OÜ Rosek kaebus kohtutäitur Anne Böckleri otsuse peale täiteasjas nr 182/2011/1956
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. novembri 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rosek määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Rosek (registrikood: 11887609), seaduslik esindaja Ljudmila Sekajeva Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Anne Böckler
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 7. novembri 2014.a määrus muutmata ja OÜ Rosek määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Rosek kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.OÜ Rosek esitas 27. märtsil 2012 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Anne Böckleri otsusele täiteasjas nr 182/2011/1956. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 12. märtsi 2012
otsuse p-d 2 ja 3, kustutada keelumärge OÜ-le Rosek kuuluvatelt varadelt (kaubik ja arveldusarve) ning tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning tagastada avaldaja pangakontole liigselt maha võetud summa 35,52 eurot. Täitemenetlus täiteasjas nr 182/2011/1956 algatati Tartu Maakohtu 30. septembri 2011 tagaseljaotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-10-53430. OÜ Rosek esitas 03. veebruaril 2012 kohtutäiturile Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2012 määruse tsiviilasjas nr 2-10-53430, millega rahuldati OÜ Rosek kaja 30. septembri 2011 tagaseljaotsusele ning menetlus taastati.
14.veebruaril 2012 esitas OÜ Rosek kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning palus täitemenetlus lõpetada ja vabastada aresti alt OÜ-le Rosek kuuluv vara.
2.12. märtsi 2012 otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 182/2011/1956, kuid ei vabastanud OÜ Rosek vara (kontod ja kaubik) aresti alt. Kohtutäitur nõustus avaldaja seisukohaga, et alates kaja menetlusse võtmisest puudub kehtiv täitedokument. Täitemenetlus lõpetati TsMS § 418 lg 1 ja TMS § 48 lg 8 alusel. Samas leidis kohtutäitur, et kuna kehtiva täitedokumendi täitmise ajal on toimunud nõude osaline tasumine, on kohtutäituril õigus saada tasu. Sissenõudja andmetel oli võlgnik täitemenetluse ajal tasunud põhivõla summas 1572,23 eurot ning vastavalt KTS § 23 lõikele 3 on kohtutäituril tasu nõudmise õigus proportsioonis rahuldatud nõude summaga. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on eraldiseisev täitedokument ja kohtutäituril on õigus tasule tehtud töö eest ka juhul, kui põhinõue ei ole enam täidetav. Sellest tulenevalt otsustas kohtutäitur jätkata täitemenetlust täitekulude 0,94 eurot, alustamise tasu 19,16 euro ja kohtutäituri tasu summas 278,43 euro nõudes, mis vastab proportsionaalsele osale täitemenetluse ajal tasutud põhinõudest. Ühtlasi otsustas kohtutäitur võlgniku vara ja kontosid arestist mitte vabastada, kuna menetlus jätkus täitekulude nõudes, ning vähendada kontodel arestisummat vastavalt täitemenetluses oleva nõude suurusele.
3.Avaldaja nõustus tasuma täitekulu 0,94 eurot ning täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot, kokku 20,10 eurot. Samas avaldaja leidis, et kohtutäituril ei ole seaduslikku alust kohtutäituri tasule. Kohtutäituri seaduse § 32 lg 2 kohaselt muutub rahalise nõude täitmisel põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Täitmisteade on avaldatud
03.novembril 2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded, mis TMS § 24 lg 5 kohaselt loetakse võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Seega loetakse täitmisteade avaldajale kätte toimetatuks 12. novembril 2011. Avaldaja tasus sissenõudjale vabatahtlikult põhivõla summas 1 572,23 eurot 31. oktoobril 2011, s.o enne kui täitmisteade võlgnikule kätte toimetati ning kohtutäituri tasu sissenõutavaks muutus.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohtu 7. novembri 2014 määrusega jäeti OÜ Rosek kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt tekib kohtutäituril õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada (RKTKo 3-2-1-88-09 p 9). Olukorras, kus nõuet üldse ei täideta, ei saa tasu suurus olla võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega. Täituri tasu on sõltuvuses täitetoimingute mahust ja hulgast ning tasu suurus on kohtutäituri diskretsiooniotsus, mida on võimalik vaidlustada (RKTKo 3-2-1-88-09 p 10).
