Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ERGO Kindlustuse Aktsiaselts oli esitanud kohtule hagiavalduse Y. S. ́i (J. Š.) vastu 12 785.65 euro nõudes, aga samuti menetluskulude nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, toimus 06.detsembril 2006.a. Jõhvi vallas Tallinn – Narva maanteel, 168. km, liiklusõnnetus, kus Y. S. ́ile (J. Š.) kuuluv sõiduk Opel Senaator registreerimismärgiga XXX., mida juhtis tundmatu isik, sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu tuleva sõiduautoga Toyota Avensis, registreerimismärgiga 779MFR, mida juhtis Aivar Jundas. Opeli juht põgenes sündmuskohalt. Y. S. ́i (J. Š.) tsiviilvastutus oli 06.detsembri 2006.a. seisuga kindlustatud ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsis tavalepinguga nr.L151226310/13, mille alusel tekkis ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsil liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu (Hansa Varakindlustuse AS) ees. ERGO Kindlustuse Aktsiaselts tasus 21.veebruaril 2007.a. kannatanule (Hansa Varakindlustuse AS-ile) liikluskahju kulud (187 551.90 krooni), millele lisandusid kahjukäsitluskulud (12 500.- krooni) kokku 12 785.65 eurot. Kuna Y. S. ́il (J. Š.) oli 06.detsembri 2006.a. seisuga kohutustusliku liikluskindlustuse maksed tasumata, siis esitas ERGO Kindlustuse Aktsiaselts tagasinõude (regressihagi) Y. S. ́i (J. Š.) vastu liikluskindlustuse seaduse §48 lg.2 p.6 ja §48 lg.3 alusel. ERGO Kindlustuse Aktsiaselts oli pöördunud kirjalikult varem Y. S. ́i (J. Š.) poole ettepanekuga võlg vabatahtlikult tasuda. Kuna Y. S. (J. Š.) ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi ettepanekule ei reageerinud, siis esitas ERGO Kindlustuse Aktsiaselts kohtusse hagi Y. S. ́i (J. Š.) vastu. Palus hagiavalduse rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, Y. S. (J. Š.), kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl.21) hagi ei tunnistanud ja palus ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi poolt esitatud hagi jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud palus panna ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi

kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt algatas politsei, seoses liiklusõnnetusega, väärteoasja nr.2440,06,013840 menetluse. Politsei poolt tuvastati, et Y. S. (J. Š.) ei olnud põhjustanud liiklusõnnetust, aga samuti ei ole politsei suutnud tuvastada väärteo vahetult toime pannud isikut. Kirjalikus vastuses võttis Y. S. (J. Š.) õigeks hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolu, et Y. S. ́ile (J. Š.) kuuluval sõidukil Opel Senaator registreerimismärgiga xxx, puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis, kuna Y. S. (J. Š.) oli sõiduki edasi andnud, koos sõiduki registreerimisdokumentidega, S. A.ile, (väidetavalt) mittesõidukorras olevana, mille tõttu puudus vajadus tasuda, Y. S. ́i (J. Š.) seisukoha kohaselt, liikluskindlustuse makset. Samas olevat S. A. Y. S. ́ile (J. Š.) kuuluva sõiduki Opel Senaator registreerimismärgiga xxx edasi andnud kellelgi Romanile, kes olevat selle omakorda veel edasi müünud. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel ei teadnud Y. S. (J. Š.), temale kuuluva sõiduki Opel Senaator registreerimismärgiga XXX. tegelikku asukohta ja ka tegelikku valdajat.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi, lepinguline esindaja, J.st K. K., palus kohtuistungil hagi rahuldada ning Y. S. ́ilt (J. Š.) välja mõista liikluskahju tagasinõude korras 12 785.65 eurot. J.st K. K. selgitas kohtule kohtuistungil, et Y. S. (J. Š.) oli ise tunnistanud ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi nõuet ja taotlenud kirjalikult ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsilt menetluse peatamist, millise asjaolu tõttu ei ole haginõue aegunud. Lisaks eelnevale asus J.st K. K. kohtuistungil seisukohale, et Y. S. (J. Š.) arvestab aegumistähtaja algust liiklusõnnetuse hetkest, millisel ajal ei olnud ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõudeõigus muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavaks muutus ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõue alles, alates liikluskahju tasumisest kannatanule, Hansa Varakindlustuse Aktsiaseltsile, alates 28.veebruarist 2007.a.. Kostja, Y. S. (J. Š.) ja tema lepinguline esindaja, J.st Paul Paas vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud palusid jätta ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi kanda. J.st Paul Paas selgitas kohtule kohtuistungil täiendavalt, et kuna liiklusõnnetus toimus 06.detsembril 2006.a., siis oli ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsil aega hagi kohtusse esitamiseks kuni 06.detsembrini 2009.a.. Kuna ERGO Kindlustuse Aktsiaselts esitas hagi kohtusse hiljem, siis on haginõue aegunud ning palus kohtul kohaldada hagi aegumist. Kohtuistungil andis Y. S. (J. Š.) vande all seletusi selle kohta, et ta andis vabatahtlikult (umbes 2006.a. lõpu poole, täpset aega ei mäletanud) temale kuulunud sõiduki Opel Senaator registreerimismärgiga XXX., autolammutusse (vanarauda) viimiseks S. A.. Sõiduk Opel Senaator registreerimismärgiga XXX.

