KÜXXX hagi JM vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: KÜXXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige VD; Hageja lepinguline esindaja Irina Reva, e-post ([email protected]); Kostja JM(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu, (e-post [email protected])
esindajad
Viimane kohtuistung
9.veebruaril 2011
RESOLUTSIOON
Jätta KÜXXX hagi JM vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (20.03.2012). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-05-16537 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli JM(edaspidi kostja) ajavahemikul 28.05.2001 – 17.07.2003 KÜXXX(edaspidi hageja) juhatuse esimees. Hageja juhatuse esimehena ja seaduse mõttes ametiisikuna sõlmis kostja ilma vastavat üldkoosoleku volitust omamata kolm töö-võtulepingut elektrijuhtmestiku renoveerimistöödeks osaühinguga MK(edaspidi MKK). Leping nr 14 sõlmiti 06.09.2002 summas 31 355 krooni, leping nr 22 21.11.2002 summas 74 956.60 krooni ja leping nr 25 30.12.2002 summas 51 283 krooni. Lepingute järgi MKK-le tasumisele kuuluv summa oli kokku 157 594.60 krooni. Samal ajal puudus MKK-l elektritööde tegemiseks vastav litsents ja ta oli Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumis elektritööde ettevõtjana registreerimata. Kostja pidi teadma, et tal puudus õigus sõlmida MKK-ga litsentsi nõudvate tööde tegemiseks lepinguid, kuna edaspidi oli võimatu saada teostatud tööde kohta elektrijärelevalve inspektsioonist vastavat sertifikaati Antud juhul oli hageja sunnitud selle saamiseks sõlmima litsentsi omava firmaga lepingu teistkordselt. MKK pool tehtud tööd oli hageja liikmete üldkoosoleku poolt kinnitamata, neil puudus projekt ja nad olid elektritööde elektri-järelevalve inspektsiooniga kooskõlastamata. Hageja 20.05.2003 revisjonikomisjon tuvastas, et kostja poolt MKK tellitud elektritööde üle puudus kontroll, kalkulatsioonides näidatud töö-tundide hulk ja tunnitasu pole vastavuses tegelikkuses tehtud töödega. Kalkulatsioonides näidatud 153 valgusti asemel oli tegelikult paigaldatud 114, so 39 valgustit vähem jms. Hageja juhatus tellis MKK poolt tehtud tööde kontrollimiseks hinnangu AS T, kelle aruande kohaselt ületab MKK poolt näidatud lepingujärgne tööde ja materjalide kulu tegelikku 5-6 kordselt. AS T aruandest tulenevalt hageja leiab, et MKKga sõlmitud lepingute alusel moodustab tegelikult materjalide ja tööde maht summa 31518,90 krooni (157594,6 : 5=31518,9), seega on hageja maksnud MKK-le ettenähtust rohkem 126075,7 krooni, milles väljendubki hagejale tekitatud kahju, millisele summale lisandub veel AS T tellitud tööde maksumus vastavalt TEI(TJI) ettekirjutusele summas 61843,8 krooni, samuti tasu AS T hinnangu eest 1800 krooni ja menetluskulud, so kokku 210119,5 krooni (1 k tl 4-7).
2.Hageja leidis oma 21.12.2005 arvamuses kostja poolt hagile esitatud vastuse suhtes, et kostja vastuväited on põhjendamatud (1 k tl 124-125).
3.Oma 27.10.2008 seisukohas hageja leiab, et juhatuse õigussuhe korteriühistuga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käenduslepingule sätestatut. Sellest lähtudes oma vastutusest vabanemiseks peab juhatuse liige tõendama, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. Kostjapoolne hoolsuskohustuse rikkumine seisneb tööde vastuvõtuaktidele allkirjutamises ilma tegelikult teostatud töömahtu kontrollimata, mille tulemusena MKK-le tasuti 126075 krooni enam kui tema poolt tegelikult töö mahtu arvestades tasu saamine õigustatud oli. Hageja hinnangul MKK poolt teostatud elektritööd kuuluvad elektriohutusseaduse (ElOS) § 20 lg 1 tähenduses elektritööde hulka (2 k tl 31-32,47-48).
4.24.11.2008 esitas hageja täiendatud hagiavalduse teksti, milles täiendavalt märgitakse, et kostja oli MKK-ga lepingud sõlminud ilma konkursita, teistelt firmadelt hinnapakkumisi küsimata. Algdokumentidele lisatud hinnapakkumisi M OÜ ja N OÜ poolt ei saa lugeda hinnapakkumisteks elektritööde osas. Lepingute sõlmimisest, tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest said hageja juhatuse teised liikmed teada alles revisjonikomisjoni töö tulemusena mais 2003, kui hageja juhatus alustas üldkoosoleku ettevalmistamist. Mitmetel veebruarist kuni maini 2003 toimunud hageja juhatuse koosolekutel remonttööde plaani arutelus elektritööde vajadusest majas juttu ei
2-05-16537 olnud. Alates korteriühistu asutamisest on ainult ühel hageja juhatuse koosolekul 23.05.2002 olnud arutusel elektrikilpide seisukord majas ja juhatus otsustas alustada elektri-süsteemi remonti tulevikus, kuna korteriühistu elektrikul ei olnud elektritöödeks vastavat tunnistust. Seega kostja oli teadlik, et elektrisüsteemi uuendamisel on tarvis teostada tööd vastavuses elektriohutusseadusega, mis näeb ette, et töid võib teostada selleks tööks vajalike teadmistega ja kogemustega isik ning paigaldise renoveerimine tuleb teha uute eeskirjade ehk euronõuete kohaselt (2 k tl 49-52).
5.13.01.2009 kirjalikus seisukohas hageja kordab oma varasemaid seisukohti (2 k tl 106-108).
6.06.03.2009 esitas hageja kahju hüvitamise nõude täpsustuse, mille kohaselt kostja poolt mittenõuetekohane juhatuse liikme kohustuse täitmine hooletuse tõttu tekitas hagejale kahju suuruses 103688,05 krooni. Hageja leiab AS T aruandest lähtudes, et lepingust nr 14 06.09.2002 tulenevalt oli MKK poolt näidatud materjali, tööjõu ja muude kulude arvestus ülepaisutatud summas 9699.00 krooni, lepingust nr 22 21.11.2002 tulenevalt summas 57257,15 krooni ja lepingust nr 25 30.12.2002 tulenevalt summas 36731,90 krooni, so kokku 103688,05 krooni (2 k tl 161-171).
7.18.10.2010 kirjalikus seisukohas on hageja täiendavalt põhjendanud nõutava kahju 103688 krooni arvestamise aluseid ja seda põhistanud (3 k tl 157-159).
8.27.09.2011 esitas hageja korduva hagiavalduse teksti, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitise 6626,87 eurot, AS T eksperthinnangu tasu 115,04 eurot ja menetluskulud. Kahju suuruse arvutamisel 103688 krooni, so 6626,87 eurot, lähtub hageja AS T aruande alusel arvutatava kahju 126075,70 krooni (157594,6-66140,64=126075,7) ja PLM OÜ kalkulatsiooni alusel arvutatava kahju 91453,96 krooni (157594,6 – 66140,64=91453,96) keskmisest (4 k tl 101107).
