Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

elektritöödele lubamise kohta. Elektrijuhtmestiku renoveerimise eest maksti OÜ-le M, millel puudus õigus teha neid töid, 157 594,60 krooni. Tööd olid KÜ X liikmete üldkoosolekul kinnitamata, samuti olid elektritööd kooskõlastamata Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. Töid teostati ilma projektita ja jäeti tegemata elektripaigaldise tehniline kontroll. Vastavalt Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 11.03.2005 ettekirjutusele pidi hageja elektritööde puuduste kõrvaldamiseks ja elektripaigaldise kooskõlla viimiseks elektriohutusseadusega tellima AS-lt T 61 843,80 krooni eest täiendavaid töid. AS-lt T tellitud eksperthinnangu kohaselt ületab lepingujärgne materjalide ja töötundide kulu tegeliku 5-6-kordselt; tegelikult tehtud tööde maksumus on 31 518,90 krooni; elektritöid on teostanud vastavat kutsekvalifikatsiooni mitteomavad isikud. KÜ X revisjonikomisjoni 20.05.2003 akti kohaselt on ebareaalne, et OÜ M oleks teostanud ühistu hallatavas elamus erinevaid elektritöid 788 töötundi ja hageja elektrik veel 1 276 töötundi, mille eest kostja on tasu välja maksnud. Lihtsaid elektritöid, mille kostja tellis OÜ-st M tunnitasu 75 krooni eest, oleks olnud võimeline tegema hageja elektrik, kelle tunnitasu on 33,4 krooni. Eeltoodud põhjusel luges revisjonikomisjon kostja tegevuse hageja rahaliste vahendite kasutamisel ebamajanduslikuks ning juhatuse töö mitterahuldavaks. Hageja leidis, et J.M tekitas korteriühistule varalist kahju töövõtulepingute sõlmimisega, mille ta peab VÕS §-de 104 ja 127 ning MTÜS § 32 lg 1 alusel hüvitama, kuna tekitas kahju süüliselt. Kostja pidi oma tegude negatiivseid tagajärgi ette nägema. KÜ X põhikirja p 74 kohaselt vastutab juhatuse esimees isiklikult ühistu varade heaperemeheliku haldamise, kasutamise ja juhatuse töö korraldamise eest. Kostja ei tellinud eksperthinnangut vajalike tööde ja nende eeldatava maksumuse kohta, ei viinud läbi konkurssi, vaid sõlmis lepingu OÜ M juhiga isikliku tutvuse alusel, ei kontrollinud OÜ-l M litsentsi olemasolu elektrialaste tööde läbiviimiseks. Kostja teadis ja pidi teadma, et tal puudub õigus sõlmida OÜ-ga M lepingut litsentsi nõudvate tööde täitmiseks, kuivõrd edaspidi on võimatu saada vastavat sertifikaati elektrijärelevalve inspektsioonist [p. o Tehnilise Järelevalve Inspektsioonist]. Antud juhul oli tarvis teistkordselt sõlmida leping litsentsi omava äriühinguga. Hagejale tekitatud varaline kahju koosneb OÜ-le M tööde eest makstud summa ja tööde tegeliku maksumuse vahest 126 075,70 krooni (157 594,60 krooni − 31 518,90 krooni), mille tegi kindlaks AS T ja täiendavate tööde maksumusest 61 843,80 krooni, mille hageja peab tellima vastavalt Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutusele. Kokku palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 187 919,50 krooni kahju hüvitamiseks, AS T eksperthinnangu maksumuse 1 800 krooni (VÕS § 90 alusel) ja kohtukulud. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitis, et hageja nõue on tõendamata ja põhjendamata. Hageja ei ole täpsustanud, missugusest seadusest tulenevalt ja missugust litsentsi ja sertifikaati kostja pidi tööde teostajalt nõudma. Kui töövõtja ei ole ennast seaduses ettenähtud nõuete kohaselt registreerinud, s. t täitnud avalik-õiguslikku ettekirjutust, siis ei mõjuta see eraõigusliku lepingu täitmist. Kostja väitel täitis OÜ M töövõtulepingud nõuetekohaselt ja isegi kui tehtud tööd ei oleks olnud kooskõlas seaduse nõuetega, ei ole lepingut rikutud. Hageja nõuab alusetult kostjalt rahasummat, mille eest ta on juba saanud soorituse (elektritööd). Kui kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja tööde maksumus, siis rikastuks hageja alusetult. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi 22.05.2006 otsusega rahuldamata. 2(6)

