2-11-47603/8 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-11-47603 istungil. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter aadressil xxx x-x xxxxxxx xxxxx xxxxxxx. Kostja on jäänud võlgnevusse tarbitud kommunaalteenuste eest tasumisel alates juunist 2008. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja kui korteri omanik võlgnevust likvideerinud. Seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista 2667,80 eurot sh 1787,39 eurot kommunaalteenuste võlgnevuse katteks ja 880,41 eurot küttepuude eest. Kostja seisukoht Kostja hagile kirjalikult vastates ( tl 93) vaidles hagile vastu, leides, et kommunaalteenuste eest peavad tasuma korteris tegelikult elavad isikud. 05.03.2012 toimunud eelistungil võttis kostja hagi täielikult õigeks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 lg 1 alusel, sest kostja on kohtu eelistungil hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Kinnistusregistriosa xxxxxxx väljatrükk ( tl 85-86) tõendab ja ka kostja on õigeks võtnud, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga). KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Äriregistri väljatrükk tõendab ning ka kostja on õigeks võtnud, et xxxxxxx xxx xx x on moodustatud korteriühistu Veriora Männi. KÜS §-st 5 lg 1 tulenevalt on kostja seega Korteriühistu Veriora Männi liige. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eluruumi

2-11-47603 hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud arvetega (tl-d 26-32, 39-50, 55-65, 7079) ja kostja õigeksvõtuga. Kostja võlgneb hagejale ajavahemiku 01.06.2008 kuni 30.09.2011 kommunaalteenuste eest 1787,39 eurot ning küttepuude eest 880,41 eurot so kokku 2667,80 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 15-1 lg 1 ja 2 ning VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Seoses kostja menetluse käigus avaldatud seisukohaga, et pole õiglane võla väljamõistmine temalt, kuna korterit kasutavad teised isikud, märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et kostja selline seisukoht ei tingi kostja õigusvõtu vastuvõtmata jätmist. Kostja korduvalt eelistungil kohtule kinnitas, et ei vaidle hagile vastu ja võtab hagi tervikuna õigeks. Kostja poolt esile toodud asjaolu on küll inimlikult mõistetav, kuid ei vabasta kostjat kui korteriomanikku ja korteriühistu liiget kohustuste täitmisest hageja ees. Korteriomandi valdamise, käsutamise ja kasutamise õiguse realiseerimine sõltub omanikust endast. Asjaolu, et kostja ei ole oma korteris väidetavalt õigusliku aluseta elavate isikute suhtes kasutanud seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, on olnud kostja enda valik. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174-1 lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on kohtu eelistungil 05.03.2012 palunud jätta kostja kanda hageja tasutud riigilõivu. Esitatud on ka riigilõivu tasumise maksekorraldus (tl 87). Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nõudele ei esitanud. TsMS § 1741 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.