KÜ Mahtra 25 hagi Jaan Malla vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.novembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Malla apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja KÜ Mahtra 25 (registrikood 80154272, asukoht Mahtra 25, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Vladimir Dronov, lepinguline esindaja Irina Reva Kostja Jaan Malla (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Raini Nõu
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.novembri 2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.KÜ Mahtra 25 esitas 01.09.2005 hagi Jaan Malla vastu, paludes kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 187 919,50 krooni. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet ja palus 06.03.2009 esitatud menetlusdokumendis kostjalt välja mõista 103 688,05 krooni.
2.Hagi põhjenduste kohaselt oli kostja KÜ Mahtra 25 juhatuse esimees ajavahemikul 28.05.2001 – 17.07.2003. Juhatuse esimehena sõlmis kostja ilma vastavat volitust omamata kolm töövõtulepingut elektrijuhtmestiku renoveerimistöödeks OÜ-ga Maardu Kutsekeskus. Leping nr 14 sõlmiti 06.09.2002 summas 31 355 krooni, leping nr 22 sõlmiti 21.11.2002 summas 74 956, 60 krooni ja leping nr 25 sõlmiti 30.12.2002 summas 51 283 krooni. Lepingute järgi tasumisele kuuluv summa oli kokku 157 594,60 krooni. Lepingud sõlmiti ilma konkursita, teistelt firmadelt hinnapakkumisi küsimata. Lepingute sõlmimisest, tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest said korteriühistu juhatuse liikmed teada alles revisjonikomisjoni töö tulemusena mais 2003.
3.Revisjonikomisjoni 20.05.2003 aktis on märgitud, et majas teostatud tööde üle puudus juhatusel ülevaade ja lepingule oli alla kirjutanud ainult juhatuse esimees J. Malla. Lepingutes märgitud paigaldatavate valgustite kogus erineb tegelikkusest, kalkulatsioonides olev tegelik töötundide arv ja tunnitasu ei ole vastavuses teostatud tööga. Hageja poolt tellitud AS Tera arvamuse kohaselt ületab lepingujärgne töö ja materjalide kulu tegeliku 5-6 kordselt ja OÜ-l Maardu Kutsekeskus puudub elektritööde teostamiseks luba, mis on elektriohutusseaduse rikkumine.
4.11.03.2005 sai hageja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt ettekirjutuse kehtivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks. Ettekirjutuste täitmiseks oli hageja sunnitud sõlmima töövõtulepingu AS-ga Tera elektripaigaldise puuduste kõrvaldamiseks ja tehnilise kontrolli tegemiseks. Maja elektrisüsteemi nõuetele vastavusse viimiseks, täiendavalt kulutati 61 843,80 krooni. Hagejale tekkis varaline kahju kostja kui korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega raske hooletuse tõttu. Kahju suurus koosneb: OÜ Maardu Kutsekeskuse poolt tööde eest makstud summa ja tööde tegeliku maksumuse vahest, mille tegi kindlaks aktsiaselts Tera 157 594,60 : 5 = 31 518,90 krooni (tegelik kahju) ja 157 594, 60 – 31 518,90 = 126 075,70 krooni (kahju); tööde maksumus, milliseid korteriühistu täiendavalt tellis elektripaigaldiste puuduste kõrvaldamiseks 61 843,80 krooni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei sõlminud OÜ-ga Maardu Kutsekeskus lepingut elektrijuhtmestiku renoveerimistöödeks maja trepikodades. Asjaolul, et OÜ-l Maardu Kutsekeskus puudub väidetavalt elektritööde litsents ja ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis registreerimata, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Hageja ei ole põhjendanud, millisest seadusesättest tulenevalt oleks kostja pidanud kontrollima litsentsi või sertifikaadi olemasolu ja millist litsentsi või sertifikaati on silmas peetud. Hageja ei ole selgitanud, kuidas mõjustab juhatuse esimehe kohustuste täitmist asjaolu, et ettevõtja ei täitnud mõnda ettevõtjal lasuvat kohustust. Eristada tuleb õiguslikult nõutava loa olemasolu faktiliselt tehtud töödest. Tellitud tööde nõuetekohane tegemine ning tehtu üleandmine ja vastuvõtmine tähendab tellija jaoks konkreetse hüve saamist. Töödest saadud hüve ei muutu olematuks, kui vastaval ettevõtjal ei olnud nõuetekohast luba. Lepingu järgselt maksta tulnud summa tasuti nende tööde eest, millised telliti ja millised ka nõuetekohaselt tehti. Hageja ei põhjendanud, miks tulnuks vastavad tööd kinnitada ühistu juhatuse
liikmete üldkoosolekul, miks tulnuks elektritööd inspektsiooniga kooskõlastada ja miks ja milline projekt pidanuks töödel olema. OÜ-lt Maardu Kutsekeskus tellitud tööd olid tehtud nõuetekohaselt, mida kinnitavad hageja lisatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktid. Hagiavaldusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel pidanuks kostja tellima eksperthinnangu vajalike tööde ja nende eeldava maksumuse kohta.
