2-10-9097/23 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-9097 Pankrotihalduri hinnangul oli SCOÜ (pankrotis) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku suhtes 06.03.2009 maksuotsuse tegemine. Maksuotsuse kohaselt on võlgnik ebaõigesti deklareerinud OÜ’lt R ostetud teenused. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei olnud hoolas oma seadusest tuleneva SCOÜ maksukorralduse seadusest ja muudest seadustest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegsel ja täielikul täitmisel ja sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Halduri väitel asus võlgnik pärast maksuotsust tegema põhjendamatuid kulutusi, millised vastavalt lõpparuande täiendusele on kvalifitseeritavad raske juhtimisveana. Seetõttu esitas haldur juhatuse liikme HRvastu kahju hüvitamise nõude 66 462.97 euro (1 039 919.55 krooni) nõudes. Tsiviilasja nr 2-11-11158 materjalide kohaselt on HRjuhatuse liikmena oluliselt rikkunud äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 187 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid juhatuse liikme kohustusi OÜ SC(pankrotis) ees ja tekitanud ärihingule suures ulatuses varalist kahju, milline käitumine vastab raske juhtimisvea tunnustele, s.o kohustusi on rikutud tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu (PankrS § 28 lg 2). Kahju hüvitamise nõue HRkui raskes juhtimiseveas süüdioleva isiku vastu on haldur esitanud PankrS § 55 lg 33 kohaselt. SCOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on kindlaks tehtud järgmised asjaolud: - võlgnik on alates märtsist 2009. a, pärast maksuotsuse tegemist, asunud raiskama oma vara. Võlgniku tegevus registreeritud põhitegevusalal lõppes veebruaris 2009. a. Sisulise tegevuse lõpetamise järel oli võlgnikul kassaraamatu kohaselt kassas raha 554 978 krooni (35 469.56 eurot), aprillis tagastas saadud laenu osaühing Stefani Holding, misjärel aprilli lõpuks oli kassas kassaraamatu andmetel 837 327 krooni (53 514.95 eurot). Detsembris 2009. a tagastas võlgnikult saadud laenu võlgniku juhatuse liige HR(183 709 krooni ehk 11 741.15 eurot); - tulusid oluliselt ületavatele kuludele vaatamata oli võlgnikul kassaraamatu andmetel seisuga 01.12.2009 kassas raha 576 692 krooni (36 857.34 eurot). Detsembris ostis võlgnik SV Volvo F407 hinnaga 197 000 krooni (12 590.59 eurot) ja osaühingult Mägimaa Ehitus autode remonditeenust kogusummas 264 840 krooni (16 926.36 eurot). Viimati nimetatud äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Lisaks andis võlgnik SHosaühingule laenu summas 220 000 krooni (14 060.56 eurot). Seega kassajääk sisuliselt likvideeriti. Detsembri lõpuks oli võlgnikul kassaraamatu andmetel kassas raha 24 450 krooni (1 562.64); - pärast aktiivse tegevusperioodi lõppu tegi võlgnik kulusid kokku ca 1 000 000 krooni (63 911.65 eurot). Liisinglepingute ülesütlemise asemel on aasta jooksul kulutatud liisinguvarale otseselt (liisingumaksed) või kaudselt (autode kindlustus, väidetav remont) kokku ca 1 000 000 krooni (63 911.65 eurot). Haldur on märkinud, et kui liisinglepinguid ei olnud muidu võimalik lõpetada, siis aluse oleks selleks andnud tähtaegne pankrotiavalduse esitamine olukorras, kus võlgnik oli aktiivse tegevusperioodi lõpuks maksejõuetu. Ka võlgniku juhatuse liikme tasu ei vastanud alates 2009. aasta märtsist võlgniku majanduslikule seisundile ja juhatuse liikme ülesannetele; - halduri hinnangul võisid sõidukite remondi tehingud olla fiktiivsed. Raamatupidamise dokumendid näitavad, et võlgniku aktiivsel tegevusperioodil teostati sõidukitele pidevalt jooksvat remonti. Fiktiivsusele viitab ka remondi väidetav ulatus, remondi teostaja (ei ole 5(9)

2-10-9097 käibemaksukohuslane) ja remondi majanduslik sisutus (tegemist oli liisinguautodega). Fiktiivne tehing võis olla ka Volvo F407 ost. Sellele viitab ostu ja väidetava mahakandmise vahele jääv lühike ajavahemik, samuti et väidetava avarii kohta ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit ning et avarii süüdlaste vastu ei ole esitatud mingeid nõudeid. Fiktiivsete tehingute eesmärgiks võib olla soov varjata asjaolu, et tegelikult ei tasunud võlgniku vara ostjad (seotud isikud) ostuhinda ja laenu saajad (seotud isikud) ei tagastanud laenu. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud lojaalsuskohustust, kuna asunud tegema tehinguid, mille tagajärjel võlgniku vara oluliselt vähenes, millega ta ei ole tegutsenud võlgniku huvides. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 384 lg 1 kohaselt on süütegu juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadev hävitamine, kahjustamine, raiskamine, põhjendamatu kinkimine, loovutamine või välismaale paigutamine või põhjendamatute kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlausaldaja teisele eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus. Kohus leiab, et kuna võlgniku vara vähenes oluliselt võlgniku juhatuse liikme tegevuse tulemusel, millega võlgniku juhatuse liikme eelnimetatud tegudel on KarS § 384 lg 1 sätestatud süüteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud lojaalsuskohustust ja tema tegevuse tulemusel on võlgniku vara oluliselt vähenenud, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Asjas kogutud tõendite kohaselt lõppes võlgniku majandustegevus 2009. a. Võlgniku suhtes tehti maksuotsus 06.03.2009, mille järel võlgniku juhatuse liige asus võlgniku vara põhjendamatult kulutama. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 23.02.2010. KarS § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud pankrotiavalduse esitamisel ÄS § 180 lg 51 tulenevat tähtaega ja on esitanud pankrotiavalduse olukorras, kus võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on KarS § 3851 kohaselt süütegu, leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on pannud toime raske juhtimisvea.

3.Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 3 sätestab, et halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. PankrS § 65 lg 5 järgi määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus arvestab halduri tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskusi: haldur on ilma kõrvalise õigusabita esindanud võlgnikku kohtus hagimenetluses, korraldanud võlausaldajate koosolekuid, koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande, tema töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 31 955.82 eurot. Arvestades pankrotivara suurust 31 955.82 eurot, on PankrS § 651 lg 1 järgi halduri tasu alammäär 4 663.03 eurot ja PankrS § 651 lg 2 järgi ülemmäär 6 100.35 eurot. Katrin Prükk on taotlenud halduri tasu määramist summas 5 000 eurot. Kohus leiab, et kuna pankrotihaldur on ilma kõrvalise õigusabita koostanud kahju hüvitamise hagi ja esindanud võlgnikku kohtus hagimenetluses ning taotletav halduri tasu ei ületa PanrS § 651 lg 2 ettenähtud määra, on põhjendatud pankrotihalduri tasuks määrata 5 000 eurot. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 5 000 eurolt (maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 1 650 eurot.