5.Maakohus nõustus avaldajaga, et tasu ei saa arvestada võrdeliselt summaga, mis on tasutud enne täitmisteate kätte toimetatuks lugemist. Vaidlust ei ole selles, et 1572,23 eurot on tasutud
31.oktoobril 2011 ning täitmisteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded
03.novembril 2011. Samas on kohtutäituril õigus tehtud toimingute eest tasu nõuda ning tasu tuleb määrata kindlaks lähtuvalt tehtud täitetoimingute hulgast ja mahust. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on käesoleval juhul saadetud võlgnikule täitmisteade, tehtud päringuid arestitud võlgniku vara arveldusarvetel (2011 ning 2012) ning seatud keelumärge võlgnikule kuuluva sõiduki käsutamiseks. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt on enne täitmisteate avalikku kättetoimetamist tehtud katseid selle võlgnikule kätte toimetamiseks. KTS § 35 lg 2 p 1 kohaselt on kohtutäituri tasu põhisumma nõude summalt 3201-3900 eurot 14,75% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 527 eurot. KTS § 32 lg 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Arvestades nõude summat 3 424,39 eurot, olnuks kohtutäituril õigus küsida tasu 606,12 eurot (sh käibemaks). Käesoleval juhul moodustab nõutav summa sellest ligikaudu 46 %. Maakohtu hinnangul tuleb tasu summas 278,43 eurot, arvestades tehtud toimingute hulka ning mahtu, pidada põhjendatuks. Asjaolu, et tasu arvestamisel on kohtutäitur lähtunud enne täitmisteate kättetoimetamist tasutud summast, ei anna alust kohtutäituri tasu vähendamiseks, kui tasu saab pidada põhjendatuks. Avaldaja ei ole ka sellele tuginenud, et tasu oleks põhjendamatu, arvestades tehtud toimingute hulka ja mahtu. Avaldaja on tuginenud üksnes sellele, et tasunõue on alusetu, kuivõrd nõuet ei ole pärast täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist täidetud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 järgi on täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus iseseisev täitedokument. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on 04. oktoobril 2011 tehtud otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta ning kohtutäitur on 12. märtsi 2012 otsusega vähendanud välja mõistetud kohtutäituri tasu. Ühtlasi on kohtutäitur 12.03.2013 otsusega vähendanud kontode arestisummat vastavalt täitemenetluses oleva nõude suurusele. Kuivõrd täitekulude nõue ei ole rahuldatud, on põhjendatud täitemenetluse jätkumine täitekulude osas. Kuna käesoleval juhul ei ole täitemenetlus täitekulude osas lõpetatud, siis puudub alus vara aresti alt vabastamiseks (TMS § 49 lg 1 I lause). Kohtutäitur on vähendanud kontode arestisummat vastavalt täitemenetluses oleva nõude suurusele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.OÜ Rosek esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus jätnud tähelepanuta, et täiteasjas nr 182/2011/1956 täitemenetluse aluseks olnud Tartu Maakohtu 30. septembri 2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-53430 on tühistatud ja menetlus tsiviilasjas taastati. Kui puudub täitedokument, on arusaamatu, mida kohtutäitur nõuab; 2) kuna põhivõlg tasuti enne võlgnikule täitmisteate kättetoimetamist, siis puudub kohtutäituril õigus tasule ja kulude hüvitamisele; 3) põhjustas lahendi viivitamatu täitmine OÜ-le Rosek tema majandus- ja kutsetegevuse takistamisega olulise kahju. TsMS § 474 lg 2 kohaselt kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused; 4) on kohtutäituri tasu tehtud toimingute hulka ja mahtu arvestades põhjendamatu. Kohtutäitur ei ole esitanud ühtegi arvutuskäiku, mille alusel täitetasu arvutati. Kohtutäitur nõudis juba täitmisteates oma tasuks rohkem, kui tal oleks nõude suurust arvestades võimalik saada (322,22 eurot vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ja 625,28 vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel, kuigi nõude summalt 3 424,39 eurot saanuks tasu KTS § 35 lg 2 p 1 kohaselt olla maksimaalselt 527 eurot). Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kohtutäitur sai arestitud pangakontolt 55,62 eurot;
5) peab kohtutäitur esitama registripidajale avalduse kaubik Citroen Jumper (reg nr 303 MEE) keelumärke kustutamiseks ka seetõttu, et auto ei kuulu OÜ-le Rosek. 09. septembril 2011 müüdi auto OÜ Rosek juhatuse liikmele Ljudmila Sekajevale, mille kohta koostati 14. oktoobril 2011 ostu-müügileping. 14. oktoobril 2011 esitati ARK-le avaldus sõiduki omandiõiguse üleandmiseks. Haiguse tõttu ei saanud L. Sekajeva õigeaegselt vahetada autodokumente ning esitas taotluse dokumentide ümbervormistamiseks 4. detsembril 2011. Siis selgus, et kohtutäitur on 25. novembril 2011 arestinud sõiduki.
