Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

AS Swedbank esitas 10.09.2010.a. Viru Maakohtule hagiavalduse kostja P. K.`i vastu võlgnevuse 1786,42 euro nõudes ning ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni EKP 7% aastas. Samuti taotleb hageja kostjalt menetluskulude ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikonto ja arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses. Püsimakseks määrata 200 krooni kuus ja maksetähtpäevaks iga kuu 15 kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumistega võlgnevusse. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud laenuleping summas 40 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 04.12.2010. hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Kostja ei täitnud kohustusi. Kostja võlgnevus hageja ees kokku 1786,42 eurot s.h põhiosa 1576,65 eurot ja viivis 209,77 eurot.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks „ xxx“. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressidele „ xxx, hagimaterjalid on vastu võtnud kostja vanaema, hiljem tagastas vanaema dokumendid kohtule. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja P. K. aadressil xxx ja xxx. E-maksuameti väljavõtte kohaselt on kostja elukohaks deklaratsiooni järgi „ xxx“ ja kostja ei tööta.

Seoses sellega, et kostja P. K.`i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 02. veebruaril 2012.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1786,42 eurot ning viivis alates 10.09.2010.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni EKP intress 7% aastas.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 319,56 eurot ( 5000 krooni) ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 6,39 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47,93 eurot ( 750 krooni) Pärnu Maakohtu 12. augusti 2010 kohtumäärusega ( tsiviilasi nr 2-09-56691) on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 10 septembril 2010.a. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse

rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 10 septembril 2010.a. s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-09-56691 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 eurot riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 373,88 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Evi Kool Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.