Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
20. märts 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-35114
Tsiviilasi
Avo Virunurme hagi Tamsalu Kalor AS vastu alusetu rikastumisega saadu hüvitamiseks Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. veebruari 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Advokaat Roman Levini määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja – hageja Avo Virunurme (IK: XXXXXXXXXXX) esindaja advokaat Roman Levin Kostja – Tamsalu Kalor AS (RK: 10246506)
esindajad
Rahuldada määruskaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 29. veebruari 2012 määrus OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus kasuks väljamõistetud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega välja mõista OÜ Advokaadibüroo Advocatus kasuks riigieelarve vahenditest 837 (kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot ja 20 senti vandeadvokaadi abi Roman Levini poolt osutatud riigi õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-11-35114.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja
kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
16) 13.12.2011 Viru Maakohtu 13.12.2011 määrusega tutvumine, 0,5 pooltundi; 17) 30.01.2012 kohtuistung Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, 2 pooltundi; 18) 31.01.2012 tutvumine Viru Maakohtu 30.01.2012 määrusega menetluse lõpetamiseks, taotluse koostamine ja esitamine kohtule määruse parandamiseks, 1 pooltund; 19) jooksev infovahetus A. Virunurmega telefoni teel ajavahemikul 04.02.2011 – 31.12.2011 (sh konsultatsioon, selgitused hagi ja menetlusabi andmise menetluse, riigilõivu tasumise kohta), 5 pooltundi; 20) jooksev infovahetus A. Virunurmega telefoni teel ajavahemikul 01.01.2012 – 31.01.2012 (sh konsultatsioon, selgitused hagi ja menetluse kompromissiga lõpetamise määruse kohta), 0,5 pooltundi. Seega taotleb advokaat tasu alates 01.07.2010 kuni 31.12.2011 kehtinud tasumäärade alusel 36,5 pooltunni eest (36,5*15,98) 583,27 eurot ning alates 01.01.2012 kehtivate tasumäärade alusel 3,5 pooltunni eest (3,5*16) 56 eurot, kokku 639,27 eurot. Advokaat taotles ka riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest tasu määramist 90,30 eurot, sh: 1) 19.07.2011 Tartu-Rakvere-Tartu. Kaugus büroost 123 km, tasu 35,15 eurot. Sõidu eesmärk: kohtumine A. Virunurmega konsultatsiooniks seoses hagi esitamisega, menetlusabi taotluse koostamiseks; 2) 26.08.2011 Tartu-Rakvere-Tartu. Kaugus büroost 123 km, tasu 35,15 eurot. Sõidu eesmärk: kohtumine A. Virunurmega seoses kohtumäärusega täiendavate tõendite esitamiseks menetlusabi saamiseks, täiendavate tõendite kogumine Rakveres ning kohtule esitamine; 3) 30.01.2012 Tartu-Rakvere-Tartu. Kaugus büroost 123 km, tasu 20 eurot. Sõidu eesmärk: kohtuistung Rakvere kohtumajas. Samuti soovis advokaat riigi õigusabi osutamiseks kantud vajalike kuludena sõidukulusid 95,94 eurot: 1) 19.07.2011 sõidukulu 2 x 123 km x 0,13 eurot (Tartu-Rakvere-Tartu), 31,98 eurot; 2) 26.08.2011 sõidukulu 2 x 123 km x 0,13 eurot (Tartu-Rakvere-Tartu), 31,98 eurot; 3) 30.01.2012 sõidukulu 2 x 123 km x 0,13 eurot (Tartu-Rakvere-Tartu), 31,98 eurot. Eelnimetatud summadele (825,51 eurot) lisandub käibemaks 20%, kokku riigi õigusabi tasu ning kantud kulude hüvitis 990,60 eurot (sh käibemaks 165,09 eurot).
hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Tuginedes RÕS § 21 lg-le 3 on 01.07.2010 – 31.12.2011 kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010 otsuse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 37 alusel isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 15,98 eurot iga poole tunni kohta ning alates 01.01.2012 kehtiva Eesti Advokatuuri juhatuse 13.12.2011 otsuse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 37 ja p 38 alusel isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja kohtulikus menetluses osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Sama korra p 471 kohaselt kohtueelses menetluses, kohtuvälises menetluses või kohtulikus menetluses kuni kohtumenetluseni teises astmes makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu sõidu kohta punkti 47 alusel, kuid mitte rohkem kui 20 eurot. Korra p 52 järgi määrab kohus advokaadi taotlusel kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, kui riigi õigusabi on osutatud linnas või vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonna, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohta, või rahvusvahelise õigusabi raames välisriigis. Korra p 54 kohaselt hüvitatakse sõiduauto kasutamise kulud summas 0,13 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Kohus leidis, et 09.02.2011, 19.07.2011 ja 26.08.2011 kohtumised hagejaga Rakveres konsultatsiooni eesmärkidel ei ole tõendatud ning ei kuulu arvestamisele. 26.08.2011 kohtumisel hagejaga Rakveres on esindaja märkinud mh toiminguks ka täiendavate tõendite kogumise Rakveres (Nordea Panga kontoväljavõte). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt (tl 46-48) on 26.08.2011 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalist väljastatud hageja kontoväljavõte, kuid nimetatud dokumendid ei tõenda, et hageja esindaja oleks nendega kuidagi seotud. Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute p-s 8 nimetatud toimingutest arvestas kohus taotluse koostamist ja esitamist kohtule tõendite kogumiseks A. Virunurme Soome tööandjalt ning luges vajalikuks ajakuluks taotluse koostamiseks 2 pooltundi (arvestades, et taotlus on koostatud 2 lehel ja ilma õiguslike argumentideta). 15.02.2011 Tamsalu XXX kinnistustoimikuga tutvumise toimingu Viru Maakohtu kinnistusosakonnas jättis kohus arvestamata, kuna esindaja pole seda tõendanud. Kohtule on koos hagiavaldusega esitatud küll kinnistusraamatu väljavõte nimetatud kinnistu kohta, kuid see on elektroonilise registriosa andmebaasi väljavõte 15.07.2011 kuupäevaga ning ei tõenda hageja esindaja tutvumist kinnistustoimikuga Viru Maakohtu kinnistusosakonnas. Hageja esindaja on märkinud toiminguks ka 01.04.2011 Tamsalu Kalor AS-le kirjaliku pretensiooni koostamise ja edastamise. Kohtule esitatud hagiavalduse lisadest nähtub, et nimetatud kuupäeval on hageja esindaja AS-le Tamsalu Kalor saatnud „Teate nõudest“, mis on koostatud 1 lehel ning ei sisalda õiguslikke argumente ega seaduslikke põhjendusi. Kohus luges vajalikuks ajakuluks nimetatud dokumendi koostamisel 1 pooltunni. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagiavaldus on koostatud 3 lehel, millest õiguslikku põhjendust on ainult 0,5 lehel. Kohus arvestas põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 26.07.2011 hagiavalduse koostamise, lisade digitaliseerimise, hagiavalduse ja menetlusabi taotluse kohtule edastamise toimingutes 4 pooltundi. Hageja esindaja on märkinud toimingu „21.09.2011 määruskaebuse koostamine ja edastamine kohtule“ ajakuluks 5 pooltundi. Kohus leidis, et nimetatud määruskaebuse põhjenduste osa, mis on õiguslikult argumenteeritud ja põhjendatud, on koostatud 1,5 lehel, ning asus seisukohale, et nimetatud dokumendi koostamiseks kulub hinnanguliselt 3 pooltundi.
Kohus jättis arvestamata toimingu „Jooksev infovahetus A. Virunurmega telefoni teel ajavahemikul 04.02.2011 – 31.12.2011 (sh konsultatsioon, selgitused hagi ja menetlusabi andmise menetluse, riigilõivu tasumise kohta)“. Hageja esindaja ei ole kohtule esitanud nimetatud toimingute tõendamiseks ühtegi tõendit. Toimingut „Jooksev infovahetus A. Virunurmega telefoni teel ajavahemikul 01.01.2012 – 31.01.2012 (sh konsultatsioon, selgitused hagi ja menetluse kompromissiga lõpetamise määruse kohta)“ kohus arvestas, kuna kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja esindaja pidas telefoni teel hagejaga nõu kompromissi sõlmimise eemärgil. Eeltoodut arvesse võttes jättis kohus tõendite puudumisel arvestamata ka tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ning sõidukulud 19.07.2011 ja 26.08.2011 marsruudil Tartu-Rakvere-Tartu. Lähtudes eeltoodust kuulub advokaadibüroo kasuks väljamõistmisele riigi eelarvest eraldatud vahendite arvelt advokaat R. Levini osutatud riigi õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-11-35114 tasu kokku 484,33 eurot (sh käibemaks 80,72 eurot).
