on võsa puhul hakke tihumeetri saamiseks vajalik koefitsient, et saada teada puistukandi maht. Kõnealust arvestusmeetodit kasutab nt Eesti ühe suurima hakke teostaja OÜ Väo Hake, millise kohaselt saab ühest tihumeetrist puidust keskmiselt 2,5 – 3,0 puistkuupmeetrit haket. Kõnealusesse vahemikku langes ka poolte vahel kokkulepitud koefitsient. Hageja pidi teadma, palju tema purustajaga ühest tihumeetrist puidust hakkepuitu saab, vastasel korral ei suudaks ta oma töö tasuvust hinnata. Nii lepitigi kokku, et vastavaks koefitsiendiks on keskmine 2,8. Hageja väide, millise kohaselt kasutati raiutud ja kokku veetud võsa mahu hindamisel mingit oletuslikku-hinnangulist kindlaks määramise meetodit, on ekslik, kuna tegemist on igapäevaselt kasutuses oleva arvestusmeetodiga, milline võimaldab kiiret ja tõhusat majandustegevust. On ebatõenäoline, et hakkega igapäevaselt tegelev puiduettevõtja ei tea, kui paljust puidust (tihumeetrites) saab vastavalt kui palju hakke materjali. Kui puiduettevõtja ei oskaks seda arvestada, ei saaks ta vastaval tegevusalal üldse tegeleda sest ei oskaks ühe või teise tehingu majanduslikku kasumlikkust hinnata.
6.Selliselt puudus ka reaalne vajadus täiendava kokkuleppe järele, millise kohaselt pidanuks kostja mõõtmise juures olema või mõõtmistulemustest midagi sõltuma. Kostja raiutud ja kokkuveetud võsast ei oleks olnud võimalik saada vähem hakkepuitu, kui kostja oma arvetel märkis. See omakorda tähendab, et hagejalt varastati peale kokkuveetud võsa hakkimiseks üleandmist kas osa võsa või osa hakkest või jäeti osa üleantud puidust hakkimata või esitati kohtule teadlikult/teadmatult kokku väiksemat mahtu näitavad aktid. Kostja ei oma ega pidanudki peale raiutud ja kokku veetud võsa üleandmist hagejale mingit ülevaadet võsaga edaspidi toimuvast omama. Kostja poolt teostatavaks tööks oli võsa lõikamine ja selle tee äärde väljavedamine. Sellega kostja töö lõppes, ta esitas arve ja ootas tasu. Pooltevahelise tehingu esemeks on metsamaterjalis võsa (mitte hakkepuit). Hageja sai võsa raie ja
kokkuveo kätte hakke teostamiseks. Kostja esitas arved vahetult peale raiutud ja kokku veetud võsa üleandmist.
7.Hageja pidi väidetavast lepingule mittevastavusest teada saama vahetult peale võsa vastuvõtmist, st vahetult enne kostja poolt hagejale igakordse arve esitamist. Arved tasuti ja pretensioonid puudusid. Isegi kui hüpoteetiliselt hageja väidetavat lepingule mittevastavusest teadasaamist hakke teostamisest jaatada, ka siis ei teatanud hageja kostjale põhjendatud puudusest õigeaegselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 2 ja 3 mõttes – hageja esitas pretensiooni alles 22.12.2010 ning sisulise etteheite koos seda väidetavalt tõendavate tõenditega esmakordselt alles 14.06.2011. Kui kostja töös oleks ka esinenud mingeid puudusi, oleks hageja tänaseks minetanud õiguse kõnealustele puudustele tugineda. Esitatud arvetel toodud arvestusliku hakke mahu aluseks olnud raiutud ja kokkuveetud võsa veeti kokku ja anti hagejale üle. On arusaamatu, miks hageja väidab väiksemat hakke mahtu. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
9.Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et vastavalt suulisele kokkuleppele pidi kostja hageja näidatud maa-alalt lõikama võsa ja vedama selle kokkulepitud kohta. Tegemist on tüüpilise töövõtulepinguga, mille ülddefinitsiooni (VÕS § 635 lg 1) kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei näe ette töövõtulepingu kohustuslikku vormi, seega on suuline töövõtuleping lubatav. Hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H. Pakkoneni vahel sõlmiti olemuslikult töövõtulepingud, millest hagejale tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis hageja kostjaga lepingu. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, seega oli hagejal õigus anda vastava töö tegemine täielikult üle kolmandale isikule, antud juhul kostjale (alltöövõtt). Töövõtja ja alltöövõtja vahel eksisteerib iseseisev töövõtuleping, milles tellijaks on antud juhul hageja ja töövõtjaks kostja. Hageja lepingud OÜ-ga Gaismar ja H. Pakkoneniga ei ole seetõttu oma tingimuste poolest pooltevahelisele suhtele kohaldatavad. Hageja ei väitnud, et kostja oli nimetatud lepingutest teadlik.
