2-09-26648/64 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Mõista välja Natalia Kalininalt ja Aleksei (Alexey) Erlikhilt solidaarselt menetluskulud õigusabi eest 981,68 eurot OÜ Vara ja Hooldus kasuks. Muus osas jätta otsus muutmata. Otsuse terviktekst: Tunnustada Eesti Vabariigi omandiõigust 2231/58181 mõttelisele osale Tallinnas Lembitu tn 7 asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana mitteeluruumile nr M2 (sauna- ja puhkekompleks, plaanil nr 96-113), üldpinnaga 223,1 m2. Tuvastada Aleksei (Alexey ) Erlikh ́i (Erlih) ja Natalia Kalinina kohustus teha järgmise sisuga tahteavaldus, mis asendab tahteavaldust kinnistusraamatu kande muutmiseks, lugedes tahteavalduse tehtuks kohtuotsusega: „Annan nõusoleku avada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnitusjaoskonna kinnistusregistris registriosa uue korteriomandi kohta ja kanda avatava korteriomandi registriosa I jakku korteriomand, mille esemeks on 2231/58181 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend üks viiekümne kaheksa tuhande ühesaja kaheksakümne ühendikku) mõttelist osa maatükist katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarbega elamu- ja ärimaa, Tallinna linn, Lembitu tn 7, pindalaga 2023 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana mitteeluruum nr M2 (sauna- ja puhkekompleks, plaanil nr 96-113), üldpinnaga 223,1 m2 II jakku kanda omanikuna Eesti Vabariik.“ Riigilõiv 7.16 eurot mõista kostjatelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks. Mõista välja Natalia Kalininalt ja Aleksei (Alexey) Erlikhilt solidaarselt menetluskulud õigusabi eest 981,68 eurot OÜ Vara ja Hooldus kasuks. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Tallinnas Lembitu tn 7 korterelamu keldris asub sauna- ja puhkekompleks (edaspidi ka mitteeluruum) kasuliku pindalaga 223,1 m2, mis kuulub kooskõlas mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 2 lg-ga 2 erastamisele. Hageja on mitteeluruumi erastamise kohustatud subjektiks. 08.03.2001 eluruumide esmakinnistamise ettevalmistamisel toimus eluruumide ümberhindamine. Ümberhindamise akti järgi oli summaarne korterite ja mitteeluruumide pindala 5595 m2. Nende andmete alusel esitati 21.08.2003 Tallinna Linnakohtu kinnistusametile kinnistusavaldus korteriomandite seadmiseks. Korteriomandite seadmine on lõpule viidud ja kinnistusraamatusse on kantud 77 korteriomandit, millest 76 on eluruumid ja 1 mitteeluruum. Hageja väitel jäi Lembitu tn 7 asuvate eluruumide ümberhindamisel ja nende esmakinnistamise ettevalmistamisel ekslikult välja elamu keldris asuv mitteeluruum – sauna- ja puhkekompleks pinnaga 223,1 m2, mis on AS Sokotra kasutuses. Korteriomandite seadmine on lõpule viidud ja kinnistusraamatusse on kantud 77 korteriomandit, millest 76 on eluruumid ja 1 mitteeluruum. Sauna- ja puhkekompleks pinnaga 223,1 m2 ei ole korteriomandite seadmisel kantud kinnistusraamatusse mitte ühegi korteriomandi reaalosana ega arvatud korteriomanike kaasomandi hulka. Vea tõttu ei avatud korteriomandite seadmisel juba viidatud mitteeluruumi kohta eraldi registriosa, mis tegi võimatuks OÜ-l Vara ja Hooldus kui erastamise kohustatud subjektil lasuvate kohustuste täitmise, s.o mitteeluruumi kinnisasjana erastamise. Viga korteritele vastava muu osa arvutamisel kõrvaldati 29.09.2003 eluruumide ümberhindamise aktiga, mille kohaselt on korterite ja mitteeluruumide summaarne pindala 5818,1 m2 senise 5595 m2 asemel. Lembitu 7-50 asuva korteri omanik Oleg Litvinov vaidlustas akti halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 05.11.2004 otsusega haldusasjas nr 3-500/2004 jäeti Oleg Litvinovi kaebus akti tühistamiseks rahuldamata. Halduskohtu otsus on jõustunud. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu vastavate kannete muutmiseks ning Eesti Vabariigi kinnistusraamatusse kandmiseks. Lisaks eeltoodule palus hageja kostjatelt välja mõista vaidlusaluse perioodi eest menetluskulusid (esindaja tasu) 77 492 krooni. Kostjad võtsid hagi õigeks, avaldades soovi vaidlusalune tahteavaldus vabatahtlikult teha või asi kompromissiga lõpetada. Menetluskulude kandmisega kostjad ei nõustunud. Kolmas isik toetas hagiavaldust. Algselt oli hageja nõue esitatud 87 kostja vastu (tsiviilasi nr 2-05-2035). Seoses kostja Margarita Erlichi surmaga ning menetluse venimisega eraldas kohus hageja nõude viidatud kostja vastu eraldi menetlusse (toim lk 4). 