Võlaõigus › Töövõtulepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja vahel on sõlmitud alltöövõtuleping nr A100429-1, mille alusel hageja tellis ASlt Glaskek (pankrotis) lükandukse raami Tartu Kohtumaja kohvikule ja paigaldas selle. Töö tellimist tõendab hageja ja kostja meilivahetus. Töö on hageja poolt tehtud. Hageja esitas kostjale kaks arvet, ühe maksetähtajaga 28.05.2010 summas 19 800 krooni ning teise arve maksetähtajaga 25.08.2010 summas 19 800 krooni. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma teostatud tööde eest 3 päeva jooksul alates arve esitamisest. Kostja tasus esimese arve osaliselt, so 15 000 krooni ulatuses alles 30.06.2010. Tasumata on 24 600 krooni, so 1 572.23 eurot. Hageja esitas 21.09.2010 kostjale nõudekirja, milles nõudis võla tasumist kolme kalendripäeva jooksul kirja saamisest. Vastavalt lepingu punktile 6.2. nõuab hageja kostjalt viivist arvestusega 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest. 08.02.2012 kohtusse esitatud avalduse kohaselt oli kostja viivisevõlg kuni 30.10.2011 summas 1 409.87 eurot. Samas avalduses loobus hageja põhivõla väljamõistmise nõudest, sest kostja oli kohtumenetluse kestel, so 31.10.2011, võla tasunud. Kohus on teinud määruse, millega on hagist loobumine vastu võetud ja asjas menetlus lõpetatud. Hageja nõue pooles ulatuses riigilõivu tagastamiseks ja teise poole ulatuses kostjalt väljamõistmiseks on kohtumäärusega rahuldatud. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb hageja viivise nõudele vastu. 28.02.2012 kohtule esitatud kokkuvõtlike kirjalike vastuväidete kohaselt on kostja saanud hagejalt ainult töövõtulepingu projekti, mille kohaselt pidi vaidlusaluse ukse valmistama ja paigaldama hageja, kuid esitatud dokumentidest nähtub, et ukse valmistas AS Glaskek, raha tuleb aga tasuda OÜ-le Aluver. Kostja arvates oli olukord segane ja selgusetu. Kostja ei tahtnud maksta ukse eest äriühingule, kes ust ilmselgelt ei valmistanud. Puudub kostja nõusolek hinnapakkumisele. Puudub poolte poolt allkirjastatud leping. Puudub nõuetekohaselt vormistatud ukse üleande-vastuvõtuakt. Uks ei vasta Tartu Kohtumaja ohutusnõuetele. Hageja valmistas ukse enne, kui saabus hinnapakkumisele vastamise tähtaeg ja enne kui pakkumine oli heaks kiidetud Tartu Kohtumaja direktori ja kohviku juhataja poolt. 29.04.2010 hinnapakkumine kehtis 30 päeva. Hageja hankis ukse 26.05.2010 ja pani kostja fakti ette. Leping ei sätesta tasumise kohustust mitte arve esitamisest, vaid tööde vastuvõtmisest. Üleande-vastuvõtu akt on käesoleva ajani alla kirjutamata, mistõttu arve tasumise tähtaeg ei ole saabunud. Hagejal ei ole õigust viivise saamiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub kirjalik töövõtuleping. Hageja esitatud, tl 15-17, olev lepinguprojekt on allkirjastamata. Seda väidab kostja ja kinnitab hageja esindaja 31.05.2011 kirjalike seisukohtade punktis 1.4.: „Kostja on keeldunud nii lepingu kui ka üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamisest. Nimetatud asjaolu ei tähenda aga seda, et lepingut ei ole poolte vahel sõlmitud või et see oleks hageja poolt täitmata.“ Kostja soovis ukse paigaldamist lepingu projektis märgitud tähtajaks, so

töö omadustest tulenev. Kostja ei ole oma vastuväidetes järjekindel. Kõigepealt väidab kostja, et lepingut ei ole sõlmitud, mistõttu lepingule ei saa tugineda. Siis väidab kostja, et hageja ei ole esitanud lepingu punktis 11.1. ette nähtud üleande-vastuvõtu akti. Kui lepingut ei ole, siis ei ole ka kokkulepet üleande-vastuvõtu akti allkirjastamise kohta. Sellele on kostja tähelepanu juhitud kostja esitatud kohtumaja direktori T. Piiri e-kirjas 01.10.2010 (tl 42). Kuivõrd kostja ei pidanud vajalikuks sõlmida kirjalikku lepingut, paigaldati uks kostja suulise tellimuse alusel sõlmitud lepingu järgi, mida tõendab 23.05.2010 e-kiri. Pärast ukse paigaldamist tekkis kostjal VÕS §-s 635 sätestatud kohustus tasuda paigaldatud ukse eest. VÕS § 637 lg 3 kohaselt Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja ei ole kohtule tõendanud teistsugust hinnakokkulepet kui on hageja esitatud arvetel, vaid on tasunud käesolevaks ajaks kogu arvetel märgitud hinna. Seega oli töö maksumus hageja esitatud arvetel näidatu summa. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 kohaselt Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Uks paigaldati 26. mail 2010, nähtuvalt kostja vastusest. Hageja esitas tl 25 ja 26 olevad arved e-kirjaga 27.05.2010. Arve nr 100507 summas 19 800 krooni tuli kostjal arvel märgitu kohaselt tasuda 28. maiks 2010 ja arve nr 100508 summas 19 800 krooni tuli tasuda 90 päeva pärast. Tl-l 27 oleva maksekorralduse kohaselt tasus OÜ Rosek 30. juunil 2010 arve nr 100507 osaliselt, makstes 15 000 krooni. Hageja ei nõua viivist selle summa tasumisega hilinemise eest. Hageja lõplik viivisenõue tl-l 124 on 4800 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 28.05.2010 kuni 30.10.2011 kokku 520 viivitatud päeva eest ja 19800 krooni tasumisega viivitamise eest perioodil 25.08.2010 kuni 30.10.2011. Kohus on seisukohal, et viivise määra osas kirjaliku kokkuleppe puudumise tõttu kuulub kohaldamisele VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määr, so alates 28.05.2010 kuni 31.12.2011 8 % aastas, alates 01.01.2011 kuni 30.06.2011 – 8,25 % aastas ja alates 01.07.2011 – 8 % aastas. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 4 800 krooni, so 306.78 euro tasumisega viivitamise eest 520 päeva võrra (306,78 eurot x 0,0219 % x 339 päeva + 306.78 eurot x 0,0226% x 181 päeva) summas 35.33 eurot. Viivis 19 800 krooni, so 1 265.45 euro tasumisega viivitamise eest 431 võrra on (1265.45 eurot x 0,0219 % x 250 päeva + 1265.45 eurot x 0,0226 % x 181 päeva) 121.04 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 156.37 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad. Menetluskulude nimekirjad ja vastuväited on kohtule esitatud. Riigilõivu tasumise jaotuse ja väljamõistmise osas on kohus seisukoha võtnud hageja põhinõudes menetluse lõpetamise määruses.