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et KÜ X juhatuse esimees J.M sõlmis OÜ-ga M lepingu elektrijuhtmestiku renoveerimistöödeks maja trepikodades kokku 157 594,60 krooni eest. Tunnistaja R. K ütlustega on kohtuistungil kinnitamist leidnud, et elektritöid teostati maja keldris. Poolte vahel on vaidlus selle üle, et töövõtjal OÜ M puudub elektritööde litsents ja ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis registreerimata. Maakohus ei näinud alust VÕS § 76, § 104 lg 1 ja § 127 lg 1 kohaldamiseks ja kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Antud vaidluse puhul jäi kohtule selgusetuks, kuidas saavad õigustada kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist hageja märgitud neli tõendit. Kohtu arvates ei ole hageja argumenteerinud, kuidas tõendavad Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutus, hageja revisjonikomisjoni akt, AS T elektritööde ülevaatuse aruanne ja hageja kontoväljavõte kostja poolt toimepandud õigusvastast tegu, hagejal väidetavalt tekkinud kahju summas 187 919,50 krooni ning kausaalse seose olemasolu kostja väidetava õigusvastase teo ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja on jätnud tõendamata, millise kohustuse või millised kohustused jättis kostja õigusvastaselt täitmata või milliseid täitis kostja mittenõuetekohaselt; kuidas mingi kohustuse väidetav mittenõuetekohane täitmine või täielik täitmatus on vahetult kaasa toonud väidetavalt negatiivse tagajärje, et hageja peab tööde eest tasuma 187 919,50 krooni. OÜ-lt M tellitud tööd olid tehtud nõuetekohaselt, seda kinnitavad ka hageja enda lisatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kostja esitas kohtule revideerimise akti kommentaarid, mis kajastavad teostatud elektritöid. Hageja arvates on kostja poolt väidetavalt hagejale tekitatud oluline varaline kahju tõendatav üksnes revideerimisakti ja AS T eksperthinnanguga. Hageja seisukoht, nagu oleks kahju tekitamine seostatav Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutuse või töövõtjal teatud litsentsi ja/või sertifikaadi olemasoluga, ei ole hagi rahuldamise aluseks, kuna elektritööd majas teostati. Seda kinnitavad tunnistaja R. K istungil antud ütlused. Kuna elektritööd majas teostati, tööettevõtulepingud nr 14, 22, 25 olid sõlmitud ja lepingutejärgselt oli tellija kohustatud tasuma teostatud tööde eest, ei ole kohtu arvates väidetav kahju tekitamine tõendatav ka hageja kontoväljavõttega. Kuna hageja on jätnud tõendamata, milles seisneb tasumistoimingu kui nimetatud rahasummast loobumise õigusvastasus, teades, et hageja on tehtud tööde näol varalise hüve saanud, jättis kohus hagi rahuldamata. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid, millised tõendaksid kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõude õigsust, leidis kohus, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ega kanna hageja ees vastutust vastavalt MTÜS § 32 lg-le 1. Kostja ei tegutsenud antud tsiviilasjas pahauskselt ega kuritarvitanud oma õigusi. Väär on hageja väide, nagu oleks kostja endine hageja liige, kuivõrd kostja on korteriühistu liige ka käesoleval ajal. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 22.05.2006 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta apellandi menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes kokku 41 950 krooni vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus esimese astme kohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna jättis hindamata hageja esitatud dokumentaalsed tõendid ja 3(6)

üle kuulamata tunnistaja V. P, kellega hageja taotles ilmumata jäänud tunnistaja D. K asendamist. Ainsa ülekuulatud tunnistaja R. K ütlustele kohus kaevatavas otsuses viitas, kuid ei teinud nendest mingeid järeldusi. Otsuse põhjendavas osas juhindus kohus eranditult kostja subjektiivsetest arvamustest ning võttis asjaolude tuvastamisel aluseks kostja seisukohad. Hageja esitatud tõendite hindamata ja vastuvõtmata jätmise tulemusel jäid kohtul tuvastamata hageja nõudeid põhistavad ja asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud (TsMS § 229 lg 1 ja 2). Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja arvates oli tema oma tõendamiskohustuse täitnud, kuid kostja oma väiteid ei tõendanud. Hagi oleks tulnud hageja esitatud tõendite põhjal ning MTÜS § 32 lg 1 ja hageja põhikirja p 74 alusel rahuldada. Hageja esitatud tõendite arvesse võtmata jätmisega rikkus esimese astme kohus ka TsMS §-s 199 sätestatud hageja õigusi. Hagi menetlusse võtmise ajal kehtinud TsMS § 164 sätestas eelmenetluse ülesanded, mille kohaselt kohus selgitab eelmenetluses välja hageja nõuded ja kostja vastuväited. Samad ülesanded paneb kohtule kehtiva TsMS § 392. Maakohus jättis hageja nõude eelmenetluses välja selgitamata. Kahju hüvitamise nõude osas on olulised asjaolud välja selgitamata ja neile hinnang andmata. Kostja tegutseb käesolevas tsiviilasjas pahauskselt ja kuritarvitab oma õigusi. Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistaja V. P ülekuulamiseks, kuigi nimetatud isik oli korteriühistu X juhatuse esimehe (kostja) asetäitjana pädev andma ütlusi elektritööde teostamise kohta ühistu hallatavas majas. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid apellandi esindajad kaebuse rahuldada, vastustaja ja tema esindajarahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormide mittejärgimise tõttu ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus ei vasta TsM §-le 442 lg.8, mille kohaselt otsuses tuleb näidata seadused, mida kohus kohaldab. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poolte faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus ei ole andnud poolte õigussuhtele adekvaatset õiguslikku kvalifikatsiooni, s.o. ei ole näidanud, millele rajaneb ühistu juhatuse liikme vastutus ühistule tekitatud varalise kahju eest. Viimasest olenevad asjaolud, mis asja lahendamisel on olulised, samuti tõendid ja nende hindamine. Sellest omakorda tuleneb, et kohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid, eeskätt TsMS §-is 392 lg.1 p.1 sätestatud kohustust selgitada välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes. 4(6)