02.09.2009 määrusega lubas kohus kostjatena menetusse Margarita Erlikhi pärijad Aleksei (Alexey ) Erlikhi ja Natalia Kalinina. Kostjad on Lembitu 7-13 Tallinn asuva kortriomandi ühisomanikud (toim lk 68). Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtu alusel kostja Natalia Kalinina ja avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku Eesti Vabariigi kohalolekuta. Maakohus tunnustas Eesti Vabariigi omandiõigust 2231/58181 mõttelisele osale Tallinnas Lembitu tn 7 asuvast maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana mitteeluruumile nr M2 (sauna- ja puhkekompleks, plaanil nr 96-113), üldpinnaga 223,1 m2; tuvastas Aleksei Erlikhi ja Natalia Kalinina kohustus teha järgmise sisuga tahteavaldus, mis

asendab tahteavaldust kinnistusraamatu kande muutmiseks, lugedes tahteavalduse tehtuks kohtuotsusega: „Annan nõusoleku avada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnitusjaoskonna kinnistusregistris registriosa uue korteriomandi kohta ja kanda avatava korteriomandi registriosa I jakku korteriomand, mille esemeks on 2231/58181 mõttelist osa maatükist katastritunnusega 78401:105:0330, sihtotstarbega elamu- ja ärimaa, Tallinna linn, Lembitu tn 7, pindalaga 2023 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana mitteeluruum nr M2 (sauna- ja puhkekompleks, plaanil nr 96-113), üldpinnaga 223,1 m2; II jakku kanda omanikuna Eesti Vabariik.“ Riigilõivu summas 7,16 eurot mõistis kohus kostjatelt välja solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks ning hageja kasuks menetluskulusid 24,13 eurot. Muud menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude määramisel lähtus kohus TsMSRS § 3 alusel viidatud seaduse kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist. Nimetatud ajal kehtinud TsMS § 57 lg 1 järgi riigilõivuseaduses sätestatud juhtudel ei pea isik riigilõivu riigituludesse tasuma. Viidatud ajal kehtinud RLS § 16 lg 2 järgi olid juriidilised ning füüsilised isikud, kui nad on seadusega sätestatud juhtudel pöördunud avaldusega kohtusse teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 64 lg 1 alusel jääb riigilõiv solidaarselt kostjate kanda. Riigilõiv menetletavalt nõudelt on (hagi hind 188 819 krooni ehk 12067,73 eurott) 9750 krooni. Kuna algselt oli hagi esitatud 87 kostja vastu, kuid kostja Margarita Erlikhi vastu esitatud nõude eraldas kohus iseseisvasse menetlusse, siis arvestuslik riigilõiv on tema osas 112 krooni ehk 7,16 eurot. Õigusabi kulude väljamõistmist hageja ülejäänud kaheksakümne kuue kostja suhtes loobus. Hagiavalduse terviktekst esitati juba tsiviilasja nr 2-05-2035 menetluses ning nõude eraldamine ei ole vastavas osas lisakulutusi hagejale tekitanud. Lisaks eeltoodule on kostjad näidanud valmidust hageja poolt nõutud tahteavalduse vabatahtlikuks tegemiseks ja/või asja kompromissiga lõpetamiseks. Oluline on, et TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi hinnaga hagi puhul on väljamõistmisele kuuluv tasu õigusabi eest kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osas kostjale. Menetluskulude suurus (294 011,30 krooni), mida hageja nõuab, on põhjendamatu ning selle väljamõistmine TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel ei ole võimalik. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb lisaks juba analüüsitule arvestada, et menetlus toimub esimese astme kohus, kusjuures vaidlus hagi rahuldamise üle puudub. Seega on mõistlik menetluskulu kohtu hinnangul 24,13 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Apellatsioonkaebus OÜ Vara ja Hooldus palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti välja mõistmata menetluskulud summas 4928,50 eurot, ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega välja mõista kostjatelt menetluskulud OÜ Vara ja Hooldus kasuks summas 4928,50 eurot. Kohus on tunnistanud, et hageja pöördumine kohtusse oli põhjendatud ning menetluskulude nõue õigustatud. Arvestades aga, et kostja Margarita Erlikhi osas oli nõue