Kostja vastuväited
9.Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt asjaolul, et MKK-l puudus väidetavalt elektritööde tegemiseks vajalik litsents ja ettevõtja oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis registreerimata, ei ole vajalikku puutumust kahju hüvitamise nõudega kostja vastu. Eristada tuleb õiguslikult nõutava loa olemasolu faktiliselt tehtud töödest. Tellitud tööde nõuetekohane tegemine ning tehtu üleandmine ja vastuvõtmine tähendab tellija jaoks konkreetse hüve saamist. Tehtud ja vastuvõetud töödest saadud hüve ei muutu olematuks, kui vastaval ettevõtjal ei olnud nõuetekohast luba. Hagis pole põhjendatud, miks tulnuks vastavad tööd kinnitada ühistu juhatuse liikmete üldkoosolekul, miks tulnuks elektritööd vastava inspektsiooniga kooskõlastada ja miks pidanuks töödel olema projekt, s.h milline projekt. Kostja hinnangul olid MKK tellitud tööd tehtud nõuetekohaselt, mida kinnitavad hageja lisatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktid. Tõendamata on, et elektritöid teostasid vastavat kutsekvalifikatsiooni mitteomavad isikud. Kostja arvates hagejale tekitatud varaline kahju ei saa koosneda MKK poolt tööde eest makstud summa ja tööde väidetava tegeliku maksumuse vahest, mille olevat kindlaks teinud AS T. Hagimaterjalidest ei nähtu, kuidas, s.h milliste objektiivsete näitajate abil, on leitud tööde tegelik maksumus summas 31 518.90 krooni. Samuti on kostjale mõistetamatu, kuidas on kostja seotud tööde maksumusega summas 61 843.80 krooni, kui väidetavalt hagejale tekitatud varalise kahjuga. Ettepaneku tellida vastavate elektritööde teostaja väljastpoolt ja sõlmida töövõtuleping tegi hageja juhatuse esimehe asetäitja VP. Elektritööde viivitamatu tegemise vajadus oli tingitud mitmetest asjaoludest, näiteks puhanguliselt tekkinud nakkusohtlike putukate ja näriliste tõrjetöödeks, vee- ja heitveetorustike võimalikeks avariitöödeks jms. Ka oli elamu
2-05-16537 senine hooldaja ja haldaja KH AS jätnud 31.12.2001 tähtaja lõpuks tegemata elektrivõrgu tehnilise ülevaatuse. Kostjale teadaolevalt on pärast kostja lahkumist hageja juhatusest tehtud elamus mitmeid ulatuslikke elektritehnilise järelevalveta töid, näiteks rekonstrueeritud ja automatiseeritud keskküttetorustik ja –seadmed. Tehtud tööde käigus kahjustati üldelektrivalgustusvõrku, mis kajastub ka ülevaatuse aruandele lisatud fotodel – lahti on võetud vajalike tööde tegemist segavad elektrivalgustusvõrgu erinevad osad ilma elektrikuta ja uuesti asjatundmatult kokku ühendatud ning tekitatud muid olulisi kahjustusi nõuetekohases seisukorras olnud üldelektrivalgusvõrgus. Ei ole tõendatud, et AS T oleks olnud pädev kontrollima tehtud elektritööde nõuetelevastavust. Ülevaatus toimus ilma MKK esindajata, see seisnes vaid kavandatud jalutuskäigus selleks ettevalmistatud ruumidesse ja nende pildistamises ning samas etteöeldud märkmetena kirjapanekus. Kostja hinnangul oli ülevaatuse näol tegemist erapooliku tellimustöö tagajärjega (1 k tl 87-96).
10.Oma 18.01.2006, 15.10.2008 ja 12.12.2008 täiendavates vastustes jäi kostja oma varasemate vastuväidete juurde (1 k tl 134-135, 2 k tl 10-14, 77-85).
11.Kostja 26.02.2009 täiendavas vastuses märgitakse, et AS T ei teinud hagejale niisuguseid töid ja sellises kohas, milliseid ning kus tegi seda MKK. AS T hooldustööde nimistus märgitud tööd on olnud vahetult seotud hageja elamu korteritega. MKK tehtud vaidlusalused tööd ei olnud aga vahetult seotud elamu korteritega. MKK ei teinud töid elamu kõikidel korrustel. Seega pole AS T ja MKK tehtud tööd omavahel vastavas kattuvuses (2 k tl 133-135).
12.Kostja leiab oma 24.03.2009 vastuses hagejapoolsele kahju hüvitamise nõude täpsustusele, et kostja ei ole hagejale ka summas 103688,05 krooni kahju tekitanud (2 k tl 183-187).
13.Kostja kordab oma vastuväiteid hagile ja hageja täiendavatele seisukohtadele ka 20.10.2009, 24.10.2009 ja 28.09.2010 menetlusdokumentides (3 k tl 68-71, 116-122, 162-165).