Sellega seoses märgib kolleegium järgmist. Äriühingute suhtes on Riigikohus oma 11.05.2005 otsuses nr. 3-2-1-05 selgitanud, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käenduslepingule sätestatut. Vastutusest vabanemiseks peab juhatuse liige tõendama, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. Kolleegiumi hinnangul kehtib see ka korteriühistu juhatuse liikme kohta. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. VÕS § 620 lg.1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ja hoidma ära kahju tekkimise käsundiandja varale. Kui juhatuse liige sõlmib ja täidab majanduslikult kahjuliku lepingu, saab seda hinnata hoolsuskohustuse rikkumisega majandusliku kahju tekitamisena ühistule. Tegemist on sellisel juhul nn. puhtmajandusliku kahjuga, mille hüvitamist saab nõuda VÕS §-de 100 ja 101 lg.3 alusel. Majanduslik kahju ehk asjatud kulutused võivad olla tingitud mitmesugustest asjaoludest: näiteks kui tellitakse mittevajalikku teenust või tööd; sõlmitakse leping teenuse saamiseks oluliselt kõrgema hinnaga kui turul; ilma tegeliku tööde mahtu kontrollimata tasutakse teenuse (töö) eest, kuigi tööd oli tehtud oluliselt vähemas mahus kui leping ette nägi, jms. 126 075 kr. osas rajaneb hagi väitele, et selle summa võrra tasuti töövõtjale enam, kui tema poolt tegelikult tehtud töö mahtu arvestades tasu saamine õigustatud oli. Selle nõude osas võib juhatuse esimehe hoolsuskohustuse rikkumine seisneda eeskätt töö vastuvõtmises (vastuvõtuaktide allkirjastamisega) ilma tegelikult teostatud töö mahtu kontrollimata. Kostja vastuväide (mida kohus aksepteeris) selle kohta, et ühistu võttis tehtud töö vastu, ei tõenda ei kahju puudumist ega hoolsuskohustuse rikkumise vabandatavust, s.o. on mitteasjakohane. Küll olid aga asjakohased kostja vastuväited selles, et tõendina esitatud AS T teostatud elektritööde ülevaatuse aruanne veebruarist 2005, mida tuleb hinnata asjatundva isiku arvamusena, näitab, et kontrollimata jäid liftide masinaseadmete ruumides tehtud tööd, ning et pärast töövõtja tehtud elektritöid ja ajal, kui kostja ei olnud enam ühistu liige, toimus kesküttetorustiku ja – seadmestiku rekonstrueerimine, mille käigus kahjustati ja asendati töövõtja poolt paigaldatud elektrivõrgustiku erinevaid osi. Nimetatud vastuväidetele, millega kostja soovib vaidlustada kahju suurust või selle puudumist, ei ole kohus tähelepanu pööranud, muuhulgas ei ole teinud kostjale ettepanekut esitada tõendid viimase vastuväite kinnitamiseks. 61 843,80 kr. ulatuses rajaneb hageja nõue sellele, et tähendatud summa ulatuses tuleb ühistul tellida täiendavaid elektritöid vastavalt tehnilise järelevalve inspektsiooni 11.03.2005 ettekirjutisele, mille kohaselt tuleb elamu elektripaigaldis viia vastavusse 5(6)

kehtivate elektriohutusnõuetega, viia läbi tehniline kontroll ja esitada elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus. Hageja poolt sellise kulutuse tegemise vajaduse ja kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumise seost põhistab hageja sellega, et kostja tellis tööd elektritööde litsentsi mitteomava töövõtjaga ja elektritöid teostas vastavat kutsekvalifikatsiooni mitteomav ehk siis asjatundmatu töötaja. Selles osas peaks hageja esitama tõendeid ja põhistama põhjusliku seose olemasolu kostja poolt mainitud lepingurikkumiste ja hagejal tekkivate kulutuste vahel, samuti tõendama kahju ettenähtavuse võimalust või kostja tahtlust või rasket hooletust (VÕS § 127 lg. 3 ja 2). Ülalmärgitud menetlusnormide olulise rikkumise tõttu on asjas tähtsust omavad väited, vastuväited ja asjaolu jäetud selgitamata ja tõendid hindamata, mistõttu asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Selles mõttes tuleb apellatsioonkaebus, kus palutakse teha uus otsus hagi rahuldamiseks, rahuldada vaid osaliselt.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.