6.Hagejale tekitatud varaline kahju ei saa koosneda OÜ-le Maardu Kutsekeskus tööde eest makstud summa ja tööde väidetava tegeliku maksumuse vahest, mille olevat kindlaks teinud AS Tera. Makstud summa ei saa olla kahju tekitamise asjaoluks, kui summa maksmine ei ole seostatav mingi õigusvastase teoga. Hagimaterjalidest ei nähtu, kuidas ja milliste objektiivsete näitajate abil on leitud tööde tegelik maksumus 31 518,90 krooni. Samuti on mõistetamatu, kuidas on kostja seotud täiendavate tööde maksumusega summas 61 843,80 krooni väidetavalt hagejale tekitatud varalise kahjuga. Hageja ei ole tõendanud, et AS Tera oleks pädev kontrollima tehtud elektritööde nõuetelevastavust. Ülevaatus toimus ilma OÜ Maardu Kutsekeskuse esindajata, see seisnes vaid kavandatud jalutuskäigus selleks ettevalmistatud ruumidesse ja vaid ettevalmistatud pildistamises ning samas etteöeldud märkmetena kirjapanekus. Tegemist ei olnud kontrolliva ülevaatusega, rääkimata tehnilisest kontrollimisest ja ekspertiisist. Tegemist oli erapooliku tellimustööga, mille loogiliseks tulemuseks oli hageja ja AS Tera vahel sõlmitud töövõtuleping nr 18. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 103 688,05 krooni ja menetluskulud 20 400 krooni.
8.Juriidiline isik tegutseb läbi organite, kelleks on käesoleval juhul korteriomanike üldkoosolek ja juhatus (TsÜS § 31 lg 1). Juriidilise isiku organitest on oluline eristada juhtorganeid, kuna juriidilise isiku juhtorgani liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega juriidilisele isikule tekitatud kahju eest. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus (TsÜS § 31 lg 2). TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhtorgani liikme ja ühingu vahel sõlmitakse teenuse osutamise leping, täpsemalt käsundusleping, mis on suunatud töö tegemise ja teenuse osutamisele kui protsessile. Käsundusleping loetakse sõlmituks juhtorgani liikme valimisega. Sellest tulenevalt tuleneb ka VÕS § 620 lg 1 juhtorgani liikmele kohustus tegutseda ühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja kui hageja juhatuse liige tegutsema hageja huvides juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Nimetatut nimetataksegi hoolsuskohustuseks.