14.Kostja vaidleb oma 04.11.2011 täiendavas vastuses hagile jätkuvalt vastu (4 k tl 112-128). Hageja pole avanud, kust tulnuks kostjale kohustus korraldada vaidlusaluste MKK lepingute sõlmimiseelselt konkurss. Samas on hageja ise esitanud M OÜ ja N OÜ 2002.a hinnapakkumised. MKK-ga sõlmitud lepingute alusel teostatud elektritöid ei tulnud kooskõlastada TJI-ga, kuna vaidlusalused tööd ei olnud elektrijuhtmestiku renoveerimistööd, vaid tegu oli elektrimontaažtöödega, mille tegemise aluseks olid varasemalt koostatud XXX elektro-tehnilised joonise. Hageja ei saa väidetavat kahju tõendada tema enda poolt koostatud kalkulatsioonidega, millised ei ole TsMS tähenduses tõendiks. Seonduvalt kahju hüvitamise nõude täpsustusega summas 6 626,87 eurot (103 688 krooni) on hageja teatavas osas distantseerunud nii 11.02.2005.a AS T aruandes kui ka hageja revisjonikomisjoni 20.05.2003.a revideerimise aktis märgitust, kuivõrd tunnistab senisest suuremas ulatuses MKK tehtut, sh kasutatud materjali osas, mis on ka (üheks) kahju hüvitamise nõude vähendamise põhjuseks (algselt oli nõue suurem). Sellisest hageja käitumisest järeldub, et hageja peab nüüd ka ise neid dokumente vastavalt ebaõigeteks ning järelikult samuti ebausaldusväärseteks. Kui AS T aruande kokkuvõte oli selles, et MKK-ga seonduv on materjalide ja töö osas näidatud 56 korda kõrgemalt, siis hilisemalt tunnistab hageja mitmete tööde ja materjalide osas, et need olid tehtud ja materjal kasutatud vastavuses vaidlusaluste lepingute kalkulatsioonides märgituga. Enne AS T ülevaatust tegi OÜ A hageja elamu trepikodades 2005.a jaanuaris remonti. Kuna AS T poolt väidetavalt tehtud tööd summas 61 843,80 krooni ei moodusta enam kostja poolt hagejale tekitatud kahju, järelikult ei olnud AS T tehtud tööd seotud vaidlusaluste MKK tehtud töödega, st AS T ei tegelenud väidetavate MKK-ga seonduvate puuduste kõrvaldamisega. AS T 2005.a
2-05-16537 novembri hooldustööde loetelust nähtub, et AS T ei teinud hagejale niisuguseid töid ja sellises kohas, mida ning kus tegi seda MKK. Hagejal pole esitatud loeteluga olnud võimalik tõendada, et AS T oleks teinud uuesti (oleks teinud ümber, parandanud vms) Kuigi hageja väidab jätkuvalt, et vaidlusalused tehingud tehti hagejale majanduslikult kahjulikult, on hageja oma nõuet täpsustatavates kalkulatsioonides täielikult aktsepteerinud hindasid, milles MKK ja hageja kostja isikus kokku leppisid. Hageja revisjonikomisjoni seisukohad, millised kajastuvad vastavalt 2003.a revideerimise aktis, jäid 29.05.2003.a üldkoosoleku poolt kinnitamata, kuivõrd tegemist oli otsustamisvõimetu üldkoosolekuga, mis ei olnud seetõttu pädev õiguspäraselt otsuseid vastu võtma. 29.05.2003.a üldkoosoleku otsustusvõimetust kinnitab, et hageja juhatus arutas 19.06.2003.a koosolekul hageja revisjonikomisjoni liikme S.T’i taotlusel erakorralise koosoleku kokkukutsumist, kuna 29.05.2003.a üldkoosolek ebaõnnestus kvoorumi puudumise tõttu. Kui lähtuda eraldiseisvalt vaid PLM OÜ 30.09.2009.a hinnapakkumisest 66 140,64 krooni ja eeldusest et MKK lepingute kogumaksumuse ja viidatud hinnapakkumise vahe olevatki hageja kahju, siis 157 594,60 krooni miinus 66 140,64 krooni võrdub aga 91 453,96 krooni. Kui võrrelda omavahel PLM OÜ hinnapakkumist ja MKK koostatud kalkulatsioone, siis ilmneb, et PLM OÜ pole 30.09.2009.a hinnapakkumist teinud täpselt samadel asjaoludel, kui tegi seda vaidlusalusel MKK. Kostjale on selgusetu, miks hageja ei reageerinud 2003.a suvel võimule tulnud hageja juhatus väidetavatele vajakajäämistele vaidlusalustes töödes veel 2003.a või siis 2004 või miks ei esitatud kostjale mingeid konkreetseid varalisi nõudeid, pretensioone vms 2003 ega 2004. Kostjale on mõistetamatu, kuidas saab kahjusumma 6 626,87 eurot olla arvestatud kahju keskmise summana. Kui ka leitaks, et hageja väidetud kahju on olemas, siis hagist ei või järeldada, et käesoleval juhul võiks VÕS § 127 lg-t 2 kohaldada kostja kahjuks, samuti pole hoomatav, kuidas pidanuks kostja temale etteheidetavat kahju vastavalt ette nägema või kuidas ta seda kindlasti ette nägi ning seda seoses mingi kostjal lasunud kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 3).
Kohtu põhjendused
15.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil, ja uurinud asjas esitatud tõendeid ja kirjalikke materjale leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: - Kostja JM oli KÜXXX(hageja) juhatuse esimees alates 28.05.2001 kuni 17.juulini 2003 (2 k tl 172); - 05.03.2002 sõlmis hageja kui tellija (JMkui juhatuse esimehe isikus) IS kui tööettevõtjaga tööettevõtulepingu, mille kohaselt viimane kohustus alates 05.03.2002 täitma XXX elamu elektripaigaldiste käidukorraldaja ülesandeid. Lepingu p 4.1. kohaselt tellija tasub tööettevõtjale ühe töötunni eest 25 krooni, milles sisalduvad tulumaks ja töötus-kindlustusmaks (1k tl 101-102); - 23.05.2002.a. arutas hageja juhatus (koosseisus JM, DK, RK ja VZ, puudus VP) maja elektrikilpide seisukorda ja ohutustehnikat. Elektriku teatel vajasid peakilbid remonti. Juhatus
2-05-16537 võttis teadmiseks, et kuna elektrikul pole veel kompetentsustunnistust ja ta alles tegeleb selle saamisega, saab remonti alustada hiljem (2 k tl 33-35); - 06.09.2002.a. sõlmis kostja KÜ XXX juhatuse esimehena vastavalt MKK 03.09.2002 hinnapakkumisele ja 06.09.2002.a. kalkulatsioonile kogusummas 31355 krooni MKK-ga töövõtulepingu nr 14 trepikodade ja keldriruumide elektrimontaažtöödeks maksumusega 31355 krooni (1k tl 30-33); - 27.09.2002 tasus hageja vastavalt kostja kui KÜ XXX juhatuse esimehe ja VH kui OÜ MK (MKK) juhatuse esimehe poolt allakirjutatud 20.09.2002 teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise aktile nr 12 ja MKK 20.09.2002 arvele nr 23 MKK-le summa 31355 krooni (1 k tl 41, 46-48, 193-195); - 21.11.2002.a. sõlmis kostja KÜ XXX juhatuse esimehena vastavalt MKK 18.11.2002 hinnapakkumisele ja kalkulatsioonile kogusummas 74956,60 krooni MKK-ga töövõtulepingu nr 22 KÜ XXX II, III, osaliselt IV trepikodade ning keldriruumide, sektsioonide, I, II, IV boilerruumide elektri remonttaastamismontaažtöödeks kogumaksumusega 74956,60 krooni (1k tl 34-38); - 28.11.2002 on koostatud AS E hageja tellimus-garantiikiri, palvega läbi viia XXX elektripaigaldise korraline elektriohutuse nõuetele vastavuse kontroll ja väljastada vastav tunnistus (1 k tl 111); - 30.12.2002 sõlmis kostja KÜ XXX juhatuse esimehena vastavalt MKK 19.12.2002 hinnapakkumisele ja 30.12.2002 kalkulatsioonile kogusummas 51283 krooni MKK-ga töövõtulepingu nr 25 elektrimontaaztöödeks KÜ XXX trepikodades 3,4,5 ja liftide 1-5 masinseadmestiku ruumides kogumaksumusega 51283 krooni (1k tl 39-45); - 14.01.2003 tasus hageja vastavalt JM kui tellija esindaja ja VH kui MKK esindaja poolt allakirjutatud 29.11.2002 teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 20 ja MKK 29.11.2002 arvele nr 33 MKK-le summa 74956,6 krooni (1 k tl 49-52, 212-214); - 13.04.