eraldatud ning kostjad kui esialgse kostja õigusjärglased kaasati menetlusse hiljem, luges kohus põhjendatuks hageja õigusabikulud selles osas summas 77 492 krooni (ehk 4952,64 eurot). Hageja nõustus kohtu seisukohaga, lähtudes mõistlikkuse põhimõttest ning leides, et see võimaldab asja õiget ja kiiremat lahendamist, kuigi tema tegelikud õigusabikulud käesoleva asja menetluse käigus on moodustanud 294 011,30 krooni (ehk 18 790,75 eurot), mis on täielikult tõendatud. Vaatamata sellele mõistis kohus õigusabikulud kostjatelt välja solidaarselt vaid 24,13 eurot. Kohus on jätnud hageja esitatud väited ja tõendid tähelepanuta ja tuginenud üksnes kostjate vastuväidetele ja nende poolt esitatud tõenditele. Kohus ei andnud õiget hinnangut

sellele, et kostjad on venitanud menetlust (jätnud tegemata menetlustoiminguid, sh ei võtnud vastu menetlusdokumente, ei ole esitanud kohtule kirjalikku vastust jms). Aleksei Erlikh ja Natalia Kalinina on kostja Margarita Erlikhi pärijad ning on kaasatud menetlusse kui kostja üldõigusjärglased. Kostjad on koos pärandiga vastu võtnud kõik pärandaja kohustused ning pärimistunnistuse saamisel ei saanud mitte teada pärandvara osas tehtud vastuväitest OÜ Vara ja Hooldus kasuks ja sellega seotud kohtumenetlusest. Pärast kostja Margarita Erlikhi vastu nõude eraldamist iseseisvasse menetlusse ning Aleksei Erlikhi ja Natalia Kalinina kaasamist kohtumenetlusse on OÜ Vara ja Hooldus kandnud mõistlikud õigusabikulud summas 77 492,00 krooni (ehk 4952,64 eurot). Aleksei Erlikhi vastus apellatsioonkaebusele Aleksei Erlikh vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Natalia Kalinina vastus apellatsioonkaebusele Natalia Kalinina palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. OÜ Sokarta vastus apellatsioonkaebusele OÜ Sokorta nõustub apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 10.01.2011 otsus tuleb tühistada hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude osas. Selles osas on võimalik teha uus otsus ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 981,68 eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et Aleksei Erklikh ja Natalia Kalinina on kostja Margarita Erlikh ́i pärijatena tema üldõigusjärglased. Nähtuvalt AS-le Elumaja (hageja õiguseellane) esitatud protestist on selle ka Margarita Erlikh allkirjastanud (toim lk 263), mistõttu kohtusse pöördumine oli põhjendatud ning menetluskulude nõue õigustatud. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kostjad on pärandvara ühisomanikud, siis riigilõiv, nagu muudki menetluskulud, mõistetakse kostjatelt välja solidaarselt. Maakohus on õigesti märkinud, et õigusabi kulude väljamõistmisel tuleb arvestada, et ülejäänud kaheksakümne kuue kostja suhtes loobus hageja menetluskulude nõudest vabatahtlikult. Hageja ei ole põhjendanud, miks peaks kõik menetluskulud kahes erinevas tsiviilmenetluses kandma vaid ühe korteri omanikud. Hagiavalduse terviktekst esitati juba tsiviilasja nr 2-05-2035 menetluses ning nõude eraldamine ei ole vastavas osas lisakulutusi hagejale tekitanud. Õigusabi kulude väljamõistmisest ülejäänud kaheksakümne kuue kostja suhtes on hageja loobunud menetluskulude nõudest. Lisaks eeltoodule on kostjad näidanud valmidust hageja poolt nõutud tahteavalduse vabatahtlikuks tegemiseks. Kolleegium leiab, et arve nr. 291546 07.07.2009 alusel kuulub hüvitamisele 2,5 tunni eest 6000,00 krooni, mis sisaldab 29.06.2009 e-kirja ettevalmistamist Erlikhile ja kostjate asendamise avalduse koostamist (t.l.226, I kd). Arve nr. 293101 07.01.2010 alusel on vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile 1 tunni eest summas 2400,00 krooni. Kolleegium leiab, et kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg ja osalemine 14.12.2009 toimunud kohtuistungil, mis lükati edasi, kuna kostjad ei ilmunud kohale, on kokku 1 tund. Arve nr. 102342 15.10.2010 alusel on vajalikud ja põhjendatud kulud 2,9 tunni eest summas 6960,00 krooni, kuna olid seotud 24.09.2010 toimunud kohtuistungi ettevalmistamisega ja istungil osalemisega (t.l.235, I kd). Seega on kokku vajalikud ja põhjendatud kulud 6000+2400+6960=15360,00 krooni, s.o 981,68 eurot. Ülejäänud arveid kokku summas