Viktor Somelari hagi Jelena Omelina vastu 295 000 krooni väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. detsembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jelena Omelina määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja) – Jelena Omelina
(IK: XXXXXXXXXXX)
Vastustaja (hageja) – Viktor Somelar (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Valli Murde
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
28.detsembri 2011 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus jättis 30.12.2010 otsusega Viktor Somelari hagi (hind 295 000 krooni) Jelena Omelina vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus
jättis 24.10.2011 otsusega V. Somelari apellatsioonkaebuse (hind 959,07 eurot) rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus V. Somelari kanda. Lahendid jõustusid 25.11.2011.
2.Kostja esitas 05.12.2011 maakohtule avalduse tsiviilasjas menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks summas 1396,51 eurot. Kostja menetluskulud on järgmised: Advokaadibüroo Aivar Pilv arved 10 920 krooni (697,91 eurot) (p 1, 2); Advokaadibüroo Varul arve 180 eurot (p 3); pangakonto väljavõte 1,60 eurot (p 4); ARK väljavõte 7 eurot (p 5); kohtuistungitega seoses kantud transpordikulu 220 eurot (p 6); tõlgi kasutamine kohtuistungil 100 eurot (p 7); lapsehoidaja teenus kohtuistungite ajal 70 eurot (p 8); telefonikõned esindajale 120 eurot (p 9).
3.Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude nimekirja p-des 6-9 toodud summadega. Transpordikulu seos kohtuistungitega on arusaamatu, kuna kostja elukoht on Tartus. Usutav ei ole lapsehoidja teenuse eest maksmine, kostja lapse eest hoolitseb kostja ema. Kostja esitleb end töötu ja sotsiaalabi vajava isikuna. On kahtlus, kas õigusabikulu on kantud arvetel märgitud ulatuses. Faktiliselt kõik menetlusdokumendid on koostanud kostja ise. Vastuse apellatsioonkaebusele koostas kostja ise ning kohtuistungil ei kõnelenud kostja esindaja advokaat Irina Nossova üle viie minuti. Esindaja korduv vahetamine ei ole tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest, mistõttu tuleb jätta advokaat I. Nossova kulu välja mõistmata. Hageja palus hüvitada kostja menetlusekuludest mitte üle 300 euro.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus määras 28. detsembri 2011 määrusega V. Somelari poolt J. Omelinale tsiviilasjas nr 2-09-48909 hüvitatavate menetluskulude suuruseks 709,89 eurot ja mõistis välja V. Somelarilt menetluskulu 709,89 eurot J. Omelina kasuks. Määruse kohaselt on TsMS § 138 lg 1, 2; § 143 p 1 järgi tõlgikulu menetluskulu. 07.09.2010 istungil kell 14.10-15.35 ja 06.12.2010 istungil kell 10.00-11.55 osales kostja tõlk G.V.. Kohus leidis, et hagejal tuleb hüvitada kostjale tõlgikulu 100 eurot. TsMS § 138 lg 1, 2; § 143 p 2 kohaselt on menetluskulu dokumentaalse tõendi saamise kulud. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale pangakonto väljavõtte saamise kulu 1,60 eurot ja kulu seoses ARK väljavõttega 7 eurot. TsMS § 138 lg 1; § 144 p 1 järgi on menetluskulu lepingulise esindaja kulu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Advokaadibüroo Aivar Pilv on esitanud kostjale 04.05.2010 arve 1 h eest summas 1920 krooni ja 08.09.2010 arve 3 h 45 min eest summas 9000 krooni. Advokaadibüroo Varul AS on esitanud kostjale 17.10.2011 arve summas 180 eurot esindamise eest Tartu Ringkonnakohtus. Kostja sõlmis advokaadibürooga Aivar Pilv kliendilepingud 27.04.2010 (materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja 04.05.2010 istungil osalemine) ning 06.09.2010 (materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja esindamine kohtus). 04.05.2010 istungil kell 14.00-15.20 osales kostja esindajana advokaat I. Nossova. 07.09.2010 istungil kell 14.10-15.35 ja 06.12.2010 istungil kell 10.00-11.55 osales kostja esindajana advokaat Tarmo Pilv. 10.09.2010 esitas advokaat T. Pilv kohtule kostja nimel taotluse seoses tõenditega. 22.08.2011 teatas kostja, et ringkonnakohtus esindab teda advokaat I. Nossova Advokaadibüroo Varul AS-st. 03.10.2011 sõlmis kostja advokaadibürooga Varul kliendilepingu. 04.10.2011 ringkonnakohtu istungil kell 12.00-12.10 osales kostja esindajana advokaat I. Nossova advokaadibüroost Varul. Enamikule kostja esitatud dokumentidest on alla kirjutanud kostja ise, samas ei nähtugi arvetest, et arved oleksid esitatud menetlusdokumentide koostamise eest. Kostja esindajate