-30.04.2003 tasus hageja vastavalt JM kui tellija esindaja ja VH kui töövõtja esindaja poolt allakirjutatud 03.03.2003 teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 03 ja MKK 03.03.2003 arvele nr 08 MKK-le summa 51283 krooni (1 k tl 53-56, 229-230); - 20.05.2003 dateeritud revideerimise akti kohaselt KÜXXX 2002.a.tegevuse kohta, koostajaks revisjonikomisjon koosseisus TH - esimees ja S T ning AO - liikmed, puudus majas teostatud elektritööde üle kontroll. MK poolt esitatud kalkulatsioonides olev tegelik töötundide hulk ja tunnitasu ei olnud vastavuses teostatud töödega. Kalkulatsioonide järgi on paigaldatud 153 erinevat valgustit, kuid reaalselt 114, seega puudus 39 valgustit. Erinevaid elektritöid on MK teostanud 788 töötundi + ühistu elektrik 1276 töötundi, mis on ebareaalne. Need lihtsad elektritööd oleks olnud võimeline teostama ühistu elektrik, kelle tunnitasu on 33,4 EEK. Juhatuse esimees andis antud tööde teostamise MK , kelle elektritööde tunnitasu on 75 EEK. Lepingud nr 22 ja 25 on tasutud 2003.a. eelarvest. Kõigil kolmel lepingul puuduvad vastuvõtuaktid (1k tl 68-70); - Hageja 26.05.2003.a. juhatuse koosoleku protokollist nähtuvalt (p 3) tutvus hageja juhatus revisjonikomisjoni poolt koostatud aktiga ja otsustas esitada MK OÜ-le pretensiooni, kuna kontrollides elektritööde teostamise lepingut on revisjonikomisjon oma aktiga tuvastanud juurdekirjutuse 39 valgusti paigaldamise kohta. Pretensioonis nõuda paigaldamata valgustite
2-05-16537 maksumuse ja tegemata töö maksumuse tagastamist vastavalt kalkulatsioonile. Pretensiooni koostab juhatuse esimees (2 k tl 55-57); - 27.05.2003 on dateeritud kostja kommentaarid 20.05.2003 revideerimise aktile, mille kohaselt elektrisüsteemi kiiret asendamist nõuetekohasega eelkõige keldriruumides tingis vajadus valgustada keldriruumid nakkusohtlike putukate ja näriliste avariitõrje teostamiseks ja avariiohtliku tarbeveetorustiku asendamistöödeks keldriruumides plastsetega, mille teostamine valgustamata, pealegi tule - ja eluohtliku juhtmestikuga keldriruumides ei saanud tulla kõne allagi. Reaalselt on paigaldatud keldriruumides, keldriesikutes, trepikodade ees väljas, esikutes ja esimesel korrusel, liftimasinaruumides ja elektripeakilpide ruumides 147 eritüüpi valgustit (kalkulatsioonides 142). Komplekteeritud 7 LSP1 x 40 tüüpi valgustit, mis olid ettevalmistatud trepikodade II korrusele paigaldamiseks, jäid paigaldamata valgustite kallal vandaalitsemiste tõttu I ja II trepikojas. Peale nende on laos veel 8 NLB01 c 60 tüüpi valgustit, 15 PSH-60 tüüpi valgustit ja 1 R-44-40 tüüpi valgusti. Odavaimate pakkumishindadega võrreldes on sõlmitud lepinguga valgustite osas säästetud ühistule 737.65 krooni. Elektrikäidu korraldaja ja liftide järelevaataja on kokku töötanud 1267 tundi, millest 976 tundi on hooldamis-korrastamistöid, sh läbipõlenud lampide välja vahetamine. Elektriseadmestiku parandamistöid on ta teinud 291 tundi, so 1,08 tundi päevas. Ühistu lagunenud ja eluohtlikuks muutunud elektrisüsteemi nõuetekohaseks ümbertegemistöid ei olnud elektrik 25.00 kroonise tunnitasuga nõus tegema. Elektritöid tegevatest firmadest vaid 3 esitasid oma elektritööde ja elektriku tunnitasumäärad: OÜ N 250.00, BREM 160.00 ja M OÜ 110.00 krooni. Odavaima pakkumishinnaga võrreldes on sõlmitud lepinguga ka töötasu osas (ilma käibemaksu 18 % arvestamata) säästetud ühistule 24753,40 krooni. OÜ MK ei teinud ühistule pakkumist elektritöödele. Ettepaneku pakkuda elektritööde tegemist OÜ-le MK ja alustada vastavaid läbirääkimisi tegi juhatuse esimehe asetäitja VP, millele järgnesid 2-poolsed läbirääkimised tegemise võimalikkuse üle. Võrreldes odavaimate pakkumistega on 2002.a. säästetud valgustite osas vähemalt 737.65 krooni ja töötasuna 10503 krooni (ilma käibemaksu 18 % arvestamata ) (1 k tl 97-100, 2 k tl 53-54); - 29.05.2003 KÜ XXX üldkoosolek kinnitas osaliselt 2003.a. majandusaasta eelarve (v.a. ametipalkade osas), milles elektrivõrgu täiendamiseks, uuendamiseks ja taastamiseks oli ette nähtud 74956,60 krooni ja kinnitas häälteenamusega revisjonikomisjoni aruande (2 k tl 62-69, 109); - 19.06.2003 otsustas hageja juhatus (J.M - juhatuse esimees, V.P - esimehe asetäitja, liikmed D K , R K ja V Z ) kutsuda 29.05.2003 kvoorumi puudumise tõttu ärajäänud ühistu liikmete koosoleku asemel uue üldkoosoleku 08.07.2003.a. Juhatus võttis vastu otsuse (p 2), et pole nõus üldkoosolekul etteloetud revisjonikomisjoni aktiga ühistu rahade raiskamise kohta, kuna see on üldsõnaline ja pole piisavalt põhjendatud (1 k tl 103-104); - 04.07.2003 on dateeritud hageja elektripaigaldiste käidukorraldaja ja elektriku IS poolt kavandatud hädavajalikud tööd KÜ XXX üldkasutatavas elektrivalgustusvõrgus läbiviidud ülevaatuse alusel (1 k tl 107-110); - 17.07.2003 toimunud KÜ XXX üldkoosolekul (kuna 08.07.2003 erakorraline üldkoosolek ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline) valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon (2 k tl 87-90); - 03.01.2005 sõlmiti hageja kui tellija (esindaja juhatuse esimees VD) ja OÜ A kui töövõtja vahel (V S isikus) vahel tööettevõtuleping XXX trepikodade remondiks summas 232849 krooni