10.Käesoleval juhul puudub vaidlus töö sisu ja kvaliteedi üle, vaidlus on tasu suuruse ja selle arvutamise aluste üle. Vaidlus puudub ka selles, et kostjal oli õigus saada 35 krooni kuupmeetrilt võsa lõikuse ning 20 krooni kuupmeetrilt võsa väljaveo eest tasu, millistele summadele lisandus käibemaks. Selliselt esitas kostja arved ja hageja tasus need osaliselt. Kostja poolt hagejale esitatud arvetest ja hageja tehtud maksekorraldustest nähtub, et kostja esitatud arve nr 49-10 on hageja poolt tasumata. Hageja lähtus oma haginõude arvutustes tegelikult (väidetavalt liigselt) tasutud summadest, mis aga nimetatud arvet ei sisalda. Oluline on märkida, et tegemist oli ajaliselt viimasena esitatud arvega.
11.Kirjaliku lepingu puudumise ja poolte vastuoluliste seisukohtade tõttu tuleb pöörduda VÕS-st tulenevate lepingu tõlgendamisreeglite juurde (VÕS § 29 lg 5). Viidatud sätte loetelu punktide 2, 5 ja 6 sisust ei ole antud juhul võimalik lähtuda, sest pooled ei avanud oma varasemate suhete praktikat, kuigi hageja varasemaid (usalduslikke) suhteid kostjaga ei eita. Küll aga saab kohus teha järeldusi poolte käitumisest lepingu sõlmimise järgselt. Kostja poolt esitatud arvetest ja hageja tehtud maksetest nähtub, et hageja lähtus kostja esitatud arvetest ja tasus need arvetel märgitud tähtpäevadeks ja summades, va esimene arve nr 41-10, mis tasuti kolme osamaksega mõne päeva jooksul. Kõikidel arvetel märgiti ka kokkuveetud või raiutud võsa kogused kuupmeetri
täpsusega. Asjas ei oma tähtsust, millise meetodiga kostja nimetatud mahud arvutas ja kas selleks oli hagejaga vastav kokkulepe. Oluline on, et hageja tasus esitatud arved tähtaegselt neid vaidlustamata. Kui hageja ja kostja vahel olnuks kokkulepe, et täpsed kogused määratakse alles hilisemal mõõtmisel ja lähtudes võsast saadud hakkpuidust, siis ei olnuks kostjal põhjust arveid enne mõõtmist esitada, rääkimata hageja poolt nende tasumisest. Arve esitamine iseenesest ei tekita selle tasumise kohustust. VÕS § 637 lg-s 3 sätestatud üldpõhimõte töövõtja tasu sissenõutavuse kohta töö valmimisel kohaldub selgelt ka käesoleval juhul – arvete esitamine regulaarselt, väikeste ajavahemike järel ja erinevate tööde ning koguste eest veenis kohut piisavalt selles, et kostja esitas arved selleks ajaks valminud tööde osas (st töö valmis ositi VÕS § 637 lg 4 mõttes). Hageja, tegutsedes oma majandus- ja kutsetegevuses võsa hakkepuiduks ostjana, oleks pidanud kostja tehtud töö VÕS § 638 kohaselt vastu võtma ja VÕS § 643 järgi ka viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Arvete tasumisega aktsepteeris hageja esitatud koguste ja summade õigsust ning tagantjärele koguste ülemõõtmine ja seejärel just sellisel viisil mõõtmisele väidetavalt kokkulepitult tuginemine ei ole põhjendatud ega õige. Poolte vahel võsa tegeliku mahu hilisema mõõtmise kokkulepe ei oleks kooskõlas VÕS § 637 lg 3 mõttega – töövõtja õigus tasu saada ei saa olla sõltuvuses hageja poolt ainult tema kontrolli all olevate toimingute tegemise suvalisest ajast. Kostja töö kvaliteedi osas ei ole hagejal pretensioone. Seega on kostja käsitlus tegelikust kokkuleppest veenvam. Hageja ei tõendanud, et tema ja kostja vahel kehtisid analoogsed lepingutingimused nagu hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H. Pakkoneni vahelistes lepingutes.