7.Kohtutäitur ei esitanud määruskaebusele oma kirjalikku seisukohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu määruse lõppjäreldusi ega resolutsiooni. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
9.Õige ei ole määruskaebuses väidetu, nagu oleks maakohus jätnud kaebuse lahendamisel tähelepanuta, et täiteasjas nr 182/2011/1956 täitemenetluse aluseks olnud Tartu Maakohtu
30.septembri 2011.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-53430 on tühistatud ning menetlus tsiviilasjas taastati. Kohtumäärus sisaldab põhjendusi, mille kohaselt on kohtutäituril õigus saada oma ametitoimingute eest tasu ka sel juhul, kui täitemenetluse aluseks olnud täitedokument on hiljem täidetavuse kaotanud ja täitemenetluse alus seega ära langenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kohtutäitur sai sissenõudja poolt täitmisavalduse esitamisel lähtuda sellest, et tagaseljaotsuse näol on tegemist kehtiva täitedokumendiga. Formaliseerituse põhimõtte kohaselt puudus kohtutäituril pädevus hinnata, kas tagaseljaotsus on tehtud seaduses sätestatud nõudeid järgides ning kas edaspidi võib kõne alla tulla asjas menetluse taastamine ja tagaseljaotsuse täidetavuse äralangemine (TsMS § 418 lg 1). Kohus tunnistas tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetavaks kohtu algatusel, s.o seadusest tulenevalt. Võlgniku poolt hiljem kaja esitamine ja selle alusel menetluse taastamine ei olnud seotud kohtutäituri tegevusega. Seega ei ole asjakohased määruskaebuses esitatud väited, mille kohaselt põhjustas lahendi viivitamatu täitmine määruskaebuse esitajale olulise kahju, mis seisnes tema majandus- ja kutsetegevuse takistamises.
10.Käesolevas asjas tuleb kohtul seisukoht võtta küsimuses, missuguses ulatuses on kohtutäituril õigus saada tasu olukorras, kus (1) võlgnik on osaliselt täitnud sissenõudja nõude pärast seda, kui sissenõudja oli esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse, kuid enne täitmisteate temale kättetoimetatuks lugemist ja (2) täitemenetluse aluseks olnud täitedokument on hiljem kehtivuse kaotanud (tagaseljaotsus ei ole jõustunud asjas menetluse taastamise tulemusena). Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-88-09 p-s 11 märgitu kohaselt ei saa täitmisteate kättetoimetamisega seotud mõistet "sissenõutavus" samastada võlaõigusseaduse § 82 lg-s 7 (ja TsÜS § 147 lg-s 2) kasutatud sissenõutavuse mõistega. Lähtuda tuleb sellest, et täitmisteate kättetoimetamine annab kohtutäiturile põhimõttelise õiguse saada lisatingimuste saabumisel kohtutäituri tasu, lähtudes kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttest.
11.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 kohaselt on kohtutäituril juhul, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.
Kohtutäitur on tasu määramisel juhindunud KTS § 32 lõikest 5. Kohtutäituri poolt nõutav põhitasu summas 278,44 on käesoleva asja materjalide kohaselt kujunenud järgmiselt. Täitetoimiku väljavõtte (t lk 91) andmetel oli nõude suuruseks tsiviilasjas 3 424,39 eurot. Sellelt nõudelt on kohtutäitur arvestanud tasu suuruseks KTS § 35 lg 2 p 1 alusel 14,75% nõude summast ehk 505,10 eurot, mis koos lisanduva käibemaksuga moodustab 606,12 eurot. Arvestades täitedokumendist tuleneva kogu nõude suuruseks 3 424,39 eurot ja lugedes, et täitemenetluse kestel täideti nõue summas 1572,23 eurot, saaks nõude lugeda täidetuks 45,91 % (ligi 46 %) ulatuses. Võlgnikult nõutav kohtutäituri põhitasu summa 278,44 eurot moodustabki 45,91 % (~ 46 %) põhitasu summast 606,12 eurot, mis kuulunuks tasumisele, kui täitemenetluse tulemusena oleks täitedokument täidetud täies ulatuses.