2-05-16537 (ilma käibemaksuta), hinnapakkumise kohaselt kuulus tööde hulka vanade valgustite demontaaž ja uute paigaldamine, tööd anti tellijale üle 10.01.2005 (2 k tl 173- 176); - 07.02.2005 TJI teatise kohaselt XXX Tallinn elektritöid teinud OÜ MK ei ole registreeritud majandustegevuse registris kui elektritöid tegev ettevõtja. Seega puudub tal õigus teha elektritöid (1 k tl 71); - 11.02.2005 AS T juhatuse esimehe UM poolt allkirjastatud “Teostatud elektri-tööde ülevaatuse aruande” kohaselt viidi vastavalt KÜ XXX tellimusele 02.02.2005 elumajas läbi teostatud elektripaigaldustööde ülevaatus, mille juures viibisid TJIelektriohutuse osakonna juhataja MK, KÜ XXXjuhatuse esimees VD, KÜ XXXjuhatuse aseesimees VP, KÜ XXX revisjoni-komisjoni esimees Toomas H , kostja JM ja AS T juhatuse esimees UM. Aruande kohaselt kuna hageja nimelt MKK-ga sõlmitud lepingud on koostatud üldsõnaliselt ja formaalselt, on teostamisele kuuluvate elektritööde ja paigaldatava materjali hulka võimalik tuvastada ainult üle lugedes. Kalkulatsioonide alusel, mis on lepingute juures lisana, tekib palju küsimusi. JM ei olnud ülevaatuse teostamise ajal võimeline andma selgitusi teostatud tööde kohta. Tema poolt väidetavalt vahetatud valgustid on vahetamata. Ülevaatuse käigus tuvastati alljärgnevad tehtud tööd (materjalide ja tööde hulk ligikaudne): 1. Viies trepikojas üheksal korrusel on paigaldatud lihtne lambipesa ja hõõglamp. Paigaldatud on lampe 45 tk maksumusega 20 kr /tk. Tööde kulu 1 tund lambi paigaldamiseks, seega kokku 45 tundi; 2. I ja III trepikoja peajaotuskeskustesse on paigaldatud magnetkäiviti PME- 2 tk maksumusega 150 kr /tk. Tööde kulu kokku 2 tundi; 3. I, III ja V trepikoja peajaotuskeskuste ruumi on paigaldatud pistikupesad, mille kaitseklass ei vasta antud ruumi nõuetele, kokku 3 tk 40 kr /tk, paigaldatud kaablit 3G1,5 mm2 12m 5 kr/m. Töödele kulunud aeg 6 tundi. 4. Trepikodade keldrites on vahetatud valgusteid 40 tk 50 kr/tk. Paigaldatud on normidele mittevastavaid alumiiniumkaableid 60 m AVVG 2 x 25 mm2 hinnaga 2.00 kr/m. Valgustite paigaldamisele kulunud aeg 60 tundi. 5. Keldris vahetatud lüliteid võib olla 10 tk 50 kr/tk (kasutati vanu vene lüliteid, seetõttu on raske tuvastada tööde käigus paigaldatud lülitite hulka). Tööde aeg 5 tundi; 6. III korruse jaotus-keskusesse arvatavasti paigaldatud vähemalt 16 automaatkaitselülitit hinnaga 50.00 kr /tl. Paigaldamisele kulunud aeg 4 tundi. 7. Kahes trepikojas on paigaldatud 2 3-faasilist pistikupesa maksumusega 45 kr/tk. Paigaldamisaeg 2 tundi. Liftide masinaseadme ruumidesse ei olnud võimalik ülevaatuse käigus pääseda, mistõttu jäi fikseerimata neis ruumides teostatud tööde maht. Esitamata on elektripaigaldise teostusdokumentatsioon, teostamata elektrikontrollmõõtmised ja elektripaigaldise tehnilise kontroll. Töövõtu alla ei kuulunud magistraalliinide ja korterite jaotus-keskuste elektritööd. Sellest tulenevalt on töövõtjal kulunud materjalidele 4890 krooni ja elektri-töödele 124 tundi (lepingute järgselt pidi töödele kuuluma 788 töötundi). Lepingujärgsete tööde ja materjalide kulu ületab tegeliku 5-6 kordselt (1 k tl 58-67); - 14.02.2005 AS T kui töövõtja ja KÜ XXX kui tellija poolt allakirjutatud (vastavalt U.M ja V.D ) tööde üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt elektritööde ülevaatuse maksumus 1800 krooni (1k tl 72); - 01.03.2003 AS T hinnakirja kohaselt töötund (1 töötaja) maksis 240 krooni (1 k tl 127); - 11.03.2005 tegi Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (TJI) elektriohutuse osakonna juhataja Meelis Kärdi isikus hagejale ettekirjutuse, mille p 1 kohaselt on XXXTallinn korterielamu ühis-kasutuses olev elektripaigaldis oluliste puudustega ja ei vasta kehtestatud elektriohutusnõuetele (Elektriohutusseaduse § 5 g 2) – viia elektripaigaldis vastavusse kehtivate elektriohutusnõuetega tähtaeg 15.06.2005; p 2 kohaselt on XXXTallinn korterielamu ühiskasutuses olevas elektri-
2-05-16537 paigaldises tegemata tehnilise kontroll - viia läbi tehniline kontroll ja esitada elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus TJI-le. Tähtaeg 15.07.2005 (1 k tl 73); 15.03.2005 OÜ MK juhatuse esimehe VH vastuse kohaselt TJI elektriohutuse osakonna juhatajale M.K sai täielikult üle vaadatud XXX maja ehitamis-projektiskeemide alusel üldkasutatava elektrivalgustusvõrgu seisukord käidu korraldaja IS, VH ja JM osavõtul. Üldelektrivalgustusvõrk oli kogu elamu ulatuses suures ulatuses rüüstatud. Ülevaatuse tulemuste alusel sai määratletud hädavajalike üldelektri-valgustusvõrgu korrastamistööde tegemise eeldatav vajalik järjekord, korrastamistööde mahukus, materjalide ja valgustite vajadus...KÜ XXX pidas pakkumist vastuvõetavaks ja järgnes töövõtulepingu sõlmimine teenuste osutamiseks KÜ XXX korterelamu üldvalgustusvõrgu korrastamistööde tegemisena elamu ehitamisprojekti elektrivõrguskeemi alusel ja maja ehitamise ajal kehtinud elektrialaste nõuete kohaselt...Korrastamistööde hulka ei kuulunud elektrivõrgu maandused elamus. Lepingulised üldelektrivalgustusvõrgu korrastamistööd 769 töötunni ulatuses, millele lisandusid transporditööd kokku 9 töötunni ulatuses, olid tehtud ajavahemikul 06.09.2002 kuni 03.03.2003, so 126 tööpäeva jooksul. 