12.Esitatud puiduhakke mõõtmistulemuste dokumenteerimise aktid ei lükka ümber kostja esiletoodud võimalusi väljaveetud võsa osalise varguse või kaotsimineku, osa võsa hakkimata jätmise või väiksemas mahus aktide esitamise kohta. Isegi juhul, kui poolte vahel olnuks selline kokkulepe lõigatud võsa mõõtmistulemuste kohta, nagu hageja seda näidata soovib, lasi hageja mõistliku tähtaja pretensioonide esitamiseks kostja poolt väidetavalt ebaõigelt esitatud arvetele mööda ja ei saa enam lepingurikkumisele tugineda (VÕS § 644 lg 3). VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama töö mittevastavusest lepingutingimustele. Antud juhul pidi hageja Tori objekti osas sellest teada saama hiljemalt 02.11.2010, Mõisaküla objekti osas aga 08.10.2010. Hageja väide, et tegelikkuses selgus puidu koguse vahe märkimisväärselt hiljem, kui koostati viimased aktid, on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna tarbijatöövõtu osas peab isegi tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest maksimaalselt kahe kuu jooksul teadasaamisest (VÕS § 644 lg 1
2.lause), siis hageja puhul on see tähtaeg lühem. Hageja pidanuks töö mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Kuna esimene arvudega varustatud ehk piisavalt täpne kirjeldus esineb alles hagiavalduses, mis esitati kohtule 07.01.2011 ja mille kostja sai kätte 08.02.2011, siis ei saa mõistliku aja järgimisest enam juttu olla. Milles seisnes hageja esitatud ettepanek/pretensioon 22.12.2010, selle kohta hageja midagi täpsemat ei esitanud ning kuna kostja ei kinnita nimetatud toimingu piisavat täpsust, ei saa seda ka VÕS § 644 lg 2 nõuete järgimiseks lugeda. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
14.Kohus kvalifitseeris hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H. Pakkoneni vahelise õigussuhte ebaõigesti töövõtulepinguna ning hageja ja kostja vahelise õigussuhte alltöövõtulepinguna. Hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H. Pakkoneni vahelised
õigussuhted tuleks kvalifitseerida müügilepingutena, mille eesmärgiks oli müüjate kinnistul kasvava võsa ostja poolt hakkepuiduna omandamine. Hageja ja kostja vaheline õigussuhe tuleks kvalifitseerida töövõtusuhtena, mille eesmärgiks oli töövõtja poolt töö tegemine, mis seisnes müüjate kinnistul kasvava võsa lõikamises ja väljaveos kokkulepitud kohta, kus töö tellijal on võimalik seda hakkepuiduks töödelda.
15.Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 637 lg 3 sätteid. Kohus leidis õigesti, et töövõtulepingu kohaselt tehtud töö eest kokkulepitud tasu muutuks antud sätte kohaldatavuse korral sissenõutavaks töö valmimisest alates. Kohus aga ei oleks tohtinud eelmainitud normile tugineda, kuna kohus ei tuvastanud, millal sai hageja ja kostja vahel suuliselt kokkulepitud töö valmis. Kohus leidis ekslikult, et lõigatud ja väljaveetud võsa tegeliku mahu hilisema mõõtmise kokkulepe on vastuolus VÕS § 637 lg 3 mõttega. Nimetatud säte seab töövõtja tasunõude sissenõutavuse sõltuvusse töö valmimisest. Töövõtu tellija ja töövõtja kokkulepe selle kohta, millal ja kuidas toimub valmistöö mahu kindlaksmääramine, ei saa antud sätte mõttega vastuollu sattuda. Lepingupooled on õigustatud kokkuleppeid sõlmima milles tahes, mis ei ole seadusega keelatud. Antud säte ei sisalda ajalisi, isikulisi ega metoodilisi keeldusid ega piiranguid valmistöö mahu kindlakstegemiseks.
16.Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 637 lg-t 4. Kohus märkis õigesti, et töö vastuvõtmise kokkuleppe või selle tavalisuse korral muutuks tehtud töö eest kokkulepitud tasu selle seadusesätte kohaldatavuse korral sissenõutavaks siis, kui töö võeti vastu või tuleb vastuvõetuks lugeda. Kohus ei tuvastanud, millal hageja võttis kostjalt suuliselt kokkulepitud töö vastu või mis ajast arvates ja miks tuleks see vastuvõetuks lugeda. Kohus leidis õigesti, et juhul kui töö tuleb lepingu kohaselt üle anda ositi ja ka selle eest makstava tasu suurus on kokku lepitud ositi, siis tuleb iga töö osa eest maksta vastava tööosa valmimisel. Kohus ei tuvastanud, et hageja ja kostja oleks sõlminud kokkuleppe töö üleandmises, ammugi siis veel töö üleandmises ositi, samuti üleantavate tööosade hinnas ning selles, millal, kui suur tööosa valmis sai ja hagejale kostja poolt üle anti.
17.Kohus kohaldas ebaõigelt VÕS § 637 lg 5 sätteid. Kohus leidis õigesti, et antud säte annab tellijale õiguse töö eest mitte tasuda enne, kui tal oli võimalus töö üle vaadata. Kohus jättis tuvastamata, millal tekkis hagejal võimalus kostja poolt tehtud töö üle vaadata. Nõustuda ei saa ka eelmärgitud sätte tõlgendamist tellija kohustusena. Kohus pidas ekslikult õigust töö eest enne selle üle vaatamise võimaluse tekkimist mitte maksta hoopis töövõtulepingu tellija kohustuseks, mille rikkumise korral peaks kohus lugema töö ülevaadatuks või ülevaatamise võimaluse tekkinuks.
18.Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 638 sätteid. Kohus leidis õigesti, et antud säte kohustab töövõtulepingu tellijat valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine lepiti kokku või see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kohus ei tuvastanud, millal töö valmis sai, kas poolte vahel sõlmiti selle üleandmise kohta kokkulepe või kas, miks ja kuidas oli üleandmine töö omadustest tulenevalt tavaline. Antud normi kohaselt võib lugeda töö vastuvõetuks juhul, kui töövõtulepingu tellija ei võta valmis tööd alusetult vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus ei tuvastanud, kas, millal ja kuidas esitas kostja hagejale valmistöö vastuvõtmiseks ja/või andis hagejale valmistöö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja.