tõendavad R. Levini poolt 19.07.2011 ja 26.08.2011 marsruudil Tartu-Rakvere-Tartu toimunud riigi õigusabi osutamisel tehtud sõite. Sõidud toimusid seoses vältimatu vajadusega A. Virunurmega kohtumiseks riigi õigusabi osutamisel. A. Virunurm on isik, kes vajab asjaajamisel ning dokumentidega seonduvalt tuge ja pidevat abi. Kohtumenetluses vajalike dokumentide koostamiseks ja esitamiseks (menetlusabi taotlus), tähtaegade järgimiseks ning kohtu nõutud dokumentide kogumiseks puudus muu võimalus kui Rakveresse kohale sõita. Kohus ei küsinud advokaadilt lisadokumente telefonikõneluste ajavahemikul 04.02.2011 – 31.12.2011 tõendamiseks. Kõneeristuste esitamine koos tasutaotlusega ei ole tavapärane praktika. Arvestades, et õigusteenuse osutamise algusest on möödunud üle aasta, on käesoleva seisuga keeruline saada kogu õigusteenuse osutamise perioodi kohta kõneeristusi sideteenust osutavalt ettevõttelt. Määruskaebuse esitaja (telefon XXXXXXXX) kasutab Elisa Eesti AS (TeleYks) teenuseid, mille puhul on TeleYks internetiportaalis kättesaadavad kõneeristused alates 15.04.2011. Kaebusele lisatud määruskaebuse esitaja koostatud koondist ajavahemiku 15.04.2011 – 31.12.2011 kohta nähtuvalt on advokaat kontakteerunud A. Virunurmega (telefon 53962862) 26 korral, kokku 5732 sekundi (~ 1 tunni 35 minuti) ulatuses. Sellele lisanduvad ajavahemikul 04.02.2011 – 15.04.2011 tehtud telefonikõned ning A. Virunurme enda kõned advokaadile, mille kohta määruskaebuse esitajal pole võimalik andmeid esitada. Advokaadi hinnangul on ta A. Virunurmega suhelnud konsultatsiooni ja infovahetuse eesmärgil telefoni teel ajavahemikul 04.02.2011 – 31.12.2011 kokku 5 pooltunni ulatuses. Kuivõrd kohus on jätnud arvestamata kõik A. Virunurme ja advokaadi vahel konsultatsiooniks toimunud kohtumised ning kogu 2011. a toimunud infovahetuse telefoni teel, võib tõstatuda küsimus, kas ja millisel moel advokaat ligi aasta kestnud õigusabi andmise jooksul üldse riigi õigusabi saajaga õigusteenuse osutamisel suhtles, samuti millistest ning kellelt saadud andmetest lähtuvalt on advokaat esitanud kohtule hagiavalduse; 3) tutvus advokaat 15.02.2011 Viru Maakohtu kinnistusosakonnas Tamsalu XXX kinnistustoimikuga, et saada andmeid selle korteri ning kogu maja kohta, sh omandiõiguse, arestide ja kinnistamismenetluse kohta. Kõik need andmed olid olulised õigusabi osutamisel ning kasutatud hiljem hagi esitamisel. Esitatud hagi lisaks nr 1 olev „Avaldus korteriomandite seadmiseks“ on 15.02.2011 Rakveres Viru Maakohtu kinnistusosakonnas viibides tehtud ärakiri kinnistustoimikust. Väide, et kohtule esitati 15.07.2011 elektroonilise registriosa andmebaasi väljavõte, pole asjakohane. Nimetatud väljavõte esitati tõendamaks A. Virunurme omandiõigust korteriomandile ning asjaolu, et XXX on kantud 07.04.2010 kinnistusraamatusse. Eelnevalt nimetatud ärakiri kinnistustoimikust esitati seevastu tõendamaks korteri kui vallasasja kuulumist A. Virunurmele alates 21.05.1999. 26.08.2011 käis advokaat koos A. Virunurmega Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali Rakvere kontoris, et saada A. Virunurme pangakonto väljavõtet, kuna riigi õigusabi saaja väitel oli pank keeldunud väljavõtet talle väljastamast. Jääb ebaselgeks, millisel viisil peaks advokaat hakkama tõendama taolist tõendite kogumist ja asutustes dokumentidega tutvumist juhul, kui kohus ei pea advokaadi kinnitust ning riigi õigusabi saaja allkirja usaldusväärseks; 4) palub määruskaebuse esitaja kohtul kaaluda tasu vähendamise põhjendatust menetluses esitatud dokumentide osas. Ükski dokument ei saa koosneda üksnes õiguslikest argumentidest. Advokaat on kulutanud aega ka dokumentide nende osade kirjutamisel, mis sisaldavad asjaolude kirjeldust või muud dokumendi eesmärki teenivat informatsiooni. Juhul, kui mõni dokument kohtu hinnangul sisaldab üksnes osaliselt või ei sisalda üldse õiguslikku argumentatsiooni, on tegemist olukorraga, kus advokaat on teinud otsuse, kas ning millisel määral sellise argumentatsiooni esitamist on vaja, arvestades sellega, milliseks otstarbeks dokumenti tahetakse kasutada.
Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 menetluskulude kindlaksmääramise menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.