9.Juhatuse liikme juhtimisvigade tuvastamisel lähtuda asjaolust, et juhatuse liikme ja äriühingu vahel on lepinguline suhe. Hoolsuskohustus on nõue, et isik tegutseb teiste ja avalikkuse suunas tähelepanelikult, ettevaatlikult ja konservatiivselt, nii nagu iga mõistlik isik sellises olukorras. Juhatus on ainuke ühingu asju ajav organ ja seepärast on talle jäetud ka lai tegutsemisruum põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamisel. Ta ei pea järgima mitte üksnes ühingu tulu saamise huve, vaid ka omanike ja võlausaldajate huve ja silmas pidama töötajate ja üldsuse heaolu. Hoolsuskohustus jaguneb komponentideks: hoolsus, informeeritus ja riskide hindamine. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites nr 3-2-1-41-03 ja 3-2-1-45-03. Hoolsuskohustuse esimene komponent – hoolsus – on käitumise objektiivne standard, mis seisneb kohustuses tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, sõltub konkreetse ühingu tegevusvaldkonnast, suurusest, juhatuse liikme isiksuseomadustest ja konkreetselt täidetavate ülesannete (käsundi) laadist. Hoolsuskohustuse teine
komponent – informeeritus – tähendab, et juhatuse liige peab alati enne vastava juhtimisotsuse tegemist olema piisavalt informeeritud. See tähendab, et enne konkreetse tehingu või toimingu tegemist tuleb teostada teatud mahus eeltööd – näiteks viia läbi turu-uuring, teostada vajalikud finants- või juriidilised analüüsid, hinnata äriühingu hetkevõimalusi ning teostatava toimingu või tehingu mõju äriühingu tulevikustrateegiaga, koguda taustinformatsiooni jms, mis aga eeldab aja ja raha kulu. Seetõttu tuleb hinnata millises määras tehtav toiming või tehing vajab eelkirjeldatud jõupingutusi. Eelkõige sõltub see tehingu või toimingu keerukusest ja riskiastmest, kuid samas tuleb silmas pidada ka seda, et tehtav eeltöö ei tooks kaasa toimingu või tehingu suhtes ülemäära suurt kulu. Vastasel juhul muutuks toiming või tehing kahjumlikuks ebamõistlikult suure kulu tõttu. Juhtorgani liige peab lisaks hoolsusele ja informeeritusele alati hindama tehinguga kaasnevaid riske, mis temast sõltumatult võivad realiseeruda. Ei ole võimalik, et eksisteeriks ilma riskita ühingut, oluline on, et risk tuleb vähendada minimaalseks. Ühingu juhtorgani liikmete esmaseks ülesandeks on riski juhtida, tehes selleks kindlaks ohud, millega ühing silmitsi seisab. Risk peab olema põhjendatud ja selle võtmisel tuleb kohaldada üldiseid hoolsusstandardeid, samuti peab juhtorgani liige suutma põhjendada, millistel kaalutustel ta pidas konkreetsel juhul otstarbekaks riskida. Lisaks eeltoodule tähendab hoolsuskohustuse järgmine juhatuse liikmele eelkõige oma kohustuste täitmist tulenevalt TsÜS § 32 hea usu põhimõttest lähtuvalt, silmas pidades eelkõige ühingu huve. Juhtorgani liige peab täitma oma kohustusi heas usus, st tema tegevus äriühingu huvides peab olema tehtud heas usus, mitte sellena ainult näima, et ei tekiks olukord, kus tema otsustusvõime on tõenäoliselt erapoolik ja seejärel saaks ta vastutusest vabaneda, väites, et ta oli erapoolik. Juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekal viisil tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta ühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse. Juhatuse liikmel on kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-67-03 p 23.
10.Kuna kostja on välja toonud oma eriteadmised elektritööde osas, siis sellest tulenevalt on kostja hoolsuskohustuse määr suurem kui isikul, kellel sellised teadmised puuduvad. Seega oleks kostja pidanud ilmutama piisavalt hoolt elektritööde tellimisel. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on 11.03.2005 teinud ettekirjutuse elamus Mahtra 25 Tallinnas läbi viidud kontrolli tulemustel (I kd, tl 73). Nimetatud kontrolli käigus jõuti järeldusteni, et elektripaigaldis on oluliste puudustega ja ei vasta elektriohutusseaduse § 5 lg 2 tulenevatele elektriohutusnõuetele. Samuti leiti, et elektripaigaldises on tegemata tehniline kontroll. Toodud järeldused näitavad, et kostja ei omanud piisavalt kaasaegseid teadmisi elektrivaldkonnast. Samuti esineb võimalus, et kostja on ülehinnanud oma elektrialaseid teadmisi. Nimetatust tuleneb, et kostja ei ilmutanud piisavalt hoolt. Tulenevalt elektriohutusseaduse § 31 lg-st 1 pidi isik, kes soovis tegutseda elektritöö ettevõtjana, tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana, esitama riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale registreerimistaotluse. Nimetatust tulenes, et elektritöid teostav isik pidi olema kantud vastavasse registrisse. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 07.02.3005 teate kohaselt ei olnud OÜ Maardu Kutsekeskus registreeritud majandustegevuse registris kui elektritöid tegev ettevõtja ja seetõttu puudus tal õigus teha elektritöid (I kd, tl 71). Seega ilmneb, et OÜ Maardu Kutsekeskus polnud isikuks, kes tohtis elektritöid teostada. Nimetatud asjaolu oleks
pidanud kostja kontrollima enne OÜ-ga Maardu Kutsekeskus lepingu sõlmimist. Kohustus eelnimetatud asjaolu kontrollimiseks tuleneb juhatuse liikme hoolsuskohustusest, kuna hoolsuskohustuse täitmine eeldab muu hulgas informatsiooni kogumist. Seega oleks pidanud kostja koguma informatsiooni selle kohta, millised nõuded esitatakse isikule, kes tohib elektritöid teostada ja seejärel kontrollima, kas isik, kellega kostja soovis elamus elektritööde teostamiseks lepingut sõlmida omab vastavat luba. Kuna kostja on sõlminud elektritööde teostamiseks lepingu isikuga, kes ei olnud majandustegevuse registrisse elektritöid teostava isikuna kantud, siis järelikult rikkus kostja lepingu sõlmimisel OÜ-ga Maardu Kutsekeskus hoolsuskohustust.