19.Kohus kohaldas ebaõigelt VÕS § 643 sätteid. Kohus leidis õigesti, et kui tellija sõlmis töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, on ta kohustatud tehtud töö viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et nii hageja kui kostja sõlmisid töövõtulepingu oma tavapärases majandustegevuses. Ometi ei tuvastanud kohus, kas, millal ja kuidas esitas kostja tehtud töö hagejale vastuvõtmiseks ning missuguse tähtaja andis ta hagejale tehtud töö vastuvõtmiseks.
20.Kohus kohaldas ebaõigelt VÕS § 644 lg 1 sätteid. Kohus märkis õigesti, et nimetatud sätte kohaselt peab tellija teatama töö mittevastavusest lepingu tingimustele töövõtjale mõistliku aja jooksul. Kohus ei tuvastanud aga, et kostja poolt tehtud töö ei vastanud töövõtulepingu tingimustele, et hageja teatas kostjale töö mittevastavusest lepingutingimustele ja tegi seda ebamõistlikult hilinenult.
21.Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 644 lg-t 2. Kohus märkis õigesti, et nimetatud sätte kohaselt peab töövõtulepingu tellija töö mittevastavusest teatamise korral väidetavat mittevastavust piisavalt kirjeldama. Hageja ei tuginenud kostja vastu rahalise nõude esitamisel asjaolule, et kostja poolt tehtud töö ei vasta sõlmitud töövõtulepingu tingimustele.
22.Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 644 lg 3 sätteid. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et nii hageja kui kostja sõlmisid töövõtulepingu oma tavapärases majandustegevuses. Samuti ei tuginenud hageja asjaolule, et kostja töö ei vasta lepingutingimustele.
23.Kohus tuvastas otsuses ekslikult, nagu ei oleks hageja tuginenud asjaolule, et kostja oli teadlik hageja ja kolmandate isikute vahelistest müügilepingutest. Arvestades hageja ja kostja lepingulisi suhteid, samuti kostja 2007. aastal alanud osalemist puidu hakkimise ja kasvava võsa puiduhakkeks müümisega seotud majandustegevuses, pidi kostjale teada olema, et hageja ei kasvata oma kinnistutel oma tarbeks võsa, vaid ostab üle Eesti kokku kinnistutel kasvavat võsa puiduhakkeks. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostja oli hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H. Pakkoneni vahelise müügilepingu tingimustest teadlik või mitte. Hageja põhjendas oma nõuet muuhulgas asjaoluga, et kostja teadis, et tema poolt töövõtu korras tehtav võsalõikus ja väljavedu telliti temalt kellegi kinnistul kasvava võsa hakkepuiduks müümise lepingu täitmiseks ostetud võsa hakkepuiduks töötlemise võimaluse loomise eesmärgil.
24.Kohus leidis ekslikult, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, milliseid meetodeid kasutades tegi kostja kindlaks tema poolt arvetel kajastatud ja hageja poolt kostjale äramakstud hakkepuidu kogused. Kohus oleks pidanud tuvastama, et kostjal ei õnnestunud tõendada, et tema poolt hagejatele esitatud arvetele kantud puiduhakke kuupmeetrite arv saaks olla vastavuses kostja poolt lõigatud ja väljaveetud võsa tegeliku kogusega. Samuti leidis kohus ekslikult nagu oleks kostja poolt arvetel märgitud juba kokkuveetud ja/või raiutud võsa kogused hakkepuidu kuupmeetri täpsusega. Kostja märkis hagejale saadetud arvetel üksnes seda, mitme kuupmeetri võsa lõikamise ja/või väljaveo eest ta iga konkreetse arve väljastamisega hagejale makseettepaneku teeb. Asjaolust, et hageja võttis enamuse kostja makseettepanekutest vastu, ei ole võimalik muud järeldada, kui seda, et hageja tasus kostja poolt arvetel märgitud mahtudes kostjale teenustöö eest. Arvetele märgitud informatsioon ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kas ja millal sai arvetel märgitud mahus töö töövõtja poolt valmis, millal loodi tellijale võimalused valmis saanud töö ülevaatamiseks, millal anti valmistöö tellijale üle ja millal võeti valmistöö tellija poolt vastu. Kohus leidis ekslikult, et kuna hageja tasus kostja poolt esitatud arveid tähtaegselt, siis saab järeldada, et hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe hakkepuidu mõõdistamise tulemuste alusel teenustasu lõpliku suuruse määramise kohta. Arvete mittevaidlustamine ja tähtaegne tasumine ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kas ja missuguseid kokkuleppeid tegid hageja ja kostja teenustasu lõpliku suuruse kindlaksmääramise aja ja tingimuste kohta. Samuti ei saa arvete õigeaegselt tasumisest järeldada, et hageja väljendas sellega oma nõusolekut kostja arvel märgitud hakkepuidu kuupmeetrite mahus töö valmimise ja/või üleandmise kohta. Tõenäolisem on eeldada, et suhteliselt pika aja kestel toimuva töövõtu puhul toimub teenustasu maksmine mitte kogu töö vastuvõtmise järgselt
ühekorraga, vaid avansiliste osade kaupa töövõtulepingu täitmise protsessi kestel. Nimetatud eesmärki täitvate maksete korral ei saa äriettevõtted seda teha arveid vormistamata. Ei ole mõeldav, et niisugused arved ei sisalda informatsiooni selle kohta, kui suure töömahu eest iga avansilise arve esitamisega tasumist töövõtja tellijalt soovib. Niisuguse arve aktsepteerimist ja tähtaegset tasumist ei ole ka kõige parema tahtmise juures võimalik tõlgendada tahteavaldusena töö osalise valmimise, üleandmise või vastuvõtmise kohta. Seega puudus hagejal põhjus kostja arvete vaidlustamiseks.
