Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks 23. november 2011.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja hind
2-11-1113 Grenor Trade OÜ hagi OÜ Woodmaster vastu 3615.74 euro nõudes 3615.74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Grenor Trade OÜ, registrikood 10500525, asukoht Sarve 10, Pärnu linn, lepinguline esindaja Harri Paabo
Tsiviilasja number Tsiviilasi
Kostja OÜ Woodmaster, registrikood 11366402, asukoht Kerese 31-13, Tallinn, seaduslik esindaja juhatuse liige Kuldar Tamm Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Jätta rahuldamata Grenor Trade OÜ hagi OÜ Woodmaster vastu 3615.74 euro nõudes.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja Grenor Trade OÜ kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Sisulised asjaolud Hageja nõue, väited ja tõendid Hageja Grenor Trade OÜ esitatud hagiavalduse (tl 3-6) ja teiste menetlusdokumentide (tl 3435 ja 110-116) kohaselt sõlmis hageja 2. augustil 2010.a. OÜ-ga Gaismar Pärnumaal Toris kasvava võsa hakkepuiduks ostmise lepingu (tl 93) ja 10. augustil 2010.a. samasuguse lepingu H. P. Pärnumaal Mõisakülas kasvava võsa osas (tl 94). Mõlema lepingu kohaselt kohustus hageja korraldama võsa lõikuse ja väljaveo allhanke korras omal kulul. Selleks sõlmis hageja
Tsiviilasi nr 2-11-1113 kostjaga OÜ Woodmaster suusõnalise kokkuleppe, mille kohaselt lepiti kokku võsa lõikamise eest makstava töö hinnaks 35 krooni ja võsa väljaveo eest makstava töö hinnaks 20 krooni ühe hakkepuidu kuupmeetri eest, millele lisandub seaduses ettenähtud käibemaks. Hageja väite kohaselt leppis ta kostjaga kokku võsa lõikuse ja väljaveo eest tasumises puidumassist tegelikult saadava hakkepuidu mahus. Kostja hakkas hagejale esitama arveid enne, kui hakkepuidu tegelik kogus oli selgunud. Hagejal ei olnud varasemale koostöökogemusele tuginedes põhjust kahtlustada kostja pettust ja ta tasus kostja poolt esitatud arved. Nii maksis hageja ajavahemiku 6.08.2010.a 8.09.2010.a kostjale võsa raiumise ja väljaveo eest Tori objektil kostja poolt esitatud arvetel 41-10 ja 48-10 (tl 46 ja 50) näidatud 2028 kuupmeetri eest kokku 133 848 krooni (maksekorraldused tl 37-39, 43-44). Mõisaküla objektil võsa raiumise eest maksis hageja kostjale ajavahemiku 19.08.2010.a - 14.09.2010.a kostja poolt arvetel 42-10, 44-10, 48-10 (tl 46, 48 ja 49) näidatud 2000 kuupmeetri hakkepuidu mahus ja samadel arvetel näidatud võsa 884 kuupmeetri väljaveo eest kokku 105 216 krooni (maksekorraldused tl 40, 41 ja 43-44). Väljaveetud võsa hakkimine toimus Mõisakülas ajavahemikul 27.09.2010.a - 8.10.2010.a ja hakkepuidu tegelikuks mahuks oli 1702 kuupmeetrit (aktid tl 71-92, kassa väljamineku orderid tl 117). Tori objektil toimus võsa hakkimine ajavahemikul 17.09.2010.a - 2.11.2010.a ja hakkepuidu tegelikuks mahuks oli 1616 kuupmeetrit (aktid tl 51-70, arved tl 118-119). 22.12.2010.a tegi hageja kostjale ettepaneku alusetult küsitud ja hageja poolt pahaaimamatult enammakstud töövõtutasu vabatahtlikult tagastamise kohta, millest kostja oma 03.01.2011.a teatega keeldus. Seega on hageja väitel kostja näidanud hagejale esitatud arvetel võsa lõikamise ja väljaveo mõõtühikuna kokkulepitud hakkepuidu kuupmeetreid tegelikest Tori objektil 412 kuupmeetri võrra ja Mõisaküla objektil 298 kuupmeetri võita suurematena. Kostja poolt arvetel tegelikust suuremate mahtude näitamise tulemusena maksis hageja kostjale Mõisaküla objektil tehtud töö eest 11 606 krooni kokkulepitust