11.Kostja poolse hoolsuskohustuse rikkumist näitab ka asjaolu, et lisaks hoolsuse ilmutamata jätmisele ja informatsiooni kogumata jätmisele ei ole kostja maandanud riske elektritööde teostamisel. Kostja pidanuks enne lepingu sõlmimist OÜ-ga Maardu Kutsekeskus hindama lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske. Kostja on esitlenud end eriteadmistega isikuna elektritööde valdkonnas. Seega oleks pidanud kostja teadma, et pärast elektritööde teostamist tuleb selle üle teostada tehnilist kontrolli. Nimetatud kontrolli läbiviimise vajaduse oleks kostja pidanud välja selgitama ka siis, kui tal oleksid eriteadmised elektritööde valdkonnas puudunud. Ka asjaolu, et kostja korraldatud elektritöödel puudub projekt, näitab kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumist. Kostja on esitanud paljasõnalisi väiteid selle kohta, et ta esitas Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile taotluse tehnilise kontrolli läbiviimiseks. Kuna kostja sõlmis lepingu elektritööde teostamiseks isikuga, kes ei olnud nõuetekohaselt registrisse kantud ega kontrollinud elektritööde projekti olemasolu, siis ei hinnanud kostja sellega kaasnevaid riske ehk ei näinud või ei tahtnud ette näha, et seeläbi ei ole võimalik toestada nõuetekohast tehnilist kontrolli. Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks kostja pidanud oma tegevuse kooskõlastama teiste korteriühistu juhatuse liikmetega.
12.TsÜS § 37 lg 1 kohaselt vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kostja ei ole tõendanud üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärase otsuse olemasolu, mis välistaks kostja vastutuse. Juhtorgani liikmel, kelle suhtes on esitati kahju hüvitamise nõue, on võimalus tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või seda, et rikkumine oli vabandatav. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1112-08. Kohus on juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et kostjal tuleks tõendada, et kahju tekitamine oli vabandatav (III kd, tl 42). Kostja nimetatud asjaolu tõendanud ei ole.
13.Hageja esitas tekkinud kahju tõendamiseks kalkulatsioonid, mille kohaselt on 30.12.2002 lepingust nr 25 tulenev kahju kokku 36 731,90 krooni, 21.11.2002 lepingust nr 22 tulenev kahju kokku 57 257,15 krooni ja 06.09.2002 lepingust nr 14 kokku 9699 krooni (I kd, tl 33, 38, 43, II kd, tl 163, 164, 167 ja 170). Hageja on aluseks võtnud kahju arvutamisel OÜ Maardu Kutsekeskuse poolt teostatud elektritööd, mis on kajastatud lepingutes ja tegelikult tehtud tööd, mis on tuvastatud AS Tera 2005.a aruandes ning hageja 2002.a revideerimiskomisjoni revideerimisaktis (I kd, tl 57-67, 68-70), samuti AS-le Tera makstu (I kd, tl 75-78). 20.05.2003 revideerimisakti kohaselt ei ole OÜ Maardu Kutsekeskuse poolt esitatud kalkulatsioonides olev tegelik töötundide arv ja tunnitasu vastavuses teostatud töödega. Kalkulatsioonide järgi on paigaldatud 153 erinevat valgustit – reaalselt aga 114, seega puudub 39 valgustit. Erinevaid elektritöid on OÜ Maardu Kutsekeskus