25.Kohus leidis ekslikult, nagu saaks kostja poolt regulaarselt, väikeste ajavahemike järel ja erinevate tööde ning koguste eest hagejale arvete esitamine tõendada, et kostja esitas arved nende koostamise ajaks ositi valminud tööde eest. Lepingupoolte kokkulepe tuleb tuvastada kohtule esitatud tõendite, mitte kohtuniku siseveendumuse alusel. Kohus leidis ekslikult, et nagu oleks hageja aktsepteerinud kostja poolt esitatud arveid, tasudes nendel märgitud kuupmeetrite mahus tööde tegemist või vastuvõtmist. Kostja poolt hagejale esitatud arvetel puudub informatsioon selle kohta, kas võsa lõigati arvel märgitud hakkepuidu kuupmeetrite mahus, kas väljavedu oli tehtud või tehakse kunagi tulevikus, nagu ka seda, kas märgitud mahus töö anti hagejale vastuvõtmiseks üle või ei. Arvete tähtaegsest tasumisest on võimalik järeldada seda, et hageja maksis kostjale töövõtulepingu täitmisena ära arvel märgitud hakkepuidu kuupmeetrite konkreetses mahus võsa lõikuse ja/või väljaveo eest.
26.Kohus leidis ekslikult, et lepingus kokkulepitud töö valmimise järgselt hakkepuidu mahu kindlakstegemine väljaveetud puidu hakkimise käigus auto veokastis mõõtmisega ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, milline oli poolte kokkulepe töövõtu käigus lõigatud ja väljaveetud võsa koguse kindlaksmääramiseks hakkepuidu kuupmeetrite osas. Olukorras, kus eelmärgitud küsimuses ei ole lepingupoolte kokkulepet tõendite puudumise tõttu võimalik kindlaks teha, tulnuks kohtul kohaldada poolte käitumise tõlgendamisel dispositiivsuse põhimõtet. Kohus peaks pidama põhjendatuks ja õigeks mistahes viisil või vormis lõigatud ja väljaveetud võsa puiduhakke kuupmeetrite koguse kindlakstegemist, sest poolte kokkuleppega ei välistatud ega tunnistatud lubamatuks neist ühtegi. Samuti leidis kohus ekslikult, et tegelikult tehtud töö mahtusid ületavas suuruses arvete esitamine on käsitletav töölepingu mittekohase täitmisena. Töövõtja poolt tellijale arvete esitamine ei ole töövõtulepingu kohase töö koostisosa. Arvete näol on tegemist töövõtja ettepanekuga tellijale maksta lepingutasu. Arvel esitatud andmete mittevastavust tegelikult tehtud töö mahtudele ei ole võimalik samastada lepingus kokkulepitud töö mittekohase täitmisega.
27.Kohus tugines üllatuslikult asjaolule, et tal ei olnud võimalik lähtuda VÕS § 29 lg 5 p-de 2, 5 ja 6 sisust põhjusel, et vaidlevad pooled ei avanud oma varasemate suhete praktikat. Kohus oleks pidanud pooli informeerima, et selline asjaolu võib kohtu seisukohta mõjutada ja oleks pidanud andma pooltele võimaluse sellekohaseid väiteid ja tõendeid esitada. Pooltevahelise praktika kohaselt toimus alati võsa lõikuse ja väljaveo eest tasumine avansiliste osamaksete tegemise teel. Objekti valmimisel võttis hageja lõigatud ja väljaveetud võsa vastu selle väljaveetud kohas hakkimise ning hakke ülemõõtmise teel autokastides. Mõõtmise tulemusena saadud puiduhakke kogusest tulenevalt arvutati välja teenustasu lepingukohane suurus. Sellest summast lahutati maha avansina väljamakstu ja kostja esitas viimase arve puudujääva summa saamiseks. Käesoleval juhul selline praktika ei sujunud, kuna võsa hakkimise järgselt selgus, et kostja küsis ja sai avanssi rohkem, kui hageja võsa ostis ja seega ka rohkem, kui võsa oli võimalik lõigata ja välja vedada.
28.Kohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kostja käsitlus pooltevahelise kokkuleppe sisust tundus kohtule hageja omast veenvam olevat. Mainitud põhjusel puudub kohtul seadusest tulenev alus hagi rahuldamata jätta. Kohus saab otsustada hagi rahuldamata jätmise üksnes kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtudes ja nendest tulenevalt asjakohaseid seadusesätteid kohaldades. Kuna poolte seletused ei ole tsiviilasjades tõenditeks, ei ole kohus õigustatud jätma hagi rahuldamata olenemata sellest, kui veenev kostja käsitlus hageja käsitlusega võrreldes kohtule tundub.