osavõtul on toimunud neli istungit, kuulati üle ka tunnistajaid. Tsiviilasi oli keskmiselt mahukas, kuid õiguslikult mitte kuigi keerukas. Ringkonnakohtus toimus vaidlus vaid menetluskulude jaotuse üle, istung kestis 10 minutit ning advokaat I. Nossova oli esindanud kostjat ka maakohtus. Eeltoodut arvestades pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikulu maakohtus 8000 krooni ning ringkonnakohtus 80 eurot, kokku tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja kulu 591,29 eurot. TsMS § 138 lg 1; § 144 p 2 järgi on menetluskulu menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. VV 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 3 lg 2 sätestab, et kui menetlus toimub väljaspool menetlusest osavõtja elukohta, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud ning makstakse päevaraha. Kohus nõustus hagejaga, et sõidukulu 220 eurot hüvitamine ei ole põhjendatud, sest menetlus toimus Tartu kohtumajas ja kostja elukoht on samuti Tartu. Telefonikõned esindajale 120 euro ulatuses ei ole mõistlikud ega põhjendatud. Kostja elab Tartus, kus tegutsevad ka tema esindajad, mistõttu oli kostjal võimalik pikemateks aruteludeks ilmuda esindaja juurde. 08.09.2010 arve selgitusest nähtuvalt kestis advokaadi 06.09.2010 konsultatsioon esindatavaga 30 minutit. Kohus pidas sidekulu põhjendatuks 10 euro ulatuses. Seadus ei näe ette, et võimalikud kulud seoses lapsehoidaja teenuse kasutamisega tuleks menetluskuluna hüvitada. Kokku tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskulu 709,89 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.J. Omelina esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. detsembri 2011 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega mõista välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud kokku 1106,51 eurot, sh tõlgikulu 100 eurot, väljavõtete kulud 8,60 eurot, lepingulise esindaja kulud 877,91 eurot, transpordikulud 110 eurot ja sidekulud 10 eurot, ning kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskulud viivitamatult Nadezda Omelina arveldusarvele Swedbankis nr XXXXXXXXXX. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus tutvustanud kostjale hageja vastust kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. Tegemist on kostja menetlusõiguse olulise rikkumisega, millega kohus on võtnud kostjalt õiguse vastu vaielda hageja vastusele ja kaitsta enda seisukohti; 2) on kohus ületanud diskretsiooni piire ning teinud ebaõige otsuse lepinguliste esindajate menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas. Advokaadibüroo Aivar Pilv on esitanud kostjale 04.05.2010 arve 1 h eest summas 1920 krooni, selgitusega materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja 04.05.2010 istungil osalemine, ning 08.09.2010 arve 3 h 45 min eest summas 9000 krooni, selgitusega materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja esindamine kohtus. 04.05.2010 istungil kell 14.00-15.20 (seega rohkem kui 1 h) osales kostja esindajana advokaat I. Nossova. 07.09.2010 istungil kell 14.10-15.35 (1 h 25 min) ja 06.12.2010 istungil kell 10.00-11.55 (1 h 55 min) osales kostja esindajana advokaat T. Pilv. 10.09.2010 esitas advokaat T. Pilv kohtule taotluse seoses tõenditega, mille koostamisele kulus vähemalt 25 minutit. Eeltoodust nähtub, et kõik arved on põhjendatud ja esindajate tehtud töö võib ületada arvetel märgitud õigusteenuse hinda. Advokaadibüroo Varul on esitanud kostjale 17.10.2011 arve summas 180 eurot selgitusega esindamise eest Tartu Ringkonnakohtus. Kostja pöördus sama esindaja, advokaat I. Nossova poole põhjusel, et viimane ei kulutanud aega asja materjalidega tutvumiseks. Kuivõrd advokaat oli vahetanud tegevuskohta ja asunud Tallinna, tuli kostjal sõlmida uus kliendileping
Advokaadibüroo Varul AS-ga. Kliendilepingu kohaselt on advokaadibürool õigus nõuda kliendilt sõidukulude kompensatsiooni poole transpordile kulunud aja eest. Seega sisaldab arve ka transpordikulusid, mis olid advokaadi osalemiseks kohtuistungil vältimatud. Oleks kostja pöördunud teise advokaadi poole, oleksid menetluskulud olnud veel suuremad, kuivõrd uus esindaja oleks pidanud materjalidega tutvuma. Seega on kostja valinud kõige soodsama viisi enda õiguste kaitseks ja alusetu on esindaja kulude rahuldamine vaid 80 euro ulatuses. Kostjal puudub juriidiline haridus ja spetsialisti teenuse kasutamine enda õiguste kaitseks oli hädavajalik. Enamiku menetlusdokumentidest on allkirjastanud kostja ise eesmärgiga hoida kulusid kokku, kuid eeltoodu ei tähenda, et dokumentide koostamisel ei oleks kasutatud tasulist juriidilist abi, mille hüvitamist kostja ei nõua. Ebaõiglane ja alusetu on jätta teatud menetluskulud kostja