teostanud 788 töötundi + korteriühistu elektrik 1276 töötundi, mis on ebareaalne. Juhatuse esimees on andnud tööde teostamise OÜ-le Maardu Kutsekeskus, kelle elektritööde tunnitasu on 75 krooni, samas kui korteriühistu elektriku tunnitasu on 33,40 krooni. Seega on hageja tõendanud, et tegelik töötundide arv ja tunnitasu ei ole vastavuses teostatud töödega. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid, et hageja väiteid ümber lükata. Hageja on põhjendatult leidnud, et kahju on tekkinud kostja poolt sõlmitud lepingute alusel reaalselt teostamata tööde maksumusest ja samuti hageja poolt AS-le Tera tasutud summast (I kd, tl I kd, tl 33, 38, 43, 75-78). AS Tera 2005.a aruandest nähtub, et töövõtjal on kulunud materjalidele 4890 krooni ja elektritöödele 124 tundi, lepingu järgi on teostatud töid aga 788 tundi (I kd, tl 57-67). Hageja poolt on esitatud 18.08.2010 kahju suuruse põhistuses (III kd tl 157-159), millest nähtub, et 20.05.2003 akti kohaselt puudus majas teostatud tööde üle juhatusel ülevaade ja lepingule oli alla kirjutanud juhatuse esimees J.Malla isiklikult. Kostja väidetel veendus ta elektritööde vastuvõtmisel nende teostamise nõuetekohasusest ja OÜ Maardu Kutsekeskus poolt nõuetele paigaldatud elektrijuhtmestik olla rikutud hilisemate elamus tehtud töödega. Samas on kostja 11.11.2009 toimunud kohtuistungil avaldanud, et ta võttis 02.03.2003 vastu veetorustiku paigaldamise tööd ja enne seda olid tehtud elektritööd. Kostja selgituste kohaselt ei ole tal informatsiooni, et juhtmestikku oleks rikutud (III kd, tl 76). Sellega on kostja ise oma vastuväite ümber lükanud. Asjaolu, et kostja viivitas elamus teostatud elektritööde dokumentatsiooni üleandmisega hagejale, mis ei võimaldanud hagejal varem teostada kontrolli OÜ Maardu Kutsekeskus teostatud tööde üle, annab alust tõlgendada asjaolusid kostja kahjuks. Kostja esitatud tõendist, millest peaks nähtuma elamus tegelikult teostatud tööde hulk (II kd, tl 136-141) jääb selgusetuks selle koostaja, samuti ei selgu nimetatust, millistest lähteandmetest lähtudes eelnimetatud dokument on koostatud. Kohtu hinnangul tõendavad nõuetele mittevastavate elektritööde tegemist ka AS Tera teostatud elektritööde ülevaatuse aruande lisaks olevad fotod (I kd, tl 63-67), millelt nähtub ebakvaliteetne töö ja tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutus (I kd, tl 73). 06.03.2009 esitatud kahju hüvitamise nõude täpsustuses (II kd, tl 161-176) on hageja esile toonud reaalse tööjõu kulude arvestuse ja materjalide kulude arvestuse. Lepingust 30.12.2002, 21.11.2002 ja 06.09.2002 tulenev kahju on olnud vastavalt 36 731,90 krooni (51 283 -14 551,10), mis on vastavalt esitatud kalkulatsioonis arvestatud summa ning materjalide ja reaalse tööjõu kulu vahe ning 57 257,15 krooni (74 956,60-17 699,45) ning 9699 krooni (31 355-21 656). Kohus on tuvastanud kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumise, millega kostja on tekitanud hagejale kahju eeltoodud suuruses ning kostja ei ole tõendanud tema kohustuse rikkumist vabandavate asjaolude esinemist. Hageja on tõendanud talle tekitatud kahju suurust ning nõuab selle väljamõistmist minimaalmääras vaatamata asjaolule, et AS Tera ülevaatuse aruandes märgitakse, et materjalide ja tööde hulk on ligikaudne. Nõude formuleerimisel tuleb hagejal lähtuda kindlatest summadest, mida kostjalt välja nõuda. Esitatud tõendite kohaselt on kindlaks tehtud, et kostja on sõlminud hagejale majanduslikult kahjulikud lepingud, millega kaasnes hagejale kahju, kuivõrd kostja on maksnud materjalide eest, mida reaalselt ei ole kasutatud ning tööjõu kulu eest, mida pole reaalselt kasutatud. Hageja on tõendanud, et kostja tekitas hagejale kahju summas 103 688,05 krooni ja seetõttu tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista.