29.Kohus eksis tõendamiskoormise jagamisel. Kohus konstateeris, et hageja poolt kohtule esitatud puiduhakke mõõtmistulemuste dokumenteerimise aktid ei lükka ümber kostja esiletoodud võimalusi väljaveetud võsa osalise varguse või kaotsimineku, osa võsa hakkimata jätmise või väiksemas mahus aktide esitamise kohta. Hageja poolt kohtule esitatud dokumendid tõendavad seda, mitu kuupmeetrit puiduhaket oli nendes kohtades, kuhu kostja pidi töövõtulepingu kohaselt kogu lõigatud võsa välja vedama. Kostja esitas kohtule vastuväite, mille kohaselt peale võsa väljavedu ja enne selle hakkimist ning hakke mõõtmist võidi osa lõigatud ja väljaveetud võsa varastada või osa lõigatud ja väljaveetud võsast võis kaotsi minna. Samuti kahtlustas kostja, et hageja võis osa kostja poolt lõigatud ja väljaveetud võsa jätta hakkimata või esitada akte väiksemas mahus kui on neid tegelikult koostati. Hageja ei võtnud kostja eelmärgitud vastuväiteid õigeks, sest võsa veeti Mõisaküla objektil välja kinnistuomaniku hoovi ja Tori objekti puhul Tori Hobusekasvatuse valvatavale territooriumile. Kostja ei esitanud sellekohaste väidete tõendamiseks kohtule ühtegi tõendit. Võsa varguse, kaotsimineku, osaliselt hakkimata jätmise või osa mõõtmisaktide esitamata jätmise asjaolude tõendamise kohustus lasus kostjal. Hagejal ei lasunud kohustust ümber lükata kostja paljasõnalisi kahtlustusi ja kohtul tulnuks otsuse vastuvõtmisel jätta need tõendamatuse tõttu tähelepanuta.
30.Kohus kvalifitseeris hageja nõude ekslikult töövõtulepingu mittekohasest täitmisest tuleneva nõudena. Õige oleks hageja poolt kostja vastu esitatud rahaline nõue kvalifitseerida hoopis alusetu rikastumise teel saadu tagastamise nõudena. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude seetõttu, et kostja sai hagejalt rohkem raha, kui ta töövõtulepingu kohaselt tegelikult tehtud töö eest oleks saama õigustatud. Kostja rikastus alusetult enamsaadud summa võrra hageja arvel.
31.Kohus tugines otsuse tegemisel üllatuslikult asjaolule, et kohtule ei ole teada, mida sisaldas hageja poolt kostjale 22.12.2010 saadetud ettepanek/pretensioon. Sellisel juhul oleks kohus pidanud andma pooltele võimaluse see tõend kohtule esitada.
32.Ringkonnakohus peab tuvastama suuliselt sõlmitud kokkulepete sisu. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: töövõtu sisuks oli võsamüüjate kinnistul kasvava võsa lõikamises ja väljaveos kokkulepitud kohta, kus võsa ostjal oleks seda võimalik hakkepuiduks töödelda; lepingut sõlmides ei määratud töö mahtu numbriliselt kindlaks ja kokkuleppe kohaselt tuli lõigata ning välja vedada kogu võsa, mis objektil kasvas; töö valmimise vahetähtaegades ega lõpptähtajas kokku ei lepitud; hageja poolt esitatud nõueteks oli objektil kasvava kogu võsa lõikamine, kogu lõigatud võsa väljavedamine objektilt kokku lepitud ladustamiskohta ja väljaveetud võsa ladustamine virnastatud kujul ning tõendeid muude kokkulepete kohta valmistöö suhtes puuduvad; kokkulepet lõigatud ja väljaveetud võsa kostja poolt hagejale ülevaatamiseks esitamise spetsiifilise protseduuri või selle tingimuste kohta ei sõlmitud; kokkulepet kostja poolt valmis tehtud töö hageja poolt vastuvõtmise tähtaja kohta ei sõlmitud; töövõtulepingu sõlmimisel valmistöö kokkuleppeid vastuvõtmise kui spetsiifilise protseduuri või selle tingimuste kohta ei sõlmitud; lepingutasu
suurusena lepiti kokku võsa lõikamise eest 35 krooni ja väljaveo eest 20 krooni võsast saadava iga hakkepuidu kuupmeetri eest.
