Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-48909
Tsiviilasi
Viktor Somelari hagi Jelena 295 000 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
959,07 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Somelari apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. oktoober 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Viktor Somelar XXXXXXXXXXX), esindaja Valli Murde
esindajad
Omelina
vastu
Tartu Maakohtu 30. detsembri 2010 otsus
(isikukood:
Vastustaja (kostja): Jelena Omelina (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Irina Nossova Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. detsembri 2010 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Viktor Somelari kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tunnistaja A.K. ütluste kohaselt on ta ehitanud hagejale Tallinna juures maja vundamendi hinnaga umbes 290 000 krooni. Hind läks lõpuks suuremaks. Lepiti kokku, et hageja kannab raha tööde ja materjalide eest tunnistaja abikaasa J. Omelina arvele. Tunnistaja maksis objektil töötanud meestele palka. J. Omelina ei ole hagejalt laenu võtnud. Muid objekte tunnistajal Loigul ja selle läheduses ei olnud. Objektil teostati kõik tööd vundamendi osas ja hageja võttis tööd vastu kevadel. Hagejaga läks tunnistaja tülli seetõttu, et soovis veel täiendavalt töö eest 20 000 krooni.
− kostja pangakonto väljavõte perioodil 07.11.2006 – 01.12.2007, millest nähtub, et nimetatud perioodil on A.K. ile üle kantud vähemalt 64 000 krooni ja kostja arvelt on välja võetud erinevatel aegadel sularaha vähemalt 186 000 krooni. Lisaks on J.M. üle kantud liiva ja transpordi eest 30 000 krooni. Kostja 23.08.2010 menetlusdokumendi kohaselt tasus A.K. vundamendi ehitusega seoses kulusid sularahas 119 500 krooni ulatuses. Ka − A.K. tasus töötajatele sularahas. Kostja pangakonto väljavõte ei tõenda millegagi hageja väidet, et kostja kasutas temalt saadud raha kinnistu või sõiduauto ostmiseks; − tunnistaja A.K. ütlused selle kohta, et tema sõlmis hagejaga lepingu vundamendi ehitamiseks, millise töö tegi ta ka valmis ja andis hagejale üle. Hageja pretensioone ei esitanud ja võttis vundamendi vastu. Pooled leppisid kokku, et lepingu täitmine hageja poolt toimub A.K. abikaasa J. Omelina pangaarvele, kuna A.K. enda arved olid trahvide tõttu arestitud ja hageja ei soovinud sõlmida lepingut OÜ-ga Balthanza Grupp, kus A.K. oli juhatuse liige, kuna soovis odavamat teenust. Ühtegi teist objekti Loigu tänava kandis Rae vallas tunnistaja samal ajal ei ehitanud ja mingeid muid rahasid hageja käest sularahas vundamendi ehitamise eest ei ole saanud; − tunnistaja A.D. ütlused selles, et 2006 sügis - 2007 algus sõlmis ta A.K. iga lepingu elumaja vundamendi ehitamiseks Tallinna lähedal. Palka maksis A.K. sularahas. Pooled ei vaidle töövõtulepingu täitmise üle, vaid selle üle, kas kostja peab tagastama talle väidetavalt laenuna üle antud raha. Hageja ei ole mitte millegagi tõendanud oma väidet, et töid vundamendi ehitusel teostasid ehitajad Tallinnast, keda valvas A.K. , kes sai sel otstarbel tööde korraldamiseks ja tasumiseks eraldi veel sularahas 150 000 krooni, samas kui kostja arvele ülekantud raha oli antud laenuna. Hageja ei ole tõendanud, et hageja kinnistule rajatud vundamenti on võimalik valmis ehitada 150 000 krooni eest. Hageja seletused menetluse käigus raha ülekandmise asjaolude osas on olnud ka vastuolulised. Oluline on tõendite hindamisel arvestada ka asjaoluga, et hageja on raha üle kandnud osade kaupa vastavalt ehitustööde kulgemisele. Kohus leidis, et kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 14.10.2009 määrusega vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest osaliselt 50% ulatuses. Hagihinnalt 295 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 30 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivuna osade kaupa (3000 kroonised osamaksed) 15 000 krooni. TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel mõistis kohus hagejalt riigituludesse välja riigilõivu osa, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud, st 15 000 krooni. Hageja avaldas, et ta töötab ning saab palka 17 000 krooni. Kohus leidis, et arvestades hagejapoolseid vastuolulisi seisukohti nõude esitamisel ja selle menetlemisel, samuti tema igakuise sissetuleku suurust, puuduvad asjaolud, mis tingiksid hageja vabastamise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades aga tasumisele kuuluva riigilõivu (15 000 krooni) suurust võrreldes hageja igakuise sissetulekuga, nägi kohus ette kulude tasumise osade kaupa viie kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:
1) hindas kohus asjas olevaid tõendeid ühekülgselt ning jättis kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Kohtu peamine argument menetluskulude jaotuse otsustamisel oli, et hageja seletused menetluse käigus raha ülekandmise asjaolude osas on olnud vastuolulised. Seega mõjutas menetluskulude jaotuse otsustamist hageja väidetavalt vastuoluline käitumine menetluse jooksul. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, sest hageja on algusest peale väitnud, et 295 000 krooni on ta andnud kostjale võlgu ning võla andmine ei ole kuidagi seotud sellega, et kostja abikaasa A.K. osutas hagejale teenust elamu ehitamisel ning hageja on A.K. ile selle eest eraldi tasunud; 2) ei ole kohus tunnistajate A.K. ja A.D. ütlusi põhjalikud analüüsinud. Näiteks jättis kohus tähelepanuta, et tunnistaja A.D. ütluste kohaselt „ehitusobjekt oli keeruline. Alustasime sügisel, talvel oli seisak ning jätkasime kevadel“, kuid kohtu poolt aktsepteeritud kirjalikust dokumentidest nähtub, et kõik ehitustranspordi vahendid on tellitud talvel, konkreetselt ajavahemikul november – jaanuar 2007. Sama tunnistaja avaldas kohtule, et talvel tööd ei olnud, sest tehnika ei saanud liikuda. Kohus jättis tähelepanuta selle, et kostja väidete kohaselt oli põhitöötajaks objektil J.M. , aga tunnistaja A.D. ei tunne üldse sellenimelist isikut; 3) jättis kohus tähelepanuta ka hageja väite, et 2006 on A.K. sõlminud töövõtulepingud V.B. , I.E. ja J.L. ga ning sai nende isikute käest kokku ca 3 200 000 krooni, mistõttu on küsitav kohtu järeldus, et kostja pangakontolt A.K. poolt võetud rahalised vahendid on kulutatud just hageja elamu ehitamiseks. Eriti arvestades asjaolu, et pangaülekandest ei nähtu, mis otstarbel on raha võetud. Hageja palus võtta materjalide juurde V.B. i, I.E. ja J.L. aga sõlmitud lepingud ning üle kuulata J.L. tunnistajana, kuid maakohus jättis hageja taotlused rahuldamata ja võttis sellega hagejalt ära võimaluse tulenevalt TsMS §-st 230 tõendada asjaolusid, millele tuginesid tema nõuded. Hageja on seisukohal, et kui kohus oleks järginud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud reegleid, siis oleks ta menetluskulude jaotamisel teinud õiglase otsuse.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.