Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Tsiviilasi nr 2-10-43908

Käesolev määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu 12.11.2010.a määrusega kuulutati välja OÜ Renet Arendus pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andres Hermet. Pankrotihaldur on esitanud kohtule 10.02.2012.a aruande, milles palub OÜ Renet Arendus (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruande kohaselt puudub OÜ-l Renet Arendus (pankrotis) pankrotimenetluses nii pandiga tagatud kui ka müümata pankrotivara. Pankrotimenetluses on laekunud pankrotivarasse pankrotivara müügist ja pangaintressidest kokku 17 001.39 eurot, millest pankrotivara müük (kinnistud) 17 000 eurot ja intress 1.39 eurot. Taotlusi vara välistamiseks ei esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõtmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Ajavahemikul 12.11.2010-1.02.2012.a on pankrotivarast väljamakseid tehtud 2 922.78 euro ulatuses, mille moodustavad ajutise halduri tasu (osaliselt), pankrotiperioodi maksud (maamaks, maamaksu intress, maksud ajutise halduri tasult), enampakkumise teated ning pangateenused. Pankrotivara arvelt on tasutud vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekule jaotis võlausaldajale Swedbank AS-le summas 14 450 eurot. Pankrotimenetluse kulud on enamuses pankrotimäärusega ja jaotusettepanekuga kinnitatud. Kinnitamata kuludeks on pangateenustasud 0.96 eurot. OÜ Renet Arendus (pankrotis) pankrotimenetluses haldur hagisid esitanud ei ole.

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-43908 Maksejõuetuse põhjuseks märgib haldur, et OÜ Renet Arendus (pankrotis) asutajaks oli saneeritav äriühing AS Renet. 29. septembril 2009.a. kinnitas Pärnu Maakohus AS Renet (pankrotis) saneerimiskava, mille kohaselt AS Renet (pankrotis) müüs tütarettevõttele OÜ Renet Arendus (pankrotis) Pärnu, Tammiste linnaosa ja Nurmenuku tn kinnistud ning tütarettevõte võttis üle AS Renet (pankrotis) võlad ning nimetatud võlausaldajate nõuete tagamiseks seati hüpoteegid eelpool nimetatud kinnistutele. Seoses üleilmse kriisiga kinnisvaraturul puudus aga OÜ Renet Arendus (pankrotis) soetatud kinnisvara suhtes nõudlus. Äriühingus puudusid rahavood, kuna olemasolevaid kinnisvaraarendusi ei õnnestunud realiseerida. Haldur hindab OÜ Renet Arendus (pankrotis) püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2010 aasta veebruari, kui Pärnu Maakohus oma 26.02.2010.a. määrusega tühistas AS-i Renet (pankrotis) saneerimiskava, lõpetas saneerimismenetluse ja kuulutas välja AS Renet (pankrotis) pankroti. Pankrotihaldur on analüüsinud ja hinnanud senist majandustegevust ning tekkinud olukorda kogumis ja leiab, et varasemad juhtimisotsused ei ole käsitletavad raskete juhtimisvigadena pankrotiseaduse tähenduses ning need ei ole otseseks maksejõuetuse tekkimise põhjusteks. Haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Muuhulgas palub haldur tunnistada pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles selle kohaldamine ei taga haldurile kohtu poolt määratud tasu ja kohtu poolt kinnitatud kulutuste hüvitamist olukorras, kus pankrotivara oli piisavalt ka nimetatud kulutuste kandmiseks. OÜ Renet Arendus (pankrotis) pankrotihaldurile määratav tasu oleks x eurot, millele lisanduks käibemaks 20 %. Kuna pankrotimenetluse kulud (sh ajutise halduri ja halduri tasu) antud menetluses ületavad 15/100 pandieseme müügist saadut, siis ei ole võimalik halduri tasu välja maksta. Samuti jäävad pankrotihalduri kanda ka menetlusega kaasnenud side-, tarnspordi- ja bürookulud kokku summas 646.56 eurot. Pankrotimenetluses jääb osaliselt tasumata ka kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu ning kulud kokku koos maksudega x eurot, mille tasumiseks menetluses vahendid puuduvad. Haldur märgib, et kui haldur oleks koheselt menetluse lõpetanud raugemisega, siis oleks jäänud kinnisasjad võõrandamata ja pankrotimenetlus lõppenud ning haldur vabastatud. Hüpoteegipidaja oleks pidanud sellel juhul jätkama alustatud täitemenetlust ja täitur oleks kinnistu võõrandatud. Kui täitur oleks võõrandanud panditud kinnistud hinnaga 20 400 eurot (käibemaksuga), oleks esmajärjekorras tasutud täituri tasud kokku summas maksimaalselt x eurot (koos käibemaksuga). Haldur leiab, et selline olukord, kus kohtutäitur saab hüpoteegiga koormatud kinnistute võõrandamise eest tasu kõigepealt enne pandipidaja nõuete rahuldamist ja haldur sama menetluse läbiviimise eest tasu ei saa, samuti jäävad hüvitamata halduri poolt kantud vajalikud kulud, pole kooskõlas põhiseadusega (PS § 29 ja § 31). 20.02.2012.a esitas AS Swebank kohtule seisukoha, milles palub jätta rahuldamata Renet Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri lõpparuandes esitatud pankrotihalduri taotlus tunnistada PankrS § 153 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles selle kohaldamine ei taga pankrotihaldurile kohtu määratud tasu ja kohtu kinnitatud kulutuste hüvitamist olukorras, kus pankrotivara oli piisavalt nimetatud kulutuste katmiseks ning mitte vähendada Swedbank AS-ile Renet Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuande kohaselt väljamaksmisele kuuluvat summat. AS Swedbank leiab, et pankrotihaldur ei hinnanud vara väärtust ning pankrotimenetluses tekkivaid kulutusi õigesti, mis on viinud olukorrani, kus ei ole võimalik kõiki pankrotimenetluse kulusid pankrotivarast enam katta, st raugemiseni. Pankrotimenetluse kestel ei võtnud pankrotihaldur arvesse võlausaldaja kui pandipidaja korduvaid ettepanekuid lähtuda vara alghinna määramisel pandipidaja hindajate poolt määratud hinnast, mis oli madalam pankrotihalduri määratud hinnast. Pankrotihaldur seevastu määras pankrotivarale tunduvalt kõrgema hinna, millega

