Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 63,91 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi J. K.`i vastu 682,81 euro võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 27.09.2008 mobiilsideteenuste lepingu nr. 1683604, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma.Kostja sai AS Elisa Mobiilsideteenused poolt pakutud teenuseid/kaupu, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 30.09.2010 on kostja võlg AS Elisa Mobiilsideteenused ees 341,43 eurot. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas Elisa Mobiilsideteenused kostja vastase nõude põhisummas 341,43 eurot Julianus Inkasso OÜ-le, millele lisanduvad viivised. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlgnevuseks on 341,43 eurot ning viivised 341,38 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Peale võlgnevuse palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 76,69 eurot, maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja õigusabikulud 166,17 eurot. 29.09.2011 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus jättis 28.12.2011 määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Hageja on määruse kätte saanud 02.01.2012.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 13. veebruaril 2012.a, TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (pereliikme kaudu). Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 682,81 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 76,69 eurot (11.01.2012 maksekorraldus nr. 81, tl.30). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47.93 eurot. Pärnu Maakohtu 28. detsembri 2011 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 28. detsembril 2011. Hageja on antud kohtumääruse kätte saanud 02.01.2012. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 13. jaanuaril 2012, seega tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 13. jaanuari 2012, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-12-1799 kohtuväliste kulude hulka ning hageja esindaja taotlus

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47.93 riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud esindajale õigusabi eest 166,17 eurot (11.01.2012 arve nr. 1218100, tl. 5). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 290,79 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 124,62 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 76,69 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47.93 eurot) ja õigusabikulud summas 166,17 eurot, kokku 290,79 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.