kanda olukorras, kus nii hagimenetluse kui apellatsioonmenetluse algatajaks oli hageja. Kostja on väikelast kasvatav töötu isik, kelle ülalpidamine lasub täielikult abikaasa õlgadel. Esindajate kulud jäävad suuresti alla Vabariigi Valitsuse sätestatud piirmäära, milleks 295 000-kroonise (18 853,93 eurot) nõude puhul on 6400 eurot; 3) on kostja kohtumenetlusega seonduvalt pidanud sõitma nii kohtusse, esindajaga kohtumisele, panka, ARK-sse jne. Kostja elukoht asub teises linnaosas ning sihtpunktidesse jõudmiseks on ta pidanud kasutama transporti. Kuna mistahes sõiduvahendi kasutamine on seotud kulutustega, on sõidukulude hüvitamine õigustatud ja põhjustatud. Määruskaebuse esitaja palub määrata sõidukulude kompensatsioon 110 euro või vähemas ulatuses.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.V. Somelar vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) analüüsis kohus põhjalikult ja kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 kostja menetluskulude nimekirja. Määruskaebuses ei ole märgitud ühtegi asjaolu, mida kohus ei oleks arvestanud; 2) avaldas kostja menetlusabi taotluses, et on töötu ja töötu on ka tema abikaasa A.K. Interneti ettevõtteportaalis on A.K. reklaam, kus ta pakub tellimusi akende paigaldamiseks XXX. Lisaks on pere omandis mitu kinnistut ja sõiduautod. Eeltoodu omab tähtsust kostja menetluskulude nimekirja revideerimisel, sest on kahtlane usaldada isikut, kes eksitab inimesi ja kohut (kohtus selgus, et peale V. Somelari on veel kolm inimest, kes on samas olukorras – raha J. Omelinale on makstud, aga maju ehitatud ei ole). Jääb arusaamatuks, et kui kostja on aastaid olnud töötu, siis milliste vahendite arvel tasus ta transpordikulud, kuidas saab tema omandis olla kallis sõiduauto ja kuidas sai ta pöörduda õigusabi saamiseks advokaadibüroosse, kus kehtivad kõige kõrgemad tariifid; 3) peavad menetluskulud TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt olema põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatus tähendab, et menetluskulude nimekirjas on detailselt näidatud kulude koosseis, vajalikkus tähendab, et ilma nende kuludeta ei saaks osaleda kohtumenetluses või see oleks oluliselt raskendatud. Kostja menetluskulude nimekiri ei vasta TsMS §-s 175 sätestatule; 4) ei saa nõustuda kostja tõlgikuludega, sest kostja on Eesti Vabariigi kodanik, kellel peab olema eesti keele oskus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Käesoleval juhul vaidlustas määruskaebuse esitaja maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrust lepingulise esindaja kulude ja transpordikulude osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu määrust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus, millega määrati V. Somelari poolt J. Omelinale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 709,89 eurot, on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust selle muutmiseks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus kostjale osutatud õigusabi ajakulu hinnanud ja kostja kasuks välja mõistetud esindaja kulude suurust põhjendanud. Seejuures on maakohus arvestanud vaidluse asjaoludega, sh hagi hinna, menetluse aja, kohtuistungite arvu, asja keerukuse, esitatud menetlusdokumentide kui asja kahes kohtuastmes arutamisega. Määruskaebuses esitatud põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks ületanud diskretsioonipiire. Vastuseks määruskaebuse esitajale märgib ringkonnakohus veel seda, et ka juhul, kui taotletud lepingulise esindaja kulud jäävad alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära, ei tähenda see iseenesest, et siis on need alati põhjendatud ja vajalikud. Arvestades eelnevat on maakohus põhjendatult määranud kindlaks kostja lepingulise esindaja kulud summas 591,29 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna kohtumenetlus toimus kostja elukohas, siis ei ole põhjendatud kostja väidetavate sõidukulude hüvitamine. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust hagejalt sõidukulude 110 euro väljamõistmiseks. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega vastaspoolele ja annab tähtaja vastuväidete esitamiseks. Nimetatud säte ei näe aga ette, et kohus peaks vastaspoole vastuväite menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud poolele tutvustama. Seetõttu on ekslik määruskaebuse esitaja väide, et tema menetlusõigusi rikuti, kuna kohus ei teavitanud teda vastaspoole vastuväidetest.
9.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Andra Pärsimägi
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.