33.Hageja väitis, et võsast saadava hakkepuidu koguse kindlakstegemises väljaveetud võsa ladustamiskohal hakkimisel lepiti kokku teostatava mõõtmisega veoautokastis, kuid kostja väitel lepiti kokku võsast saadava hakkepuidu koguse kindlakstegemises ladustatud võsa virna mõõtmete ja spetsiifiliste koefitsientide abil tehtava hüpoteetilise arvestuse teel. Otseseid tõendeid kokkuleppe sisu ega sõnastuse kohta pooled ei esitanud. Kostja esitas kaudse tõendina lepingud, millest nähtub, et kolmandad isikud sõlmisid omavahel kokkuleppeid võsa koguse kindlaksmääramiseks ladustatud võsa virna mõõtmete ja spetsiifiliste koefitsientide abil tehtava hüpoteetilise arvestuse teel. Kuna kirjalik leping poolte vahel puudub ja poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb kohaldada VÕS § 29 lg-s 4 sätestatut. Sellega seoses tuleb arvesse võtta, et hageja oli kasvavat võsa puiduhakkeks ostes müügilepingus puiduhakke koguse kindlaksmääramisel seotud hakkepuidu konteineri mõõtmise tehnikaga. Olukorras, kus kostja oli oma majandustegevusega seoses teadlik, et tema poolt raiutud ja väljaveetud võsast saadava hakkepuidu kogus tuleb müügilepingu raames kindlaks teha ja dokumenteerida konteineri mõõtmise tehnika abil, ei ole põhjust mõistlikuks pidada poolte ühist huvi töödemahu kindlaksmääramise vastu koefitsientide ja valemite abil hüpoteetilise arvutuse tulemusena. Juhul kui teenustasu arvestamise viis sõltunuks lepingupoolte kokkuleppel väljaveetud võsavirna mõõtmetest, siis tuleks mõistlikuks pidada, et vähemalt üks kokkuleppe osalistest fikseerib mõõtmise toimumise, võsavirna mõõtmed, arvutamisel kasutatud koefitsientide liigid ja arvulised suurused ning mõõtmise lõpptulemuse, kuid sellist väidet ei esitanud kumbki pool.
34.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kokkulepet kostja poolt tehtud töö eest hageja poolt tasu maksmise lõpptähtaja kohta ei sõlmitud. Hageja väitel lepiti lepingutasu maksmises kokku avansiliste osamaksetena töö tegemise ajal ja lõppsumma tasumises pärast tööde lõpetamist ja väljaveetud võsa hakkimist, kuid kostja väitel lepiti kokku lepingutasu maksmises ositi vastavalt valmistöö ositi mõõtmise tulemustele. Kuna kumbki pool ei esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid, siis ei ole võimalik lepingu sõlmimisel poolte kokkuleppe olemasolu või selle sisu lepingutasu ositi maksmise kohta tuvastada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kokkulepet lepingutasu maksmise muude tingimuste kohta ei sõlmitud.
35.Hageja väidab, et töövõtulepingu kohane töö sai valmis Tori objektil 16.09.2010 ja Mõisaküla objektil 26.09.2010. Kostja väidab, et töö sai valmis ositi tema poolt kostjale esitatud arvetel märgitud mahus ja kuupäevadel. Hageja kostja väiteid õigeks ei võta, vaid vaidleb neile vastu. Kumbki pool ei esitanud töö valmimise aja kohta kohtule otseseid tõendeid. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et võsa hakkimine algas Tori objektil 17.09.2010 ja Mõisaküla objektil 27.09.2010. Seega tuleks asuda seisukohale, et töö valmimise täpset aega ei ole võimalik tuvastada, aga see pidi juhtuma Tori objektil hiljemalt 16.09.2010 ja Mõisaküla objektil hiljemalt 26.09.2010.
36.Kostja väidab, et esitas valmistöö hagejale ülevaatamiseks ositi kostja poolt hagejale saadetud arvetel märgitud mahtudes ja kuupäevadel. Hageja kostja väiteid õigeks ei võtnud, vaid vaidles neile vastu. Kuna kostja ei esitanud oma väite tõendamiseks tõendeid, siis tuleks tuvastada, et kostja poolt ei esitatud hagejale ülevaatamiseks valmistööd. Kostja väidab, et hageja võttis valmistöö kostjalt pretensioonideta vastu kostja poolt hagejale saadetud arvetel märgitud mahtudes ja kuupäevadel. Kostja väited on tõendamata, aga hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et ta lõpetas kostja poolt lõigatud ja väljaveetud võsa hakkimise Mõisaküla objektil 08.10.2010 ja Tori
objektil 02.11.2010. Kohtule esitatud tõenditele tuginedes tuleb tuvastada hageja poolt kostjalt valmistöö vastuvõtmine just eelmärgitud kuupäevadel.