kuulus Y. S. ́ile (J. Š.) alates 1998.a.. Sõiduki üleandmist Y. S. (J. Š.) ja S. A. mitte ühelgi viisil ei vormistanud, Y. S. (J. Š.) ei teadnud isegi seda, kas S. A.il oli mootorsõiduki juhtimiseks luba või ei olnud. Y. S. (J. Š.) võttis õigeks vande all asjaolu, et ta oli kogu aeg sõiduki Opel Senaator registreerimismärgiga XXX. omanik, ega olnud seda mitte kellelgi müünud. Samuti ei läinud sõiduk Opel Senaator registreerimismärgiga XXX. Y. S. ́i (J. Š.) valdusest välja tema tahte vastaselt, vaid Y. S. (J. Š.) ise andis suulise kokkuleppe alusel temale kuuluva sõiduki Opel Senaator registreerimismärgiga XXX. S. A.ile vanarauda viimiseks.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hagi oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele järgmiste kirjalike tõendite alusel. Väärteomenetluse lõpetamise määrusega 20.novembrist 2009.a. (tl.3), millega luges kohus tõendatuks, et alates 20.novembrist 2009.a. sai ERGO Kindlustuse Aktsiaselts teada, et politseil ei ole õnnestunud kindlaks teha Y. S. ́ile (J. Š.) kuulunud sõiduki tegelikku valdajat liiklusõnnetuse hetkel, mille tõttu tuli ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsil, alates 20.novembrist 2009.a. esitada hagi liikluskahju tagasinõudeks ainult Y. S. ́i (J. Š.), kui sõiduki omaniku vastu. Väljatrükiga liikluskindlustuse andmebaasist (tl.4), millega luges kohus tõendatuks, et sõidukil Opel Senaator registreerimismärgiga XXX. puudus 06.detsembril 2006.a. kehtiv liikluskindlustuse poliis, samal ajal oli Y. S. ́il (J. Š.) sõlmitud sõidukile kohustusliku liikluskindlustuse kehtiv jah – leping, mille makse oli tasumata. Y. S. ́i (J. Š.) poolt ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsiga sõlmitud tähtajatu liikluskindlustuse tavalepinguga nr.L151226310 /13 (tl.5-6). Liikluskahju väljamaksu arvestus-otsusega nr.1 (tl.7), millega luges kohus tõendatuks, et ERGO Kindlustuse Aktsiaselts tasus Hansa Varakindlustuse Aktsiaseltsile liikluskahju 21.veebruaril 2007.a.. Samast tähtajast hakkas ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsile kehtima tagasinõudeõigus. ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõudega 20.veebruarist 2008.a. Y. S. ́i (J. Š.) vastu (tl.8). SEB Panga maksekorraldusega nr.1906290 (tl.9) riigilõivu tasumise kohta. Väljatrükkidega rahvastikuregistri ja liiklusregistri andmebaasidest Y. S. ́ile (J. Š.) kuulunud sõidukite andmetega (tl.13-14). ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi kompromissettepanekuga 25.veebrusrist 2010.a. Y. S. ́ile (J. Š.) (tl.17-18). Y. S. ́i (J. Š.) kirjaliku vastusega hagile (tl.21-23). Viru Ringkonnaprokuratuuri 01.märtsi 2010.a. määrusega ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisega (tl.24-26), millega luges kohus tõendatuks, et sõiduk Opel Senaator registreerimismärgiga XXX. ei läinud Y. S. ́i (J. Š.) valdusest välja tema tahte vastaselt vaid, et Y. S. (J. Š.) ise vabatahtlikult andis sõiduki (omandiõigust sõidukile ümber vormistamata) S. A.ile 2006.a. oktoobri lõpus ilma kehtiva liikluskindlustuse poliisita. S. A. põhjustas nimetatud sõidukiga avarii. ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi kirjaliku seisukohaga 22.märtsist 2010.a. (tl.29-30).