12.Vaidlustamata asjaolude kohaselt esitas sissenõudja täitmisavalduse 04.10.2011, võlgnik tasus põhinõude sissenõudjale 31.10.2011 ja täitmisteade loeti võlgnikule kätte toimetatuks 13.11.2011 (s.o kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest). TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisega. Ringkonnakohus leiab, et tasudes põhinõude 31. oktoobril 2011.a, täitis võlgnik (määruskaebuse esitaja) osaliselt täitedokumendist tuleneva nõude väljaspool täitemenetlust. Maakohus on oma määruses nõustunud avaldajaga, et puudub alus arvestada tasu võrdeliselt summaga, mis on tasutud enne täitmisteate kätte toimetatuks lugemist. Ringkonnakohus nõustub seisukohaga, et KTS § 32 lõikes 5 on silmas peetud nõude sissenõudmist täitemenetluse raames. Kuna väljaspool täitemenetlust tasutud summa seda ei ole, siis ei ole KTS § 32 lg 5 ka vahetult kohaldatav. Seejuures on maakohus sisuliselt kaudselt siiski juhindunud KTS § 32 lõikes 5 sätestatust, mille kohaselt on kohtutäituril täitedokumendi osalise täitmise korral õigus nõuda tasu proportsionaalselt sissenõutud summaga. Nimelt on maakohus põhjendanud, et käesoleval juhul kohtutäituri poolt nõutav 278,43 eurot moodustab ligikaudu 46 % summast (606,12 eurot), mida kohtutäituril olnuks õigus nõuda kogu nõude (3 424,39 eurot) täitemenetluses rahuldamise korral. Maakohus on seega siiski lähtunud nõude algsest summast ja mitte sellest, et 1572,23 euro ulatuses oli nõue enne täitemenetluse alanuks lugemist juba täidetud.
13.Õige on maakohtu seisukoht, et kohtutäituril tuli sissenõudja avaldusest lähtudes täitemenetlust alustada ning kohtutäituril on õigus saada tehtud täitetoimingute eest tasu (KTS § 28 lg 1 ja KTS § 32). Seejuures on kohtutäituril õigus tasule ka sel juhul, kui täitemenetluses rahalist nõuet üldse ei täideta (vt ka Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-88-09 p 10, kus leiti, et olukorras, mil rahalist nõuet üldse ei täideta, ei ole kohtutäituri tasu üle otsustamisel määrav üksnes tasu proportsionaalsuse põhimõtet sätestav KTS § 23 lg 3; käesoleval ajal kehtiva KTS redaktsiooni § 32 lg 5). Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kohtutäiturile täitmisteate koostamise ja selle Ametlikes Teadaannetes avaldamise aja seisuga teada asjaolu, et võlgnik on selleks ajaks sissenõudjale põhivõla tasunud. Kohtutäituri 12.03.2012.a otsusest nähtub, et sissenõudja esindaja teavitas kohtutäiturit võlgniku poolt nõude osalisest täitmisest 25. novembril 2011.a. Seega selleks ajaks, mil kohtutäiturile sai teatavaks nõude osaline täitmine, oli täitemenetlus TMS § 24 lg 2 kohaselt alanud. Asjaolu, et võlgnik on pärast sissenõudja poolt täitmisavalduse esitamist nõude osaliselt täitnud, ei anna kohtutäiturile siiski alust keelduda täitemenetluse läbiviimisest ega ole ka täitemenetluse lõpetamise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et täitemenetluses kehtiv formaliseerituse printsiip ei võimalda kohtutäituril asuda nõude suurust ümber hindama. TMS § 56 lg 1 kohaselt kuulub täitemenetluse käigus sissenõudja nõue rahuldamisele koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus
nähtub täitedokumendist. Seega isegi olukorras, kus selgub, et täitedokumendis väljendatud nõue on osaliselt rahuldatud ja seega lõppenud juba enne täitemenetluse algust, ei saa kohtutäitur vähendada täitedokumendis märgitud nõude suurust selle summani, mis oli täitemenetluse alguse seisuga veel täitmata.