rohkem ja Tori objektil tehtud töö eest 44 968 krooni kokkulepitust rohkem. Nimetatud summad (kokku 3615.74 eurot) palub hageja kostjalt kohtul hageja kasuks välja mõista. Kostja vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja esitatu osas Kostja oma kirjalikus vastuses (tl 25-28) ega teistes menetlusdokumentides (tl 100-103, 122123) hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on tõendamata, hageja esitatud tõendid nõuet ei tõenda. Hageja esitatud lepingud tõendavad hageja ja eraisik H. P. vahelist kokkulepet ning hageja ja OÜ Gaismar vahelist kokkulepet. Kostja nimetatud isikutega kokkuleppeid ei sõlminud ega pole selliseid lepinguid kunagi näinud. Kostjal oli kokkulepe hagejaga. Kostja võtab õigeks selle, et poolte vahel oli suusõnaline kokkulepe võsa raie ja kokkuveo teostamises. Selle töö tegi kostja kokkulepitud ulatuses ära ning hageja on selle eest jätnud tänaseks osa tasumata. Tasu arvestuse osas leppisid pooled kokku, et arvestavad seda spetsiifilise mahuühikuga – raiutud ja kokkuveetud puidumassist võimalik saadav hakkepuidu mahtühiku hind. Kostja näeb hageja esitatud puiduhakke mõõtmistulemuste dokumenteerimise akte esmakordselt kohtumenetluses. Kõnealused dokumendid on koostatud hageja ja/või tema töötajate poolt, mis tähendab, et kostja pole kõnealuste mõõtmiste juures viibinud, teda ei ole sinna kutsutud ning pooltevahelise praktika kohaselt puudus ka selleks reaalne vajadus. Kohtueelse menetluse käigus nõudis hageja kostjalt kõnealuste dokumentide saamiseks 3000 krooni (191.73 eurot), mis pidi olema väidetavalt nende dokumentide saamise kulu. Hageja poolt väiksemat mahtu, kui tegelik maht oli, tõendamiseks esitatud tõendid ei tõenda tegelikult väiksemat mahtu. Kui hageja esitab akte vaid tema versiooni toetavas hulgas, ei tõenda see iseenesest suurema hulga puudumist. Hageja akte uurides saab asuda seisukohale, et haket ei saadud kindlasti vähem kui aktides näidatud, samas suuremat mahtu kõnealused aktid ei eita. Esitatud aktid ei tõenda, et haket polnud rohkem. Kostja hinnangul neid toetavaid akte lihtsalt ei esitata. Kuna hageja väidab tegelikust mahust väiksema mahu
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-11-1113 saamist, siis peab tema seda ka tõendama. Kogu hakke protsess oli ainult hageja kontrolli all, seega on vastav tõendamiskoormis ka hagejal. Pooled usaldasid praktikas väljakujunenud arvestussüsteemi, milline võimaldas usaldusväärset mõõtmist ja arveldamist enne võsa reaalselt hakkepuiduks hakkimist ning millise kohaselt on võimalik hinnata virna laotud võsa mõõtmeid aluseks võttes minimaalne saadav hakkepuidu maht. Selle valemi kohaselt ka kostja hagejale arved esitas ning kostja ka selle valemi kohaselt tasus. Hageja on küll sisuliselt jätnud mainimata sellise valemi olemasolu ja on nimetanud sellist arvetel kirjendamist hagiavalduses „oletatav-hinnanguliseks“. Pärast virnade mõõtmist ja valemi kasutamist oli saadav puistukandi maht teada ning sellega pooltevahelised suhted ka lõppesid – kohustus loeti täidetuks. Raie kokkuvedu tähendab puude paigutamist sümmeetrilistesse hunnikutesse millel kindel puuriida pikkus, puuriida laius ja puuriida kõrgus. Just need kolme mõõdet annavad matemaatilist tehet kasutades kindlaks määrata mahuhulga kuupmeetrites. Puu pikkusel (puuriida laius) arvestatakse tema tegelikust pikkusest vaid 2/3 kuivõrd puutüvi ülespoole aheneb ning selline on antud erialal puumahtude arvestamisel kujunenud heaks