28.11.2002 esitas KÜ XXX AS EK tellimus-garantiikirja elektripaigaldiste korralise kontrolli läbiviimiseks, milline tellimus oli (so kuni 15.03.2005) täitmata (1k tl 105-106); - 04.04.2005 esitas AS T hagejale hinnapakkumise vastavalt TJI ettekirjutusele hoone XXX(5 trepikoda, 180 korterit, 9 korrust) elektripaigaldise vastuvusse viimiseks elektriohutus-seadusega kogusummas 61843,80 krooni (1k tl 77); - 29.05.2005 hageja kirja kohaselt tellis 25.06.2005 tööd alustanud hageja juhatus TJI ettekirjutuse täitmiseks vajalikud tööd AS T ja seoses sellega taotles ettekirjutuses ettenähtud tähtaegade pikendamist kuni 01.12.2005 (1k tl 74); - 04.08.2005 sõlmis hageja AS-ga T töövõtulepingu elektritööde tegemiseks aadressil XXX vastavalt hinnapakkumisele 04.04.2005 summas 61843,80 krooni ja AS T esitas hagejale arve summas 20968,60 krooni (1k tl 75-76,78); - 14.11.2005 on dateeritud AS T poolt KÜ XXXhooldustööde käigus I-V trepikojas avastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud vajalikud tööd (2 k tl 120-124); - 07.06.2005 KÜ XXX korteriomanike otsuse p 3 kohaselt otsustati anda eelmise juhatuse poolt MK OÜ-ga tehtud lepingud seoses elektritöödele tellitud ekspertiisile edasi kohtusse (1 k tl 79-82); - 28.07.2006 on OÜ Elektrikontrollikeskuse poolt väljastatud hagejale elekripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus (2 k tl 119); - OÜ MK põhikirjalistesse tegevusaladesse elektritööde teostamine ei kuulunud (2 k tl 73); - kostja JM on 1988.a. sarjas “ Minu elukutse” väljaantud raamatu “Elektrik” autor (2 k tl 92-95); - Elamu XXX elektrotehnilised joonised on tehtud Eesti Projekti poolt 1980.a. Lasnamäe IV mikrorajoon kvartal B.6 elamu nr 70 kohta (2 k tl 111-114); - OÜ MK poolt on koostatud allkirjastamata ja dateerimata tehtud tööde käigus kõrvaldatud elektripaigaldise valgustusvõrgu üldkasutatava osa puudused I -V peasissepääsu osas (2 k tl 139141);
2-05-16537 - fotodest XXX soojussõlmest ja kostja kohtuistungil antud seletusest nähtuvalt keskküttetorustiku ja seadmestiku rekonstrueerimise käigus töövõtja poolt elektrivõrgustiku erinevaid osi ei kahjustatud ega asendatud (3 k tl 57-60, 76 4 k tl 133-136); - fotodest XXX elamu liftide masinaseadmete ruumist ja kostja kohtuistungil antud seletusest nähtuvalt oli MKK poolt liftide masinaseadmete ruumis seinale harukarbini paigaldatud valge kaabel, ka mõned lambipesad olid vahetatud ja välja seina peale olid paigaldatud pistikupesad (3 k tl 61-62, 4 k tl 133-136); - R OÜ kinnitusest nähtuvalt XXX elamu küttesüsteemi ja soojussõlmede renoveerimistööde käigus (leping nr 256 juuli 2004.a.) ei olnud teostatud elamu elektrisüsteemiga seotud töid, soojussõlmede elektritoide oli lahendatud olemasoleva soojussõlmeruumi kilbi baasil (3 k tl 63); - PLM OÜ hinnapakkumisest 30.09.2009 nr 259/09 nähtuvalt oleks elektritööde maksumus koos käibemaksuga 66140,64 krooni (3 k tl 64).
17.Riigikohtu 3-2-1-05 lahendist tulenevalt juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käenduslepingule sätestatut. See kehtib ka korteriühistu juhatuse liikme kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg 1-2 kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ja hoidma ära kahju tekkimise käsundiandja varale. Kui juhatuse liige sõlmib ja täidab majanduslikult kahjuliku lepingu, saab seda hinnata hoolsuskohustuse rikkumisega majandusliku kahju tekitamisena ühistule. Tegemist on sellisel juhul nn. puhtmajandusliku kahjuga, mille hüvitamist saab nõuda VÕS §-de 100 ja 103 lg 3 alusel Majanduslik kahju ehk asjatud kulutused võivad väljenduda selles, kui tööde eest tasutakse ilma tegeliku tööde mahtu kontrollimata, kuigi tööd olid tehtud oluliselt väiksemas mahus kui leping ette nägi jne. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kuid seadusest ei tulene teisiti.
19.Esitatud asjaoludest ja tõenditest järelduste tegemisel võtab kohus arvesse, et hageja on oma esialgset 1.09.2005 nõuet (12010,25 eurot so 187919,50 krooni) võrreldes 23.09.2011 lõppnõudega (6626,87 eurot) nii mahu osas kui põhjenduste osas tunduvalt vähendanud ja kitsendanud, mistõttu paljud hageja väited, põhjendused ja vastavad tõendid on vaidluse lahendamise seisukohalt oma tähtsuse minetanud ja kohtul puudub vajadus nende eraldi analüüsimiseks. Kui hageja oli oma esialgses nõudes tuginenud sellele, et kostja oli hageja nimel ilma hageja üldkoosolekult ja juhatuselt volitusi saamata tellinud tööd MKK kui elektritööde tegemiseks õigusi mitteomavalt ettevõtjalt, kes lisaks suurendas tööde kohta koostatud kalkulatsioonides tööde ja materjalide mahtu alusetult vähemalt 5-kordselt, mille eest oli hageja liigselt tasunud, samuti tuli hagejal kostja poolt hageja nimel elektritööde töövõtjana kasutatud MKK ebakompetentsuse (vastava riikliku registreeringu puudumise) tõttu tellida tehtud tööde parandamist ja ümbertegemist teiselt, litsenseeritud elektritööde ettevõtjalt AS T, millega kaasnesid täiendavad kulutused, siis alates oma 06.03.2009 menetlusdokumendist (2 k tl 161-171)
2-05-16537 on hageja leidnud, et kostja poolt hagejale tekitatud kahju kogusummas 103688,05 krooni (6626,87 eurot) väljendub vaid selles, et hageja oli kostja poolt alusetult vastuvõetud tööde eest rohkem maksnud kui tööde, materjalide ja kulutuste harilik (hageja sõnastuses faktiline) väärtus seda õigustaks. Nii on hageja leidnud, et kostja poolt hageja seadusliku esindajana MKK lepingu nr 14 alusel vastuvõetud tööde ja materjalide faktiline väärtus moodustas 21656 krooni, samal ajal kui kostja võttis MKK vastu töid ja kulutusi summas 31355 krooni (vahe 9699 krooni); lepingu nr 22 alusel vastuvõetud tööde ja kulutuste faktiline väärtus moodustas 17699,45 krooni, samal ajal kui kostja võttis MKK vastu töid ja kulutusi summas 74956,6 krooni (vahe 57257,15 krooni); lepingu nr 25 alusel vastuvõetud tööde kulutuste faktiline väärtus moodustas 14551,10 krooni, samal ajal kui kostja võttis MKK vastu töid ja materjale koos lisakuludega summas 51283,00 krooni (vahe 36731,9 krooni), kokku moodustas kostja poolt MKK vastuvõetud tööde, materjalide ja kulutuste ja nende hariliku väärtuse vahe summa 103688,05 krooni (9699 + 57257,15 + 36731,9), millega hageja kahjunõue piirdub.
20.Seega kujutab hageja poolt kostjalt hüvitamisele nõutav kahju summas 103688,05 krooni oma lõppversioonis nn puhtmajanduslikku kahju, mis väljendub hagejapoolsetes asjatutest, liigsetes kulutustes kolmanda isiku, käesoleval juhul MKK kasuks, põhjusel, et kostja hageja seadusliku esindajana ja tellijana ei kontrollinud MKK kui töövõtjalt lepinguliste tööde vastuvõtmisel nii tööde, materjalide kui lisakulude osas nende tegelikku mahtu ja seetõttu tasus hageja MKK-le tööde, materjalide ja lisakulude eest kogusummas 103688,05 krooni enam kui see hariliku (turu)väärtuse alusel oleks olnud põhjendatud.