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-43908 osutus võimatuks vara müük ning mille tulemusel vara müük ja ka pankrotimenetlus põhjendamatult venis. Seega antud juhul oli pankrotihalduril võimalik pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu juba varem, kui oli selge, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri (edaspidi haldur) aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning OÜ Renet Arendus (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub igasugune vara (pandi ese on müüdud), samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotimenetlus tuleb pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 158 lg 4 sätetega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Lisaks eelnevale tuleb käesolevaga kinnitada pankrotimenetluse kulud, mis on seni pankrotimääruse ja jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitamata ehk summas 0.96 eurot (pangateenustasud). Need on põhjendatud ning kooskõlas eeltooduga ja PankrS § 66 sätetega. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku endine juhatuse liige Arvo Põlluste. Halduri taotluse - tunnistada PankrS § 153 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles selle kohaldamine ei taga haldurile kohtu poolt määratud tasu ja kohtu poolt kinnitatud kulutuste hüvitamist olukorras, kus pankrotivara oli piisavalt ka nimetatud kulutuste kandmiseks – osas märgib kohus järgmist. Nimelt PankrS § 127 lg 2 teise lause kohaselt peab haldur pankrotimenetluse alguses välja selgitama, millised on väljavaated võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ettevõtte tervendamise, kompromissi ja pankrotivara müügi korral. Haldur peab andma hinnangu massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude suuruse kohta pankrotivara kohese müügi korral. Seega nõustub kohus võlausaldaja Swedbank AS seisukohaga (mida kohus sellisena käsitleb, vastuväite esitamist lõpparuandele raugemise korral ei ole PankrS §-s 158 ette nähtud) oleks pankrotihaldur pidanud juba pankrotimenetluse alguses hindama, millise hinnaga on reaalselt võimalik pankrotivara realiseerida ning kas saadust on võimalik katta kõik pankrotimenetlusega seotud kulud. Oma hinnangute andmisel peab pankrotihaldur lähtuma vara müügiperioodil turul valitsevast olukorrast sellist liiki kinnisvara müümisel ning aluseks võtma eelkõige vara kiirmüügi hinna, samuti välja selgitama vara nö madalaima müügihinna, millest madalama hinnaga müües jäävad pankrotimenetluse kulud katmata. Seega on pankrotihalduril võimalik pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu juba varem, kui oli selge, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Antud juhul haldur seda ei teinud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et pankrotimenetluses korraldati vähem kui 8 kuu jooksul 10 ebaõnnestunud suulist enampakkumist pankrotivara müügiks, alustades 160 000 eurost, lõpetades 20 000 euroga. Kaheksakordne hinna alandamine (lõplik müügihind oli veel väiksem) lühikese aja jooksul näitab kohtu arvates selgelt, et halduri ettekujutus tegelikust hinnast oli väär ning ta ei täitnud kohaselt oma PankrS § 55 lõigetest 1, 2 ja 3 p 1 tulenevaid kohustusi. Nimetatud sätete järgi peab haldur muuhulgas tagama kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse, täitma oma kohustusi haldurile omase hoolega, arvestades võlausaldajate ja võlgniku huve ning korraldama pankrotivara moodustamise ja müügi. Pankrotimenetlusega seonduvad kulud kantakse esmajärjekorras ja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, pankrotivara arvelt. Haldur pidi pankrotimenetluse alustamisel teadma, et nii seadusandja PankrS § 153 lg 2 regulatsiooni kehtestades (AS Swedbank on oma seisukohas tsiteerinud vastava sätte seletuskirja) kui Riigikohus selle sisu oma lahendis nr 3-2-1-44-05 selgitades on asunud seisukohale, et säte on kehtestatud pandipidaja õiguste kaitseks ning 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-43908 suuremas määras kui 15% pandieseme müügist saadavast summast ei saa pandipidaja pankrotimenetluse kulude katmises osaleda. Halduril oli võimalus taotleda kohtult summa määramist võlausaldajale või kolmandale isikule deposiiti tasumiseks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks PankrS § 158 lg 6 alusel. Samuti halduril, nähes, et tekkivad ja juba olemasolevad kulud on alates teatud vara müügihinnast ületamas eelmärgitud 15%, oleks pidanud viivitamata teatama sellest kohtule PankrS § 158 lg 1 kohaselt ning esitama lõpparuande koos raugemisega menetluse lõpetamise taotlusega varem. Näiteks vara müügi õnnestumise korral hinnaga 100 000 eurot oleks sel hetkel pankrotimenetluse kuludeks olnud: -

