Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
5. märts 2012.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-3392
Tsiviilasi
OÜ WSN(likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik OÜ WSN(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku likvideerija MP Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper
Kohtuistungi toimumise aeg
28. veebruar 2012.a
rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus OÜ WSN(likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 687,77 eurot koos sotsiaalmaksuga ning hüvitada büroole vajalike kulutuste katteks 162,68 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ WSN(likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 100 000 kuni 170 000 euro väärtuses ja kohustusi 1 722 688 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Samuti ei ole esialgsetel andmetel vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb OÜ WSN(likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna OÜ WSN(likvideerimisel) vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ja võlgniku majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning juhatuse tegevuse kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 3 on vannet kohustatud andma võlgniku endine juhatuse liige Janno Kell. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 3, 90 ja 19 lg 3 võib kohus vande andmata jätmisel JKtrahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14,1 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 269 eurot, millele
lisandub sotsiaalmaks 418,77 eurot, kokku 1 687,77 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 162,68 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 1 687,77 eurot Peeter Sepperi kasuks ja ajutise halduri kulutuste hüvitis 162,68 eurot OÜ Haldur kasuks välja mõista võlgnikult, OÜ-lt WSN(likvideerimisel).
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.