tavaks. Tulemus korrutatakse koefitsendiga 0,2. See on vajalik selleks et võsakuupmeetrist saaks täistihumeetri. Kõnealust arvestuspraktikat näeb igapäevaselt nt RMK riigihangetes, mh ka nendes, millistes kostja igapäevaselt osaleb (kostja ja RMK kokkulepe tl 104). See praktika ei saa olla hagejale kui oma ala spetsialistile tundmatu. Saadav täistihumeeter korrutatakse läbi omakorda koefitsendiga 2,8 - see on antud erialal antud iseloomuga võsa puhul hakke tihumeetri saamiseks vajalik koefitsient, et saada teada puistukandi maht. Kõnealust arvestusmeetodit kasutab nt Eesti ühe suurima hakke teostaja OÜ Väo Hake (http://www.eramets.ee/static/files/559.SinuMets_180908.pdf lk 4 all) millise kohaselt saab ühest tihumeetrist puidust, sõltuvalt kasutatavast hakkurist/purustist, keskmiselt 2,5-3,0 puistkuupmeetrit haket. Kõnealusesse vahemikku langes ka poolte vahel kokkulepitud koefitsent. Hageja, tegutsedes just sellel kitsal erialal, pidi teadma, palju tema purustajaga ühest tihumeetrist puidust hakkepuitu saab, vastasel korral ei suudaks ta ju üldse hinnata oma töö tasuvust. Nii lepitigi kokku, et vastavaks koefitsendiks on keskmine 2,8. Selliselt, eeldades hageja minimaalset asjatundlikkust omal erialal, on paljasõnaline hageja väide, millise kohaselt kasutati raiutud ja kokku veetud võsa mahu hindamisel mingit oletuslikkuhinnangulist kindlaks määramise meetodit – tegemist on vastaval kitsal erialal igapäevaselt kasutuses oleva arvestusmeetodiga, milline võimaldab kiiret ja tõhusat majandustegevust. Äärmiselt ebatõenäoline on, et hakkega igapäevaselt tegelev puiduettevõtja ei tea, kui paljust puidust (tihumeetrites) saab vastavalt kui palju hakke materjali. Kui puiduettevõtja ei oskaks seda arvestada, ei saaks ta vastaval tegevusalal üldse tegeleda sest ei oskaks hinnata ühe või teise tehingu majanduslikku kasumlikkust, sh hinnata kas ühest või teisest raielangist piisab nt hakke materjali tellimuse täitmiseks vms. Selliselt puudus ka reaalne vajadus sellise täiendava kokkuleppe järele, millise kohaselt pidanuks kostja mõõtmise juures olema või mõõtmistulemustest midagi reaalselt sõltuma. Kostja raiutud ja kokkuveetud võsast ei oleks olnud võimalik saada vähem hakkepuitu, kui kostja oma arvetel märkis. See omakorda tähendab seda, et hagejalt on peale kokkuveetud võsa hakkimiseks üleandmist kas osa võsa ära varastatud või osa hakkest ära varastatud või on pole kõike üleantud puitu ära hakitud või on kohtule teadlikult/teadmatult esitatud kokku väiksemat mahtu näitavad aktid. Kostja ei oma ega pidanudki omama peale raiutud ja kokku veetud võsa üleandmist hagejale mingit ülevaadet võsaga edaspidi toimuvast. Asja materjalidest nähtub selgelt, et kostja poolt teostatavaks tööks oli võsa lõikamine ja selle tee äärde väljavedamine. Sellega kostja töö lõppes ning edasi jäi vaid esitada arve ja oodata tasu. Seega on poolte vahelise tehingu esemeks metsamaterjalis võsa (mitte hakkepuit). Hageja sai võsa raie ja kokkuveo kätte hakke teostamiseks. Seda fakti hageja ei vaidlusta. Kostja esitas arveid vahetult peale raiutud ja kokku veetud võsa üleandmist.