14.Hageja palus kostjalt välja mõista kohtukulud 20 400 krooni, mis koosneb riigilõivust 11 000 krooni ja õigusabikulust 9400 krooni. Nimetatud kulutuste tegemist on hageja tõendanud (I kd, tl 8, 84) ja kohus pidas neid põhjendatud ja vajalikeks.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Alternatiivselt palus kostja kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
16.Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei ole kostja kohtu arvates käitunud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, millise juhtimisotsuse tegemise eelselt ei olnud kostja piisavalt informeeritud, millised eeltööd jäid kostjal tegemata, millised riskid jäid kostja poolt hindamata ja milliseid ei vähendanud ta minimaalseks. Kohtuotsusest ei nähtu, et kostja käitumises oleks tuvastatud õigusvastase kahju tekitamise koosseis. Ei selgu, milline kostja õigusvastane käitumisakt oleks läbi põhjusliku seose toonud endaga kaasa kahju tekkimise. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud seda, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Samas jättis kohus hinnangu andmata paljudele kostja väidetele, järeldustele ja tõenditele. Kohtuotsuse järgi jääb arusaamatuks, mil viisil jäid hageja huvid vaidlusaluste tehingutega järgimata. Hageja etteheidete tõesus jäi nõutavalt tõendamata.
17.Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja väiteid, et vaidlusalused tööd ei olnud elektrijuhtmestiku renoveerimistööd, vaid elektrimontaažitööd, elektrivalgustusvõrku ei rekonstrueeritud, elektrilahenduslikku skeemi ei muudetud. Seetõttu ei pidanud tööde tegemiseks olema eraldi projekti (korrastamistöid ei projekteerita). Tööde tegemise aluseks olid varasemalt koostatud elamu elektrotehnilised joonised.
18.Otsusest ei selgu, miks pidanuks OÜ Maardu Kutsekeskus olema registreeritud majandustegevuse registris kui elektritöid tegev ettevõte. Põhjendatud ei ole kohtu järeldus, et kostja oleks pidanud kontrollima enne lepingu sõlmimist, kas nimetatud äriühing saab vaidlusaluseid töid teha või mitte. Maakohus nägi selles ekslikult kostjapoolset hoolsuskohustuse rikkumist.
19.Kohus ei tuvastanud, millised olulised puudused 11.03.2005 Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutuse järgi hageja elektripaigaldises esinesid. Samuti heitis kohus kostjale ette, et elektripaigaldises on tegemata tehniline kontroll. Kohus ei põhjendanud, kuidas on eelnimetatu seotud vaidlusaluste lepingutega ja nendest lepingutest tuleneva kahjuga. Samuti on arusaamatu, kuidas saab eelviidatud ettekirjutusest järeldada, et kostjal ei olnud piisavalt kaasaegseid teadmisi elektrivaldkonnast, kostja ei kasutanud oma teadmisi teadlikult ja kostja on ehk oma teadmisi ülehinnanud, samuti et kostja ei ilmutanud piisavat hoolt. Kohus jättis tähelepanuta, et vaidlusalused lepingud ja ettekirjutus ei ole omavahel seostatavad. Kohus ei tuvastanud, et ettekirjutuses viidatud puudused ehitise elektripaigaldises oleks puudutanud neid töid, mis tehti OÜ Maardu Kutsekeskus poolt. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas seostas hageja OÜ Maardu Kutsekeskus tehtut hageja kirjeldatud hilisemate toimingutega, millised toimusid pärast seda, kuid OÜ Maardu Kutsekeskus oli temalt tellitud tööd nõuetekohaselt teinud ja need tellijale üle andnud. Kohtuotsuses ei ole märgitud, millise õigusnormi kohaselt tulnuks vaidlusaluste tööde tegemise järgselt koheselt teostada nende tehniline kontroll. Hageja poolt esiletoodust ei ole võimalik järeldada, mil viisil tekkis tal kahju seoses tehnilise kontrolli tegemata jätmisega. Kohus ei hinnanud kostja poolt esile toodud asjaolu, et ta esitas AS-le Elektrikontrollikeskus 28.11.2002 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli tellimus-garantiikirja ja kooskõlastas peainspektoriga muu hulgas kõigi tehtud elektritööde kontrollimise. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et tehtud elektritööde tegemiseks pidanuks olema projekt. Seetõttu jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et projekti puudumine tähendab kostja hoolsuskohustuse rikkumist. Kohus ei
põhjendanud oma järeldust, et tehnilise kontrolli läbiviimine ei osutunud võimalikuks seetõttu, et kostja tellitud ettevõtja ei olnud kantud majandustegevuse registrisse elektritöid teostava isikuna.