37.Hageja väidab, et kostja lõikas ja vedas välja hageja poolt teostatud hakkepuidu reaalse mõõtmisega kindlaks tehtud koguses kasvavat võsa, millest tulenevalt on kostja õigustatud hagejalt saama lepingutasu kokku 182 490 krooni. Kostja väitis, et lõikas ja vedas välja võsa hakkepuidu mahus, mille ta märkis hagejale esitatud arvetel, millest tulenevalt on kostja õigustatud hagejalt saama lepingutasu kokku 239 064 krooni. Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks aktid kostja poolt lõigatud ja väljaveetud võsa hakkimise järgselt teostatud puiduhakke koguse mõõtmise ja selle tulemuste kohta. Kaudsete tõenditena esitas hageja kohtule kostja poolt lõigatud ja väljaveetud võsa puiduhakkeks ostmise lepingud ja selle ostjapoolset täitmist kinnitavad dokumendid, milles märgitud puiduhakke kogus langeb kokku hageja mõõtmisaktides märgitud tulemustega. Kostja ei esitanud tõendeid lõigatud ja väljaveetud võsa mõõtmise ja selle tulemuste kohta. Antud tõenditele tuginedes tuleb tuvastada lepingutasu suurus hageja poolt tõendatud mahus. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja maksis kostjale sularahata pangaülekandega lepingutasu 239 064 krooni. Sellest tulenevalt maksis hageja kostjale töövõtulepingu kohaselt tehtud töö eest kokkulepitust 56 574 krooni rohkem (Mõisaküla objektil tehtud töö eest 11 606 krooni rohkem ja Tori objektil tehtud töö eest 44 968 krooni rohkem). Hageja tegi enammakse eksituse tõttu ja ilma õigusliku aluseta. Kostja ei esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et tal oleks õiguslik alus hagejalt raha saada muude õigussuhete raames, kui käesolevast tsiviilasjas käsitletav töövõtuleping. Antud tõenditele tuginedes tuleb järeldada, et kostja rikastus hageja poolt tehtud enammakse suuruses summas hageja arvelt alusetult. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
40.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
41.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis õigesti, et hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H.Pakkoneni vahel sõlmitud lepingud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Seega ei oma tähtsust ka nende isikute vaheliste õigussuhete kvalifikatsioon.
42.Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseeris maakohus õigesti töövõtusuhtena ja kohaldas vaidluse lahendamisel õigesti vastavaid VÕS sätteid. Kuna pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille tingimuste osas olid nende väited vastuolulised, tõlgendas kohus lepingut õigesti VÕS §-s 29 sätestatud reeglite kohaselt. Hageja jaoks ei saanud
lepingu tõlgendamise vajadus olla eelnimetatud asjaoludel üllatav, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Hageja palus seda ka ise 25.11.2011 menetlusdokumendis kohtul teha ning esitas kohtule oma sellekohased seisukohad (t lk 110-116). Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda tõlgendada lepingut teisiti, kui tegi maakohus.
43.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus tuginenud lepingut tõlgendades üksnes kohtuniku siseveendumusele, mitte tõenditele. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus on nimetatud sättest otsuse tegemisel ka lähtunud.
44.Ebaõiged on apellatsioonkaebuse väited, nagu ei oleks maakohus tuvastanud, millal töö valmis sai ja millal muutus tasu sissenõutavaks. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja esitas arveid tööde ja koguste eest, mis olid arvete esitamise ajaks tehtud, st tööd oli selleks ajaks valminud ja tasud olid muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tal ei olnud võimalik tehtud tööd arvete esitamise järgselt üle vaadata. Asjaolu, et ta ei täitnud VÕS §-s 643 sätestatud kohustust tehtud töö viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta, ei anna talle õigust vaidlustada kostja poolt tehtud töö koguseid hiljem, tema enda koostatud ühepoolsete aktidega tema poolt valmistatud hakke koguse kohta. Pooltevahelise lepingu järgi pidi kostja teostama võsalõikamise ja vedama lõigatud võsa kokkulepitud kohta. Töö mahu arvestamise aluseks said olla lõigatud ja väljaveetud metsamaterjali kogused, mitte hageja poolt hiljem tehtava hakke kogused Seda, et pooled oleks kokku leppinud hageja poolt kolmandate isikute jaoks valmistatavate hakke kogustes, asja materjalist ei järeldu. Asja materjalist ei järeldu ka seda, et kostja esitatud arved olid avansilised (ettemaksu arved või makseettepanekud), nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab.
45.Maakohus leidis õigesti ka seda, et hageja oleks pidanud pretensioonid arvetel märgitud koguste ja seega ka nendele vastava tasu suuruse kohta esitama VÕS § 644 lg-tes 1 ja 2 sätestatud ajal ja korras, mida hageja antud juhul teinud ei ole.
46.Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja poolt tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Väidetav osaline töö tegemata jätmine on käsitletav lepingurikkumisena. Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, nagu hageja ekslikult leiab.
47.Maakohus ei eksinud tõendamiskoormise jagamisel. Kostja ei pidanud tõendama oma näitlikku väidet väljaveetud võsa võimaliku varguse, kaotsimineku või hageja poolt osalise hakkimata jätmise kohta. Hageja koostatud puiduhakke mõõtmistulemuste dokumenteerimise aktid jättis kohus põhjendatult tõendina arvestamata.
48.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole uue tõendi – 22.12.2010 kostjale saadetud kiri esitamise lubatavust põhjendanud, mistõttu tuleb see jätta TsMS § 652 lg 4 kohaselt tähelepanuta ja tagastada otsuse jõustumisel hagejale. Hageja viitas nimetatud kirjale hagiavalduses, kuid maakohtule ta seda tõendina ei esitanud, kuigi selleks oli võimalus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hageja hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema nõue tugineb.
49.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
50.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu määras maakohus. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
51.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.