Hageja menetluskuluks on adv Kalle-Kaspar Sepperi poolt menetluses osutatud õigusabikulu summas 1 438 eurot. Kostja vaidleb hageja õigusabikulu suurusele vastu. Tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga. Kostja on esitanud omapoolse õigusabi kulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud õigusabi kulusid summas 513 eurot ja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 25.56 eurot. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel AS-le Rosek tagastamisele, kui ta esitab kohtule vastavasisulise taotluse. Määruskaebusest ei nähtu, kellele tuleb riigilõiv tagastada määruskaebuse rahuldamise korral, kui kohus ei jäta seda teise menetlusosalise kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja- eksperdi- ja tõlgikulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud jms kulud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 144 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega jms kulud. Hageja esitatud arvete ja spetsifikatsioonide kohaselt on õigusabi kulunud 3,5 tunni ulatuses materjalidega tutvumiseks, hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks, 0,75 tundi kostja vastusega tutvumiseks, 1,75 tundi kohtuistungi ettevalmistamiseks, Tartusse sõitmiseks ja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamiseks, 1 tund kohtuotsusega tutvumiseks ja täitemenetluse algatamise avalduse koostamiseks, 3 tundi määruskaebusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks ja kohtumäärusest tulenevate toimingute tegemiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks, 2,5 tundi hagist loobumise avalduse koostamiseks, poole riigilõivu tagastamise taotluse esitamiseks, menetluskulude suuruse täpsustamiseks ja hagi tagamise taotluse koostamiseks. Kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, mistõttu nimetatud ajakulust on kohtumenetlusega seotud hagist loobumise avalduse koostamine ja riigilõivu tagastamise taotluse esitamine 1 tunni ulatuses. Samuti ei kuulu kohtumenetluse kulude hulka täitemenetluse algatamise avalduse koostamiseks vajalik õigusabi kulu, mistõttu kohus vähendab 0,5 tunni võrra 31.10.2011 arvel märgitud kulu. Kohus ei pea põhjendatuks 3-tunnist kulu seoses määruskaebusega tutvumise ja vastuse koostamisega, vähendades ajakulu mõistliku ajani, so 2 tunnini. Kohus on seisukohal, et põhjendatud aeg õigusabi osutamiseks on (3,5+0,75+1,75+0,5+2+1) 9,5 tundi. Tunnitasu on 115.04 eurot. Kuigi tegemist ei olnud keeruka asjaga, oli tegemist aeganõudva menetlusega seoses mitmete menetlustoimingutega. Hageja esindaja osales kohtuistungil ja koostas mitu menetlusdokumenti. Hageja põhjendatud õigusabikulud on 1 092.88 eurot. Kostja on esitanud õigusabi kulude suuruse kindlaksmääramise taotluse, millele on lisatud vandeadv Anne Tammeri arved, mille kohaselt 3 tundi kulus määruskaebuse esitamiseks, tunnihinnaga 95 eurot, ja 1,5 tundi esindamiseks kohtutäitur A. Böckleri juures OÜ Rosek kaebuse läbivaatamisel. Hageja esindaja vaidleb viimatinimetatud kulule vastu, tegemist ei ole kohtumenetluses osutatud õigusabiga. Kohus on seisukohal, et hageja vastuväide on põhjendatud. Kostja õigusabikulu seoses kohtumenetlusega on 3 tundi hinnaga 95 eurot, so 285 eurot. Faktiliselt, st võla tasumisega kohtumenetluse ajal, on hageja hagi rahuldatud 1 572.23 euro ulatuses. Hageja nõue koos viivisega oli 2 982.10 eurot. Nõue viivise väljamõistmiseks rahuldati 1 409.87 euro suuruse summa asemel 156.37 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hageja kogu nõue rahuldatud 58 % ulatuses. TsMS § 163 alusel hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hageja kanda jääb seega õigusabi kulu 42 % ulatuses, kostja kanda – 58 % ulatuses. Hageja põhjendatud õigusabikulust 1 092.88 eurot tuleb hageja kanda jätta 459 eurot ja kostjalt välja mõista 633.88 eurot. Kostja õigusabikulust (285 eurot) jääb kostja kanda 165.30 eurot ja

hagejalt tuleb välja mõista 119.70 eurot. Tasaarvestades vastastikused nõuded tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (633.88-119.70) 514.18 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.