21.Eeltoodud hageja lõppnõudega seonduvalt ei ole kohtu hinnangul enam tähtsust hageja esialgsetel hagiga seonduvatel põhjendustel ja vastavatel tõenditel, nimelt et kostja sõlmis MKKga töövõtulepingud hageja liikmete üldkoosolekult või juhatuse kogu koosseisult nõusolekut või volitust saamata ning ilma konkurssi korraldamata ja teistelt firmadelt hinnapakkumisi küsimata, et MKK-l kui tööettevõtjal puudus elektritööde tegemiseks vajalik riiklik registreering (litsents), et tehnilise järelevalve inspektsioon tegi hagejale ettekirjutuse elektripaigaldise mittevastavuse kohta elektriohutusnõuetega, et AS-ga T sõlmitud lepingu alusel maksis hageja elektritööde eest täiendavalt summa 61843,8 krooni, et MKK- l puudus lepinguliste tööde tegemiseks projekt ja et MKK poolt hageja jaoks teostatud elektritööd olid eelnevalt riikliku järelevalveorganiga kooskõlastamata, et MKK kasutas elektritööde tegemiseks I.Š , kes samal ajal sai hagejalt töötasu käidukorraldaja ülesannete täitmise eest. Hageja lõppnõudest johtuvalt omavad asja lahendamiseks tähtsust seega vaid asjaolud, mille alusel võiks järeldada, kas hageja on kostja poolt MKK-ga sõlmitud lepingute 14, 22 ja 25 alusel elektritööde vastuvõtmisega ja nende eest tasumisega täies mahus (157594,60 krooni) summas 103688, 05 krooni liigselt maksnud, so majanduslikku kahju saanud.
22.Kahjusumma 103688,05 krooni väljaarvutamisel on hageja tuginenud 06.03.2009 menetlusdokumendis lisaks lepingute 14, 22 ja 25 kalkulatsioonidele kahele tõendile – hageja revisjonikomisjoni 20.05.2003 aktile (revideerimise aktile) ja AS T juhatuse esimehe U.M poolt koostatud ja allakirjutatud 11.02.2005 „Teostatud elektritööde aruandele“ (1 k tl 57-70). Peale nimetatud tõendite on hageja kahjusumma arvutamisel ja MKK kalkulatsioonide hindamisel tuginenud veel nö. mõistliku inimese arutlustele, millest tulenevalt leiab, et MKK kalkulatsioonides ettenähtud kulutused teatud tööde tegemiseks või tasud mingite tööde tegemiseks olid ebareaalsed. Seevastu 23.09.2011 hagiavalduse täpsustatud versioonis on hageja loobunud nõude tõendamiseks revisjonikomisjoni aktile viitamast, asendades selle PLM OÜ hinnapakkumisega 30.09.2009 summas 66140,64 krooni ( 3 tl 64).
2-05-16537
23.Hageja enda poolt koostatud arvutuste osas kahjusumma leidmisel (2 k tl 163-171) on ringkonnakohus oma 19.05.2011 otsuses asunud seisukohale, et tõenditena neid käsitleda ei saa ja maakohus peab sellega arvestama. Seega on hagejale tekitatud kahju suuruse hindamisel asjakohaste tõenditena arvessevõetavad eeskätt eelpoolnimetatud revisjonikomisjoni akt, AS T aruanne ja PLM hinnapakkumine. Eitamata revisjonikomisjoni liikmete tegutsemist heas usus ja AS T juhatuse esimehe U.M asjatundlikkust elektritööde hindamisel ja nende poolt loodud dokumentide alusel tekkida võivaid võimalikke kahtlusi MKK kalkulatsioonides ettenähtud tööde mahu ja kulutuste vastavusele XXXelamus kontrollimisega tuvastatud elektritööde ja vastavate kulutuste mahule, peab kohus nõustuma kostja kriitikaga mõlema tõendi usaldusväärsuse suhtes tegemaks nende alusel mingeid tõsikindlaid järeldusi väidetava kahju tõendamise osas.
24.Hinnates mõlemat tõendit märgib kohus, et nii revisjonikomisjoni aktis kui AS T aruandes ei ole hageja suhtes mingeid konkreetseid kahjusummasid välja toodud. Revisjonikomisjoni aktis on konkreetse numbrina välja toodud vaid see, et kalkulatsioonide järgi on paigaldatud 153 erinevat valgustit, reaalselt 114, so puudujääk 39 valgustit ja hinnang, et elektritööde tegemine 788 tundi MK poolt + ühistu elektrik 1276 tundi on ebareaalne ning neid lihtsaid elektritöid oleks võimeline teostama ühistu elektrik tunnitasuga 33,4 krooni, MK tunnitasu oli 75 krooni. Millised konkreetsed valgustid võrreldes MKK kalkulatsioonidega olid revisjonikomisjoni hinnangul paigaldatud või paigaldamata, ja milline oli sellest tingitult hageja võimalik kahju (võttes arvesse, et valgustite hinnad on 50, 65 ja 100 krooni) on akti alusel võimatu järeldada. AS T ülevaatuse aruande puhul on toimunud materjalide ja tööde hulga tuvastamine ligikaudselt ja põhijärelduseks on hinnang, et lepingujärgsete tööde ja materjalide kulu ületab tegeliku 5-6 kordselt. Ka selle aruande puhul (jättes kõrvale asjaolu, et liftide masinaseadme ruumides ülevaatuse käigus kontrolli ei teostatud) ei ole võimalik võrrelduna MKK kalkulatsioonidega konkreetselt tuvastada, milliste konkreetsete tööde ülekulu ja materjalide puudujääk oli ülevaatusega tuvastatud ja millises konkreetses summas. Näiteks ülevaatuse käigus on tuvastatud trepikodades lampe 45 ja keldris 40 valgustit, so kokku 95 valgustit, mis aga ei vasta revisjonikomisjoni poolt tuvastatud arvule 113 ega ka hageja enda arvestustest tulenevale arvule 104 (32 + 23 +50). Valgustite osas ei saa arvesse võtmata jätta ka asjaolu, et enne AS T ülevaatust viidi OÜ A poolt läbi jaanuaris 2005 trepikodade remont, mille käigus toimus ka vanade valgustite demontaaž ja uute paigaldamine (2 k tl 173-176), mis samuti võis mõjutada ülevaatuse tulemusi. Mis puudutab AS T aruande põhijäreldust ülekulu kohta 5-6 korda, siis selle konkreetset arvutuskäiku pole aruandes välja toodud. Kui lähtuda AS T aruande sedastusest, et tuvastatud elektritöödele ei saanud rohkem kuluda kui 124 tundi, kuid MKK kalkulatsioonide kohaselt kulus 788 töötundi, siis ülekulu peaks olema koguni 6,35 kordne. Kohtu hinnangul on hageja taotlus selliste ligikaudsete hinnangute alusel konstrueerida kostja suhtes õigusliku tagajärjega etteheidet konkreetse kahju tekitamises väga küsitav. AS T aruandega seonduvalt on õige ka kostja tähelepanek selles suhtes, et hageja on oma 06.03.2009 arvutustes aruande järeldusi kostja kasuks omaalgatuslikult revideerinud, tehes seega aruande järeldused veelgi küsitavamaks. Näiteks hageja 06.03.2009.a menetlusdokumendi lisaks nr 1 olevas tabelis lepingu 14 kohta aktsepteeritakse p 5 all valgustuse paigaldust 16 tunni ulatuses; lisaks nr 2 olevas tabelis seoses lepinguga nr 22 peetakse materjalide kulude arvestuse osas õigeks punktide 2-8, 1011 ja 13-16 all märgitut; lisaks nr 3 olevas tabelis seoses lepinguga nr 25 peetakse materjalide kulude arvestuse osas õigeks punkide 2-10 ja 12-13 all märgitut.