20.Alusetu on kohtu järeldus, et hageja on esitanud kahju tõendamiseks vastavad kalkulatsioonid. Tegemist on hageja enda koostatud kalkulatsioonidega, mis ei ole tõendiks TsMS tähenduses. Tegelikult ei ole hageja esitanud tõendeid, mis väidetavat kahjusummat tõendaks. Kohus ei analüüsinud kostja vastuväiteid hageja 06.03.2009 kahju hüvitamise nõude täpsustuse kohta.
21.Kohus ei tuvastanud, et hoolsuskohustuse rikkumine oleks seisnenud hagejale majanduslikult kahjulike sõlmimises. Millegagi ei ole ka tõendatud, et lepingud olid majanduslikult kahjulikud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et osa töid jäid tegemata. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas AS Tera 2005.a aruanne ja hageja 2003.a revisjonikomisjoni akt tõendab tehtud töid ja kuidas saab nende dokumentide järgi teha järeldusi tegemata tööde kohta. Kostja sellekohastele vastuväidetele kohus ei vastanud. Kohus ei põhjendanud, kuidas tõendavad 2005.a tehtud fotod mittevastava elektritöö tegemist 2002.a ja milline on väidetava mittevastavuse rahaline väärtus. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hoolsuskohustust rikkunud sellega, et oleks OÜ-lt Maardu Kutsekeskus vastu võtnud tööd olukorras, kus osa töid oli tegemata või tehtud ebakvaliteetselt või korraldanud tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud tööde eest tasumise. Selgusetuks jääb ka see, millele tugineb kohtu järeldus, et kostja viivitas vaidlusaluste tööde dokumentatsiooni üleandmisega hagejale. Kui dokumente ei oleks üle antud, ei oleks revisjonikomisjon kontrollida tööde tegemist.
22.Kohus käsitles ebaõigesti 26.02.2009 kostja menetlusdokumenti tõendina. Kostja ei ole nimetatud kunagi tõendina käsitlenud. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et AS Tera 2005.a novembris tehtud tööde loetelu ei kattu OÜ Maardu Kutsekeskus tehtud töödega. Nimetatud dokumendiga ei saa hageja tõendada, et AS Tera oleks teinud uusti (teinud ümber, parandanud) OÜ Maardu Kutsekeskus poolt tehtud töid.
23.Kohus ei põhjendanud, miks ei analüüsinud kohus tunnistajate V.Z., S.T. ja V.H. ütlusi ning kostja vande all antud ütlusi.
24.Kohtuotsus on ebaõige ka menetluskulude väljamõistmise osas. Hüvitamisele kuuluva riigilõivu osas oleks kohus pidanud arvestama mitte hagiavalduses esitatud algse nõude, vaid vähendatud nõude suurusega. Õigusabikulu oleks hagejale saanud hüvitada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi kuni 5% ulatuses nõude rahuldatud osast. Menetluskulusid ei oleks saanud välja mõista ka seetõttu, et hageja ei esitanud kohtule kulude nimekirja, mis on nende väljamõistmise eelduseks TsMS § 60 lg 3 järgi. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
27.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et vaidlustatud kohtuotsus ei vasta TsMS-s sätestatud nõuetele. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse
põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta. Samuti ei ole maakohus järginud Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2007 otsuses antud juhiseid käesoleva asja lahendamiseks.
28.Kohus on otsuse rajanud põhiliselt hageja seisukohtadele. Kostja väited on kohus jätnud suures osas tähelepanuta ja kohus ei põhjendanud otsuses, miks ta neid ei arvesta. Samuti on kohus jätnud tõendid sisuliselt analüüsimata. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu järelduste kujunemine jälgitav ja kohtuotsuse õigsus ringkonnakohtu poolt kontrollitav.
29.Maakohut ei õigusta see, et hageja ei esitanud asjaolusid selliselt, et hageja nõuet oleks olnud võimalik korrektselt lahendada. Kohus oleks pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Olulises osas on täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesanded.