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-11-1113 Hageja pidi väidetavast lepingule mittevastavusest teada saama vahetult peale võsa vastuvõtmist, s.t vahetult enne kostja poolt hagejale igakordse arve esitamist. Arved tasuti, pretensioone polnud ning kõik oli vastavalt kokkulepitule. Isegi kui hüpoteetiliselt jaatada hageja väidetavat lepingule mittevastavusest teadasaamist hakke teostamisest, ka siis ei teatanud hageja kostjale põhjendatud puudusest õigeaegselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 2 ja 3 mõttes – hageja esitas vastavasisulise paljasõnalise pretensiooni alles 22.12.2010.a ning sisulise etteheite koos seda väidetavalt tõendavate tõenditega esmakordselt alles 14.06.2011.a. Kui kostja töös oleks ka esinenud mingeid puudusi, oleks tänaseks hageja minetanud õiguse kõnealustele puudustele tugineda. Kostja jääb selle juurde, et esitatud arvetel toodud arvestusliku hakke mahu aluseks olnud raiutud ja kokkuveetud võsa sai ka tegelikkuses kokku veetud ja hagejale üle antud. Miks hageja täna väidab väiksemat hakke mahtu, ei ole kostjale teada. Kostja on teinud kõik vastavalt kokkuleppele. Hageja nõustub kostjaga selles, et pooltevahelise suulise kokkuleppe sisuks oli võsa lõikus ja väljavedu. Kostja on hageja poolt looduses ette näidatud maa-alalt võsa lõiganud ja kokku lepitud kohta tee äärde välja vedanud. Hageja ja kostja on pidanud läbirääkimisi probleemile kohtuväliseid lahenduse leidmiseks. Hageja ei nõustu kostja esitatud paljasõnaliste faktiväidetega, et hageja oleks jätnud osaliselt kostjale tasumata võsa lõikuse ja väljaveo eest, nagu oleks hageja ja kostja leppinud kokku teenustasu arvestamises mingis spetsiifilises mahuühikus ning sellega, et hageja oleks võsa lõikuse ja väljaveoga seoses kostjale võlgu. Hageja ei nõustu ka teiste kostja esitatud faktiväidetega (hageja näitab vähem haket kui tegelikult, kostja arvutused, hageja poolt töö pretensioonideta vastuvõtmine), peab neid paljasõnaliseks ja jääb oma versiooni juurde asetleidnust. Lisaks ei võta hageja õigeks kostja väidet töö lepingutingimustele mittevastamisest õigeaegselt teatamata jätmise kohta. Seda ühelt poolt põhjusel, et hagejal ei ole kostjale etteheiteid võsa raie ja väljaveo kohta sõlmitud lepingu mittenõuetekohase täitmise osas. Teiselt poolt aga ei selgunud kostja poolt väidetava hakke koguse ja tegeliku hakke koguse vahe olemasolu ja selle täpne suurus hagejale mitte viimase hakke akti koostamise momendil, vaid üsna märkimisväärselt hiljem. Hageja ei võta õigeks ka kostja väidet hageja poolt kostjale saadetud pretensioonteate ebapiisava täpsuse kohta, pidades kostja poolt väidetava ja tegeliku hakkepuidu koguste vahe olemasolu ja selle suurus on hageja poolt kostjale 22. detsembril 2010.a saadetud teates piisavalt täpselt selgitatud. Kohaldatav õigus, kohtu poolt tuvastatud asjaolud Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et vastavalt suulisele kokkuleppele pidi kostja hageja näidatud maa-alalt lõikama võsa ja vedama selle kokkulepitud kohta. Tegemist on tüüpilise töövõtulepinguga, mille ülddefinitsiooni (VÕS § 635 lg 1) kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei näe ette töövõtulepingu kohustuslikku vormi, seega on suuline töövõtuleping lubatav. Hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H. P. vahel oli samuti sõlmitud olemuslikult töövõtulepingud, millest hagejale tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmiski hageja lepingu kostjaga. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, seega oli hagejal õigus anda teistsuguse kokkuleppe puudumisel OÜ-ga Gaismar ja H. P. (hageja sellele ei viita) vastava töö tegemine täielikult üle kolmandale isikule, antud juhul kostjale. Õigusteoorias nimetatakse seda alltöövõtuks. Samas nõustub kohus kostjaga, et töövõtja ja alltöövõtja vahel eksisteerib iseseisev töövõtuleping, milles tellijaks on antud juhul hageja ja töövõtjaks kostja. Hageja lepingud OÜ-ga Gaismar ja H. P. (mis sõlmiti kirjalikult) ei ole seetõttu oma tingimuste poolest antud juhul kohaldatavad