Maanteeameti Ida Regiooni õiendiga 14.juulist 2011.a. (tl.37-38), mille kohaselt oli Y. S. (J. Š.) sõiduki Opel Senaator registreerimismärgiga XXX. omanik alates 30.juunist 1998.a. kuni 19.detsembrini 2006.a.. 14.novembril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.44-47). Y. S. ́i (J. Š.) poolt 25.jaanuaril 2010.a. ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsile esitatud avaldusega, millega luges kohus tõendatuks, et Y. S. (J. Š.) teadis kogu aeg, et liiklusavarii tema sõidukiga Opel Senaator registreerimismärgiga XXX. põhjustas S. A., kuid ta asus seda fakti tahtlikult varjama nii politsei eest, kui ka ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi eest, eesmärgiga oma tahtliku tegevuse tulemusena vabaneda liikluskahju tagasinõude tasumisest ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsile.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks tuleb rakendada TsÜS §142 sätteid, mille kohaselt: (1) Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. (2) Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt TsÜS §146 sätetele: (1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. (2) Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. (3) Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. (4) TsÜS §146 lg.1 – lg.3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. (5) Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS §147 kohaselt: (1) Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. (2) Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. (3) Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS §149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude

sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. TsÜS §158 kohaselt: (1) Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. (2) Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse §48 sätetele on garantiifondil õigus esitada tagasinõue: 1) sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille kohta liikluskahju tekitamise ajal ei olnud lepingut, välja arvatud juhul, kui Garantiifond on sõiduki omanikule esitanud nõude liikluskindlustuse seaduse §6 lg.3 sätestatud kuuekordse kindlustusmakse tasumiseks; 2) kindlustusandja vastu, kui liikluskahju tekitati tundmatuks jäänud sõidukiga, mis hiljem tuvastatakse, ning sõiduki suhtes on leping; 3) lepinguriigi vastava hüvitusorgani vastu, kui liikluskahju tekitati liiklusregistris registreeritud sõidukiga ajal, mil sõidukit toimetati Eestist teise lepinguriiki, tingimusel et sõidukile transiitnumbrimärgi väljastamisest või sõiduki müüja poolt ostjale või tema esindajale üleandmisest ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks möödunud rohkem kui 30 päeva; 4) sõiduki omaniku vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille suhtes ei ole kooskõlas liikluskindlustuse seaduse §4 lg.3 lepingut sõlmitud. Kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue: 1) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju on tekitatud tema tahtel; 2) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres; 3) kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõiduki juhtimine oli üle antud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevale isikule; 4) kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule; 5) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes oli sõiduki valduse kindlustusjuhtumi toimumise ajal saanud ebaseaduslikult; 6) kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti liikluskindlustuse seaduse §19 lg.9 sätestatud juhul; 7) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte; 8) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul; 9) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi

ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. Liikluskindlustuse seaduse §48 sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi hagi oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et kõik menetluskulud käesolevas tsiviilasjas tuli panna Y. S. ́i (J. Š.) kanda. Y. S. ́i (J. Š.) poolt ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsiga sõlmitud tähtajatu liikluskindlustuse tavalepinguga nr.L151226310 /13 luges kohus tõendatuks, et sõiduki Opel Senaator registreerimismärgiga XXX. suhtes oli kohustusliku liikluskindlustuse andjaks ERGO Kindlustuse Aktsiaselts ja kohustusliku liikluskindlustuse võtjaks Y. S. (J. Š.). Samuti luges kohus lepinguga tõendaktuks, et pooled ei ole kohustusliku liikluskindlustuse lepingus kokku leppinud ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõudeõiguse üle. Kohus luges tõendatuks, et ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõudeõigus tuleneb liikluskindlustuse seaduse §48. Liikluskindlustuse seaduse §48 sätetega luges kohus tõendatuks, et garantiifondil on õigus esitada tagasinõue: 1) sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille kohta liikluskahju tekitamise ajal ei olnud lepingut, välja arvatud juhul, kui Garantiifond on sõiduki omanikule esitanud nõude liikluskindlustuse seaduse §6 lg.3 sätestatud kuuekordse kindlustusmakse tasumiseks; 2) kindlustusandja vastu, kui liikluskahju tekitati tundmatuks jäänud sõidukiga, mis hiljem tuvastatakse, ning sõiduki suhtes on leping; 3) lepinguriigi vastava hüvitusorgani vastu, kui liikluskahju tekitati liiklusregistris registreeritud sõidukiga ajal, mil sõidukit toimetati Eestist teise lepinguriiki, tingimusel et sõidukile transiitnumbrimärgi väljastamisest või sõiduki müüja poolt ostjale või tema esindajale üleandmisest ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks möödunud rohkem kui 30 päeva; 4) sõiduki omaniku vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille suhtes ei ole kooskõlas liikluskindlustuse seaduse §4 lg.3 lepingut sõlmitud. Kindlustusandjal (ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsil) või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue: 1) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju on tekitatud tema tahtel; 2) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema

väljahingatavas õhus või veres; 3) kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõiduki juhtimine oli üle antud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevale isikule; 4) kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule; 5) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes oli sõiduki valduse kindlustusjuhtumi toimumise ajal saanud ebaseaduslikult; 6) kindlustusvõtja (Y. S. (J. Š.)) vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse Y. S. ́il (J. Š.) tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti liikluskindlustuse seaduse §19 lg.9 sätestatud juhul; 7) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte; 8) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul; 9) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. Liikluskindlustuse seaduse §48 sätestatud tagasinõudega nõutakse Y. S. ́ilt (J. Š.) sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kohus luges tõendatuks, et ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõudeõigus Y. S. ́i (J. Š.) vastu ei tekkinud mitte lepingust, vaid liikluskindlustuse seaduse §48, kuna Y. S. ́il (J. Š.) oli tasumata kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Kohus luges tõendatuks, et ERGO Kindlustuse Aktsiaselts tagasinõudehagi (regressihagi) Y. S. ́i (J. Š.) vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele summas 12 785.65 eurot. Kohus luges tõendatuks, et Y. S. ́i (J. Š.) taotlus kohaldada hagi aegumist, tuli jätta rahuldamata. Kohus luges TsÜS §149 sätetega tõendatuks, et liikluskindlustuse seaduse §48 tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus luges TsÜS §158 lg.1 ja lg.2 sätetega tõendatuks, et hagi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku (Y. S. ́i (J. Š.)) poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine Y. S. ́i (J. Š.) poolt võib kas seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus luges tõendatuks, et Y. S. ́i (J. Š.) tegevus ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõude tunnustamisel seisnes Y. S. ́i (J. Š.) poolses tahtlikus tegevuses, millega ta soovis enda vastutusest vabastamist (näiteks politseile ja ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsile valeandmete esitamises, et sõidukit juhtis tundmatu isik). Kohus luges tõendatuks, et Y. S. (J. Š.) teadis kogu aeg, et liiklusavarii põhjustas S. A., kellele ta oli ise kindlustamata sõiduki

vabatahtlikult, koos dokumentidega, kasutamiseks üle andnud, kuid tahtlikult väitis ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsile ja politseile alguses ebatõde. Lõpuks oli Y. S. (J. Š.) sunnitud tunnistama asjaolu, et teadis, et liiklusavarii põhjustas S. A., sest asus S. A.it süüdistama sõiduki varguses. (Viru Ringkonnaprokuratuuri 01.märtsi 2010.a. määrus ja teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (tl.24-25). Kohus luges tõendatuks, et just Y. S. ́i (J. Š.) õigusvastase ja tahtliku tegevuse tulemusena jäi väärteomenetluses ja ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi poolt läbiviidavas kindlustusmenetluses tuvastamata tegelik liiklusavarii põhjustaja. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.