14.KTS ei sätesta konkreetseid kriteeriume selle kohta, millistel alustel tuleb kindlaks määrata kohtutäituri põhitasu suurus olukorras, kus võlgnik on nõude osaliselt täitnud vahetult enne tema suhtes täitemenetluse algatamist (s.o talle täitmisteate kättetoimetatuks lugemist), kuid täitemenetluses jääb ülejäänud osa nõudest sisuliselt täitmata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks KTS § 32 lg 5 kohaldamist analoogia korras, kuna see võimaldaks lugeda nõude osaliselt täidetuks täitemenetluse tulemusena. Proportsionaalsuse põhimõte näeb ette, et mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. Niisugune tõlgendus oleks seega nõude väljaspool täitemenetlust osaliselt täitnud võlgniku suhtes ebasoodne. Kohaldatav ei ole ka KTS § 32 lg 4 kolmandas lauses sätestatu, mille kohaselt võib juhul, kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, nõuda võlgnikult menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Nimetatud sätte eesmärgiks on motiveerida võlgnikku tasuma täitemenetluse võimalikult varases staadiumis nõue täies ulatuses ja vältida sellega täitekulude suurenemist. Põhjendatuks ei saa pidada samasuguse soodustuse andmist võlgnikule, kes on tasunud nõude väljaspool täitemenetlust üksnes osaliselt. Osalise täitmise korral ei lange ära vajadus täitemenetlust jätkata. Samas moodustab käesoleval juhul kohtutäituri poolt nõutav tasu ca 46 % sellest, mida kohtutäitur saanuks nõuda täitemenetluses nõude täiemahulise sissenõudmise korral, vastates seega sisuliselt KTS § 32 lõikes 4 toodud piirangule.
15.Seega sai käesoleval juhul lugeda, et täitedokumendis väljendatud nõuet ei ole täitemenetluse käigus täidetud. Seejuures ei mõjutaks õiguslikku olukorda oluliselt nõude võimalikud ümberarvestused. Kui lugeda, et võlanõude suuruseks jäi täitemenetluse alguse seisuga seega (3424,39 – 1572,23 =) 1852,16 eurot, olnuks kohtutäituril KMS § 35 lg 1 alusel võimalik määrata põhitasu summas 347 eurot, käibemaksu lisandumisel moodustanuks tasu suurus 416,40 eurot. Kõne alla tuleks ka viiviste ümberarvestamine lähtudes täitemenetluse tegelikust kestusest. Täitedokumendiks olnud tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-53430 mõisteti võlgnikult välja põhivõlg 1 527,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 28.05.2010 kuni 27.01.2011 summas 59,40 eurot ja jooksev viivis alates 28.01.2011 kuni põhivõla tasumiseni 0,2 % tasumisega viivitatud summalt päevas. Arvestades põhivõla täitmist 31.10.2011 sai jooksvat viivist seega arvestada perioodil 28.01.2011 kuni 31.10.2011 (247 päeva) summas (3,14 × 247 =) 775,58 eurot. Nõude suuruseks saanuks sellisel juhul lugeda (tagaseljaotsusega väljamõistetud 1 631,63 eurot + jooksev viivis 775,58 eurot =) 2407,21 eurot. Niisuguses suuruses nõudelt saanuks KTS § 35 lg-s 1 esitatud tabeli kohaselt arvestada kohtutäituri põhitasu 442 eurot, koos käibemaksuga 530,40 eurot. Kummalgi juhul tuleks aga siiski lähtuda sellest, et nõuet ei ole täitemenetluses märkimisväärses ulatuses täidetud (täitemenetluse tulemusena laekus võlgniku arestitud pangakontolt 55,62 eurot) ning seega ei oleks kohtutäituril võimalik saada tasu kogu ulatuses. Kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega ei oleks käesoleval juhul kooskõlas ka lugeda nõude täitemenetluses täitmise ulatuseks üksnes konto arestimise tulemusena laekunud 55,62 eurot (s.o 1,6 % kogunõudest), arvestades mh nõude osalist täitmist täitemenetluse väliselt. Seega tuleb nõude arvestusest sõltumata kohaldada tasu puudutavas osas diskretsiooni.
16.Eeltoodust lähtudes on maakohus õigesti jõudnud järeldusele, et kohtutäituri tasu suurus tuleb kindlaks määrata diskretsiooniotsuse korras, võttes arvesse teostatud täitetoimingute hulka ja mahtu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga kohtutäituri poolt teostatud täitetoimingute mahule ja hulgale ega pea vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et täitemenetluse tulemusena laekus võlgniku pangakontolt veel 55,62 eurot lisaks võlgniku poolt enne täitmisteate kättetoimetamist tasutule, ei anna iseenesest alust vähendada kohtutäituri põhitasu suurust, kuna täitemenetluses laekunud vahendid arvestab kohtutäitur täitmisel olevate nõuete katteks. Kokkuvõttes on maakohus õigesti jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul on lähtudes nõude täitmise asjaoludest ja ulatusest, täitetoimingute mahust ja hulgast ning kohtutäituri diskretsioonist põhjendatud tasu nõudmine summas 278,43 eurot. Diskretsiooniõiguse alusel tehtud otsusesse on kohtul võimalik sekkuda üksnes diskretsioonipiiride ületamise korral. Käesoleval juhul on nii maakohus kui ringkonnakohus jõudnud tasu suuruse kujunemise aluseid kontrollides seisukohale, et kohtutäituri poolt täiteasjas nõutav põhitasu summas 278,43 eurot ei ületa diskretsiooni piire ja on seega õiguspärane.
