Tsiviilasi nr 2-12-7772
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. märts 2012; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-7772
Tsiviilasi
T. G. hagi KÜ X vastu 03.02.2012. a erakorralise üldoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Menetlustoiming
Asja menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. G. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: KÜ X (rk xxxxxxxx; asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 1, kohus määras: Jätta T. G. hagi KÜ X vastu 03.02.2012. a erakorralise üldoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks menetlusse võtmata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
22.02.2012. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale T. G. avaldus KÜ X 03.02.2012.a erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Samas oli taotletud ka esialgse õiguskaitse rakendamist. Avaldus oli esitatud hagita asjana ning tasutud oli sellele vastav riigilõiv. Tartu Maakohtu 28.02.2012. a määrusega jäeti avaldus käiguta ning anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mis seisnesid selles, et avaldajal tuli esitada nõuetekohane hagiavaldus ning tasuda vastav riigilõiv. Avaldaja sai kohtumääruse kätte 29.02.2012. a ning esitas seejärel 08.03.2012. a hagiavalduse ning tasus puuduoleva riigilõivu.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; samuti juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus, analüüsinud menetluses olevat teavet kogumis, leiab, et antud juhul esineb eelnimetatud sätetes fikseeritud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. TsMS § 3 annab isikule õiguse pöörduda seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja palub tuvastada kostja 03.02.2012.a üldkoosoleku otsuste, millega kutsuti tagasi korteriühistu juhatus, sh hageja kui juhatuse liige ning valiti uus juhatus, tühisust. Sellise hagi näol on tegemist tuvastushagiga, mida väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on õigustatud huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks kohtu poolt. Korteriühistu seaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg 3 alusel korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kohus viitab, et käeoleval juhul puudub T. G. õigus pöörduda kohtusse KÜ X erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, kuna T. G. ei ole KÜ X liige ( talle ei kuulu korteriomandit kinnistul X). T. G. oli küll varasemalt, sh ka 03.02.2012. a toimunud erakorralise üldkoosoleku ajal korteriomanik (korteriomand nr X) ning sellest tulenevalt ka ühistuliige, kuid kinnistusregistri andmete kohaselt on avaldaja oma korteriomandi xxxxxxxxx võõrandanud ning 14.02.2012. a on 13.02.2012. a asjaõiguslepingu alusel sisse kantud uue omanikuna juba E. K. . Eeltoodust tulenevalt asub kohus veendunult seisukohale, et hageja poolt hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, mistõttu jätab kohus hagi menetlusse võtmata. Kuna käesoleval juhul ei saa T. G. kohtusse pöörduda seoses KÜ X erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ning kohus jätab sellise hagiavalduse menetlusse võtmata, siis langeb käesoleval juhul ära ka vajadus menetleda hagi tagamise avaldust. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Samas sätte lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama sätte lõike 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Hele Ilisson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.