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-11-1113 käesoleva hagiasja poolte vahelisele suhtele. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks nimetatud lepingutest üldse teadlik olnud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust töö sisus ja kvaliteedis, vaid tasu suuruses ja selle arvutamise alustes. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjal oli õigus tasu saada 35 krooni kuupmeetrilt võsa lõikuse ning 20 krooni kuupmeetrilt võsa väljaveo eest, millistele summadele lisandus käibemaks. Selliselt on kostja ka arved esitanud ja hageja need osaliselt tasunud. Osaliselt seetõttu, et kostja poolt hagejale esitatud arvetest ja hageja tehtud maksekorraldustest nähtub, et kostja esitatud arve nr 49-10, mis sisaldab kokkuvedu Mõisaküla objektilt 1116 m3 ulatuses, on hageja poolt tasumata. Hageja on oma haginõude arvutustes lähtunud tegelikult (väidetavalt liigselt) tasutud summadest, mis aga nimetatud arvet ei sisalda. Oluline on märkida, et tegemist oli ajaliselt viimasena esitatud arvega. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 5 annab tellijale õiguse töö eest mitte enne tasuda kui tal on olnud võimalus töö üle vaadata, kuid seda välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Oluline on ka VÕS § 637 lg 4, mille kohaselt on töö vastuvõtmise kokkuleppe või selle tavalisuse korral töövõtja tasunõue sissenõutav siis, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui aga töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Selleks, et saada selgust ja anda õiguslik hinnang poolte käitumisele, tuleb antud juhul kirjaliku lepingu puudumisel ja poolte vastuoluliste seisukohtade tõttu pöörduda VÕS-st tulenevate lepingu tõlgendamisreeglite juurde. Lepingu tõlgendamisel tuleb vastavalt VÕS § 29 lõikele 5 eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingu olemust on kohus juba ülalpool käsitlenud. Nimetatud loetelu punktide 2, 5 ja 6 sisust ei ole kohtul antud juhul võimalik lähtuda, sest pooled ei ole oma varasemate suhete praktikat avanud, kuigi hageja varasemaid (usalduslikke) suhteid kostjaga ei eita. Küll aga saab kohus teha järeldusi poolte käitumisest lepingu sõlmimise järgselt. Nimelt nähtub kostja poolt esitatud arvetest ja hageja tehtud maksetest, et hageja on lähtunud kostja esitatud arvetest ja tasunud need arvetel märgitud tähtpäevaks ja summades, v.a esimene arve nr 41-10, mis on tasutud kolme osamaksega mõne päeva jooksul. Kõikidel arvetel on märgitud ka vastavad kokkuveetud või raiutud võsa kogused kuupmeetri täpsusega. Kohus ei tea, millise meetodiga kostja nimetatud mahud arvutas ja kas selleks oli hagejaga vastav kokkulepe, kuid kohtu arvates ei oma see asjas tähtsust. Oluline on ̧et hageja tasus esitatud arved, neid vaidlustamata ja tähtpäevadeks. Kui hageja ja kostja vahel olnuks kokkulepe, et täpsed kogused määratakse alles hilisemal mõõtmisel ja lähtudes võsast saadud hakkpuidust (sellele tugineb hageja), siis ei olnuks kostjal mingit põhjust arveid enne mõõtmist esitada, rääkimata hageja poolt nende tasumisest. Arve esitamine iseenesest ei tekita selle tasumise kohustust. VÕS § 637 lõikes 3 sätestatud üldpõhimõte töövõtja tasu sissenõutavuse kohta töö valmimisel on kohtu arvates selgelt kohanduv ka käesoleval juhul – arvete esitamine regulaarselt, väikeste ajavahemike järel ja erinevate tööde ning koguste eest veenavad kohut piisavalt selles, et kostja esitas arved tõepoolest selleks ajaks valminud tööde osas (s.t töö valmis ositi VÕS § 637 lg 4 mõttes). Hageja, tegutsedes oma majandus- ja kutsetegevuses (kostja on sellele viidanud ja hageja ei ole seda eitanud) võsa hakkepuiduks ostjana oleks pidanud kostja tehtud töö VÕS § 638 kohaselt vastu võtma ja § 643 järgi ka