25.AS T aruandes on märgitud, et lepingute lisaks olevate kalkulatsioonide alusel on tekkinud aruande koostajale palju küsimusi, kuid milliseid konkreetselt, jääb arusaamatuks. Aruandes on märgitud, et lisaks selle autorile U.M viibisid ülevaatuse juures veel kostja ja teised isikud (M.K , V.D , V.P , T.H ) ning et JM ei olnud võimeline teostatud tööde kohta selgitusi esitama, kuid mingit ülevaatuse jaoks tavapärast kõigi osavõtjate poolt allakirjutatud protokolli või akti või osavõtjate märkusi ülevaatuse käigu kohta pole aruande juurde lisatud. Aruandele lisatud fotod
2-05-16537 võivad küll tõendada ülevaatuse faktilist toimumist kostja, revisjonikomisjoni esimehe ja TJI esindaja juuresolekul, kuid hagi seisukohast olulisi õigusliku sisuga järeldusi fotode alusel teha ei saa.
26.Kohus leiab, et kui esialgse ülevaatuse käigus jäid mingid küsimused välja selgitamata ja hagejal oli kavatsus kasutada ülevaatuse tulemusi nõude esitamiseks kostja või MKK vastu, tulnuks läbi viia korduv ülevaatus ja konkreetselt tuvastada faktiline olukord. Selline õigus ja kohustus oli vastavalt hageja põhikirjale (p 82.4) ka revisjonikomisjonil. Et revisjonikomisjoni akt oli järelduste tegemiseks liialt üldsõnaline ja ebakonkreetne tuvastas ka hageja juhatus oma 19.06.2003 koosolekul (1 k tl 103-104).
27.Mis puudutab PLM OÜ 30.09.2009.a hinnapakkumist, milles kajastuv 66 140,64 krooni on justkui faktiliselt MKK tehtu maksumus ning et vaidlusaluste lepingute kogumaksumuste 157594,60 ja viidatud hinnapakkumise vahe olevatki hageja kahju, siis kohtu hinnangul selline dokument tõenduslikku väärtust ei oma, kuna ka sellest ei nähtu, milline on selle konkreetne seos MKK-ga sõlmitud lepingutega-kalkulatsioonidega. Kui võrrelda nimetatud hinnapakkumist MKK kalkulatsioonidega, siis nähtub, et hinnapakkumises ja MKK kalkulatsioonides näidatud tööd ja materjalid täielikult ei kattu, mistõttu neid pole võimalik omavahel adekvaatselt võrrelda.
28.Kostjale etteheidetud kahju tekitamist ei ole võimalik järeldada ka asjas ülekuulatud tunnistajate ja kostja enda ütlustest. - hageja juhatuse liikme RKütluste kohaselt keldrisse pidid kontrollima minema juhatuse liikmetest M , P ja Z . Kas nad käisid kontrollimas elektritööde tegemist keldris pärast seda, kui tööde eest oli makstud, ta ei tea. Elektritööde teostamise juures ta ei olnud (1k tl 246); - MKK direktori VH ütlustest nähtuvalt XXXtegid elektritöid 3 inimest, kellest üks oli V.H ise ja teine kohakaasluse alusel I Š Tellitud tööd tehti nõuetekohaselt ja anti hagejale üle (3 k tl 38-39); - TJI osakonnajuhataja Meelis Kärdi ütluste kohaselt viibis ta 02.02.2005 XXXelektri-paigaldise kontrollimise juures, mille viis läbi AS T juhatuse esimees U.M . Tema tegelike tööde ja paberitel kajastatud tööde kontrolli ei teinud (3 k tl 41); - hageja juhatuse liikme VZ ütluste kohaselt selle kohta, kuidas maja keldris vahetati elektrivalgusteid, käisid nad pärast tööde lõpetamist kontrollimas, mitu elektrivalgustit oli paigaldatud, käisid kõik 5 trepikoda läbi. Kui olid kõik trepikojad läbi käinud, võrdlesid andmeid, tuli välja, et Z oli valgusteid vähem kirjas kui M . Vahe oli suur, 2-3 kordne. Nad tegid M ettepaneku andmeid parandada, mis edasi sai, ta ei tea, kostja pidi kõik andmed korda tegema (3 k tl 83); - hageja revisjonikomisjoni liikme S T ütluste kohasel revisjonikomisjon võttis juhatuse esimehe asetäitjalt P võtmed ja luges lambid üle ja vaatas juhtmestiku ja lambipesad üle. Selgus, et neid töid praktiliselt ei ole teostatud (3 k tl 85-86); - Kostja JM vande alla antud ütluste kohaselt. kõik kalkulatsioonides ettenähtud tööd said tehtud ja materjalid said paigaldatud. Töö maksumus oli MKK-ga eelnevalt kokku lepitud (3 k 79-81);
29.Eeltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja etteheide kostja suhtes majandusliku kahju tekitamises on jäänud tõendamata. Hageja arutlustega nn mõistliku inimese seisukohalt, kas mingid kulutused on reaalsed või ebareaalsed, kohtu hinnangul tekitatud kahju suurust hinnata ei saa, seda enam, et kostja on hagejapoolsed tõendid ja nende alusel tehtud
2-05-16537 järeldused vaidlustanud. Lisaks märgib, et isegi kui lugeda kostja poolt hagejale kahju tekitamine tuvastatuks, tuleks VÕS § 127 lg 2 ja 3 alusel arvesse võtta seda, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis ja et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega pidi hageja MKK-ga sõlmitud lepingutest tuleneva väidetava kahju hüvitamiseks kõigepealt pöörama oma nõude MKK vastu ja alles siis kui see oleks jäänud MKK maksejõuetuse tõttu rahuldamata või oleks osaliselt rahuldatud, oleks tal tekkinud õigus nõuda saamatajäänud hüvitis kostjalt. Väärib märkimist, et otsuse esitada pretensioon MKK vastu tegi hageja juhatus juba 26.05.2003, kuid see jäi täitmata (2 k tl 55-57). Hageja väite, et nõude esitamine MKK vastu oleks olnud ebaperspektiivne loeb kohus paljasõnaliseks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.