30.Maakohus märkis otsuses, et kostja rikkus hoolsuskohustust sellega, et ei ilmutanud piisavat hoolt elektritööde tellimisel, st kostja ei omanud või ülehindas oma elektrialaseid teadmisi; ta ei kontrollinud, kas OÜ Maardu Kutsekeskus on registreeritud majandustegevuse registris kui elektritöid tegev ettevõtja ja kas sellel äriühingul on õigus teha elektritöid; ei selgitanud välja, milliseid nõudeid esitatakse elektritöid tegevale isikule. Samuti pidas kohus hoolsuskohustuse rikkumiseks seda, et kostja ei maandanud riske elektritööde tegemisel ja kostja korraldatud elektritöödel puudus projekt, mistõttu ei olnud võimalik teostada nõuetekohast tehnilist kontrolli. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused selle kohta, kuidas on eeltoodud asjaolud põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Selle seose tuvastamise kohustusele juhtis tähelepanu ka ringkonnakohus 25.04.2007 otsuses, kuid maakohus seda kohustust ei täitnud. Seda, et kostja oleks sõlminud ja täitnud majanduslikult kahjuliku lepingu, maakohus ei tuvastanud.
31.Samuti jääb ebaselgeks, milliste tõendite alusel tegi kohus kindlaks kostja poolt hagejale tekitatud kahju suuruse. Kohus käsitles ebaõigesti tõenditena hageja koostatud arvutusi (kalkulatsioone – II kd t/lk 163, 164, 167, 170). TsMS § 229 lg-s 2 on sätestatud, mis võib olla tsiviilasjas tõendiks. Hageja nägemus kahju suurusest selleks ei ole. Kohtu viidatud hageja 2002.a revideerimisakt ja AS Tera 2005.a aruanne kahju suurust ei tõenda. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt oli ka kohtu jaoks ebaselge, milles hagejale tekkinud kahju konkreetselt seisnes, mistõttu kohus uuendas 09.07.2010 asja arutamise ja tegi hagejale ettepaneku põhistada nõutava kahju suuruse arvestamise aluseid (III kd lk 151,152). Hageja poolt 19.08.2010 esitatud menetlusdokumendis hageja seda nõuet ei täitnud ( III kd lk 157-159).
32.Maakohus ei teinud otsuses kindlaks, milliseid töid OÜ Maardu Kutsekeskus lepingute alusel tegi, millised tegi puudustega või jättis tegemata. Samuti ei ole kohus teinud kindlaks AS Tera poolt tehtud tööde seost OÜ Maardu Kutsekeskus poolt tegemata või puudustega tehtud töödega ega Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutuse seost vaidlusaluste lepingute või kostjaga. Neid asjaolusid kindlaks tegemata ei ole võimalik kahju olemasolu ega selle suurust tuvastada.
33.Kui kohus oleks ka nõuetekohaselt tuvastanud, et kostja tekitas hagejale kahju sellega, et tegi OÜ-le Maardu Kutsekeskus väljamakseid tegemata või puudulikult tehtud tööde eest ning hageja pidi tegema täiendavaid kulutusi OÜ Maardu Kutsekeskus poolt tegemata tööde või nende parandamise (ümbertegemise) näol (AS-le Tera tasutud summad), oleks maakohus pidanud ka siis arvestama sellega, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Kui peaks selguma, et OÜ Maardu Kutsekeskus on saanud hagejalt kostja poolse soorituse kaudu raha õigusliku aluseta, võis hagejal antud juhul olla OÜ Maardu Kutsekeskus vastu raha tagasinõudeõigus alusetu rikastumise sätete alusel, mis omakorda mõjutab otseselt hageja kahjunõude olemasolu kostja vastu või selle suurust.
34.Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav. Uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
35.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda käesolevas otsuses antud juhistest. Ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Kuna pooled on korduvalt oma seisukohti täiendanud, peaks kohus menetlusliku selguse huvides juhtima eelmenetluses hageja tähelepanu koondhagiavalduse esitamise vajadusele ja andma seejärel kostjale võimaluse oma koondseisukohtade esitamiseks.
36.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb menetluskulude väljamõistmine otsustada asja lõplikul lahendamisel. Selles osas uue otsuse tegemisel tuleb arvestada asjaoluga, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS sätteid õigesti. Maakohus viitas vaidlustatud kohtuotsuses küll õigetele TsMS sätetele, kuid kohaldas neid nii riigilõivu kui ka õigusabikulude suuruse määramisel ebaõigesti.
I. Nõmm
I.Sidok
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.