17.Määruskaebuse esitaja viitas ka TsMS 474 lõikele 2, mille kohaselt juhul, kui kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole võlgniku (määruskaebuse esitaja) ja kohtutäituri vahelise õigussuhte küsimusega, vaid TsMS § 474 lõikes 2 sätestatu reguleerib võlgniku ja sissenõudja vahelist suhet. Täitedokumendiks olnud lahendi muutmine või tühistamine ei võta kohtutäiturilt õigust saada teostatud täitetoimingute eest tasu. Lisaks tuleneb TMS §-st 42 võlgniku õigus nõuda sissenõudjalt tasutud täitekulude tagastamist juhul, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta. Ka nimetatud säte reguleerib võlgniku ja sissenõudja vahelisi suhteid ega puuduta kohtutäituri õigust saada seaduses ettenähtud tasu. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole täitedokumendiks olnud 30.09.2011.a tagaseljaotsust tühistatud, vaid kaja rahuldamise tõttu jätkus menetlus tsiviilasjas nr 2-10-53430. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohus oma 12. märtsi 2012.a määrusega võtnud vastu hageja (sissenõudja) loobumise põhivõla väljamõistmise nõudest sel põhjusel, et kostja oli kohtumenetluse kestel, s.o 31.10.2011, võla tasunud. Selles osas lõpetati menetlus otsust tegemata. Lisaks on maakohus samal kuupäeval tehtud osaotsusega rahuldanud hageja (sissenõudja) ülejäänud nõude viiviste osas osaliselt. Seega ei nähtu, et sissenõudja oleks saanud tänu tagaseljaotsuse viivitamatule sundtäitmisele võlgnikult rohkem, kui tal oli tegelikult õigus saada. Samuti ei anna asjaolu, et asjas tehtud lõpliku otsuse kohaselt rahuldati hageja viivisenõue tagaseljaotsuses märgituga võrreldes oluliselt väiksemas ulatuses, alust vähendada tagantjärele kohtutäituri tasu, mille määramisel sai kohtutäitur tugineda täitedokumendile - Tartu Maakohtu 30. septembri 2011.a tagaseljaotsusele.
18.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka määruskaebuse esitaja taotlust kohustada kohtutäiturit esitama registripidajale avaldus kaubikule Citroen Jumper (reg nr 303 MEE) seatud keelumärke kustutamiseks. Võlgniku valduses olevate vallasasjade, samuti võlgniku nimele registreeritud vallasasjade arestimine toimub TMS §-de 64 kohaselt. Seejuures eeldatakse, et võlgniku valduses olevad vallasasjad on võlgniku omandis. Asja materjalide kohaselt toimus kaubiku arestimine 25. novembril 2011.a. Soovides tugineda asjaolule, et selleks ajaks oli kaubiku omanikuks saanud võlgniku asemel füüsiline isik (juhatuse
liige) L. Sekajeva, ei ole piisav üksnes sellekohase väite esitamine kohtutäituri tegevuse peale esitatavas kaebuses. TMS § 73 lg 2 ja § 77 lg 3 kohaselt on isikul, kes väidab, et arestitav asi on tema omandis, õigus esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks. TMS § 77 lg 2 kohaselt tuleb kohtutäituril vabastada asi arestist juhul, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja, ning see kolmas isik esitab avalduse vara arestist vabastamiseks. Käesolevas menetluses ei lahenda kohus L. Sekajeva kui füüsilise isiku kaebust kohtutäituri tegevuse peale seoses vara arestist vabastamisest keeldumisega. Samuti ei saa menetluses esile toodud asjaoludel pidada ilmseks, et arestitud kaubik ei kuulunud võlgnikule, vaid hoopis kolmandale isikule.
19.Eeltoodust tulenevalt on määruskaebus põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele.
20.TsMS § 172 lg-te 8 ja 10 alusel tuleb nii kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kui muud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud võimalikud õigusabikulud.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.