Pankrotimenetluse kulud vastavalt lõpparuandele 2922.78 EUR;

-

Ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt pankrotimäärusele x EUR (v.a sotsiaalmaks);

-

Pankrotihalduri tasu (ilma käibemaksuta) vastavalt PankrS § 65 lg 2 ja § 651 lg 1 alammäärale x EUR;

-

Pankrotihalduri kulutused koos käibemaksuga vastavalt lõpparuandele 646.56 EUR.

Nimetatud summad (kokku x EUR) ületavad aga juba ilma osade maksudeta võimaliku 15% piiri, mistõttu on ilmne, et taotlus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu või deposiiti raha nõudmiseks oleks pidanud kohtu laual olema juba aprillis 2011.a, mil selgus, et pankrotivara müük 100 000-eurose hinnaga ebaõnnestub. Muud tulemit aga pankrotimenetlusest näha ei olnud, mida iseloomustab halduri kinnitus hagide mitteesitamise kohta. Kohus möönab, et PankrS § 651 sätete täitmine (halduri tasu reaalne kättesaamine) võib olukorras, kus pankrotivara koosnebki ainult panditud varast, olla väiksemate pankrotimenetluste puhul mõeldamatu, kuid see ei väära PankrS § 153 lg 2 kehtivust. Võlausaldaja Swedbank AS on selles osas õigesti viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-10-23257. Seadusandja on pidanud võimalikuks halduri tasu määramist ka alla alammäära (vt PankrS § 65 lg 5 2. lause ja § 651 lg 4) ning olukorras, kus esineb halduri esiletoodud olukord, on kohtu arvates vähemalt PankrS § 651 lg 4 nõuete (tasu 1% pankrotivara suurusest) täitmiseks võimalik analoogia alusel kohaldada PankrS § 65 lg 11 sätteid haldurile menetlusabi andmiseks temale tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 järgi vähemalt x euro ulatuses. Pealegi ei saa unustada PankrS § 150 lg 4 sätteid, mis lubavad pankrotimenetluse kulude jagamist menetluse raugemise korral otsustada asjaolude kohaselt. Tulenevalt eelpool toodust nõustub kohus AS Swedbank seisukohaga, et võlgniku pankrotimenetluses on pankrotihaldur ise oma tegevuse/tegevusetusega põhjustanud olukorra, mille tõttu ei ole võimalik kõiki pankrotimenetluse kulusid, sh halduri ja ajutise tasu kanda. Antud juhul ei ole pankrotihaldur hinnanud vara väärtust ning pankrotimenetluses tekkivaid kulutusi õigesti, mis on viinud olukorrani, kus ei ole võimalik kõiki pankrotimenetluse kulusid pankrotivarast enam katta, s.t raugemiseni. Seega antud juhul oli pankrotihalduril võimalik pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu juba varem, kui oli selge, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 158 lg 2 kohaselt on pankrotihaldur kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Seega oli halduril võimalus jätta vara müümata pankrotimenetluses ebamõistlike kulutuste tõttu ning lõpetada pankrotimenetlus raugemisega, mille tulemusel oleks kinnistud jäänud müümata ning võlausaldaja (pandipidaja) oleks saanud kinnistud müüa täitemenetluse korras. Kohtu arvates ei oma tähtsust, milline oleks sellisel juhul olnud kohtutäituri tasu suuruses ja millal see oleks tulnud välja maksta. Kohus leiab, et pankrotiseadus võimaldab mitmete erinevate ülalviidatud sätetega vältida antud olukorda, millist haldur oma aruandes kirjeldanud on, ja seega ei ole kohtu hinnangul PankrS § 153 lg 2 põhiseadusega vastuolus ja ning esitatud 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-43908 taotlus tuleb selles osas jätta rahuldamata. 15% panditud vara müügist saadud raha ehk 2550 eurot saab haldur kasutada pankrotimenetluse kulude osaliseks katmiseks, millised summad on kohus kinnitanud nii pankrotimääruse, jaotusettepaneku kinnitamise määruse kui käesoleva määrusega. Endale tasu määramist ei ole haldur taotlenud. Pankrotimenetluse lõpetamise teade tuleb avaldaja Ametlikes Teadaannetes vastavalt PankrS § 163 lg 7 sätetele.

Toomas Talviste Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.