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-11-1113 viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Arvete tasumisega esitatud kogustele ja summas aktsepteeris hageja nende õigsust ning tagantjärele koguste ülemõõtmine ja seejärel just sellisel viisil mõõtmisele väidetavalt kokkulepitult tuginemine ei ole kohtu arvates põhjendatud ega õige. Poolte vahel võsa tegeliku mahu hilisema mõõtmise kokkulepe (kus pealegi kostja mingil moel ei osalenud ega saanudki osaleda) ei oleks kooskõlas VÕS § 637 lg 3 mõttega – töövõtja õigus tasu saada ei saa olla sõltuvuses hageja poolt ainult tema kontrolli all olevate toimingute tegemise suvalisest ajast. Pealegi on oluline märkida, et kostja töö kvaliteedi osas ei ole hagejal pretensioone. Seega on kohtu jaoks veenvam kostja käsitlus tegelikust kokkuleppest ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja vahel kehtisid analoogsed lepingutingimused, nagu hageja ja OÜ Gaismar ning hageja ja H. P. vaheliste lepingute punktid 3 - 5. Kohus märgib veel, et esitatud puiduhakke mõõtmistulemuste dokumenteerimise aktid ei lükka mingil viisil ümber kostja esiletoodud võimalusi väljaveetud võsa osalise varguse või kaotsimineku, osa võsa hakkimata jätmise või väiksemas mahus aktide esitamise kohta. Samuti tuleb nõustuda kostjaga selles, et isegi juhul, kui poolte vahel olnuks selline kokkulepe lõigatud võsa mõõtmistulemuste kohta, nagu hageja seda näidata soovib, on hageja poolt mööda lastud mõistlik tähtaeg pretensioonide esitamiseks ning kostja poolt väidetavalt ebaõigelt esitatud arvetele (ehk ebaõigetele mõõtmistele tuginevatele arvetele) ei saa lepingurikkumisena enam tugineda (VÕS § 644 lg 3). VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama töö mittevastavusest lepingutingimustele. Antud juhul pidi hageja Tori objekti osas sellest teada saama hiljemalt 02.11.2010, Mõisaküla objekti osas aga 08.10.2010 (viimaste aktide kuupäevad). Hageja väide, et tegelikkuses selgus puidu koguse vahe märkimisväärselt hiljem, kui koostati viimased aktid, on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna tarbijatöövõtu osas peab isegi tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest maksimaalselt kahe kuu jooksul teadasaamisest (VÕS § 644 lg 1 2. lause), siis hageja puhul on see tähtaeg selgelt lühem. Pealegi pidanuks hageja töö mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Kuna esimene arvudega varustatud ehk piisavalt täpne kirjeldus (olgugi, et ilma kinnitavate tõenditeta ehk aktideta) esineb alles hagiavalduses, mis on kohtule esitatud 07.01.2011.a ja mille kostja sai kätte 08.02.2011.a, siis ei saa mõistliku aja järgimisest enam juttu olla. Milles seisnes hageja esitatud ettepanek/pretensioon 22.12.2010.a, selle kohta hageja midagi täpsemat esitanud ei ole ning kuna kostja ei kinnita nimetatud toimingu piisavat täpsust, ei saa seda ka VÕS § 644 lg 2 nõuete järgimiseks lugeda. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.