Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

registriosa nr XXX alla, müük avalikul

enampakkumisel kuni kohtuvaidluse lõpuni käesolevas tsiviilasjas, sh keelati kande tegemine omandi ülekandmiseks enampakkumise võitjale.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja OÜVV kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-37548, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-11-37548 kande tegemine omandi ülekandmiseks enampakkumise võitjale. Avalduse kohaselt on täitemenetlust täiteasjas nr. XXX on alustatud kohtutäituri Kristiina Feinman poolt sissenõudja OÜR avalduse alusel. Täitmisele kuuluvaks lahendiks on Harju Maakohtu 25.02.2010.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-8011. 25.07.2011.a sai avaldaja kohtutäiturilt täitetoimingust teatamise akti koos enampakkumise kuulutusega kinnistu XXX, Tallinn suhtes, alghinnaga 355 300 eurot. 29.07.2011.a edastas avaldaja kohtutäiturile kaebuse täituri tegevusele, paludes peatada ja tühistada enampakkumine avaldajale kuuluva kinnistu asukohaga XXX (edaspidi XXXkinnisasi) suhtes ning vabastada vara aresti alt. Avaldaja võlgnevuse jääk täitemenetluses on 30 039,94 eurot. Kohtutäitur on arestinud lisaks XXX kinnisasja ka võlgniku kinnistu asukohaga Keila vald, XXX, mille viimane hind enampakkumisel oli 38 347 eurot. Enampakkumine avaldajale kuuluva XXX kinnistu osas nurjus. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur oleks saanud XXX kinnistu hinda alandada vastavalt seadusele ning selle osas uuesti enampakkumise korraldada. Avaldaja ei pea põhjendatuks asjaolu, et kohtutäitur on XXX kinnisasja näol arestinud vara suuremas ulatuses kui on võlanõude suurus ning pannud avaldajale kuuluva kinnistu enampakkumisele oluliselt alla turuhinna. Avaldaja leiab, et kuivõrd võimaliku ebaseadusliku enampakkumise tulemusel toimuv vara müük kahjustab pöördumatult avaldaja omandit ja huve, on hagi tagamise abinõu kohaldamine vältimatult vajalik.

11.08.2011.a otsustas Harju Maakohus võlgniku eelnimetatud taotluse alusel peatada ja keelata Tallinna kohtutäituril Kristiina Feinman avaldajale kuuluva XXX kinnisasja müügi avalikul enampakkumisel kuni tsiviilasja nr. 2-11-37548 lahendamiseni, sh keelata kande tegemise omandi ülekandmiseks enampakkumise võitjale.

22.08.2011.a esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Kristiina Feinman 11.08.2011 otsusele, millega kohtutäitur jättis avaldaja 29.07.2011.a kaebuse täituri tegevusele täiteasjas nr XXX rahuldamata. Avaldaja palub kohtule esitatud kaebuses määrata eksperdi XXXkinnisasja turuhinna väljaselgitamiseks. Samuti palub avaldaja tunnistada kehtetuks kohtutäituri Kristiina Feinman 11.08.2011.a otsus ja täitetoiming, millega müüakse avaldajale kuuluvat XXX kinnisasja sundenampakkumisel alghinnaga 355 300 eurot.

Avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsuses väljendatud seisukohaga, et XXX kinnisasja müüki enampakkumisel ei takista asjaolu, et nimetatud asja väärtus ületab täitemenetluses sissenõutavat nõuet. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur peab asja hindamisel lähtuma selle harilikust väärtusest, arvestades muuhulgas ka asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ning nende lõppemist. Avaldaja märgib, et olukorras, kus enampakkumised on olnud peatatud ning sellel perioodil on turuhind oluliselt muutunud, tuleb hinna vaidlustamise korral täituril kohtu poole pöörduda eksperdi kaasamiseks hinna määramisel. Avaldaja leiab, et ebaõige on kohtutäituri väide selle kohta, et avaldaja vara arvelt ei ole õnnestunud 8 kuu jooksul nõuet täielikult rahuldada. Tegelikkuses on kohtutäitur püüdnud avaldajale kuuluva vara arvelt nõuet rahuldada vaevalt 2 korda. Avaldaja on seisukohal, et täitemenetlus ei saa olla vahendiks võlgnikule kahju tekitamiseks ning on ilmne, et kui kohtutäitur müüb avaldajale kuuluva hinnalise vanalinna kinnistu asukohaga XXX, mida avaldaja kasutab büroopinnana ning millel asuvad allüürnikud, toob kohtutäituri tegevus kaasa avaldaja pankroti.

Kohtutäitur leiab 01.09.2011.a kohtule esitatud seisukohas, et avaldaja 22.08.2011.a kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Täitur on seisukohal, et käesoleval juhul on XXX kinnisasja arestimine õiguspärane ning võlgnik on oma tegevusega takistanud täitemenetluse läbiviimist. Lisaks on võlgnik minetanud õiguse vaidlustada XXX

kinnisasja arestimise aktis märgitud hinda. Võlgnik on kinnistu arestimise akti kätte saanud, kuid ei ole vaidlustanud kinnisasja hinda täitemenetluse seadustikust (TMS) tulenevat tähtaega järgides. Võlgnik ei ole kohtutäiturile põhistanud ka mõjuvat põhjust, mille alusel oleks võimalik seadusest tulenev menetlustähtaeg ennistada.

Puudutatud isik II leiab 07.09.2011.a esitatud kirjalikus vastuses, et avaldaja kaebus ja nõue ekspertiisi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik II on seisukohal, et avaldaja oli minetanud õiguse vaidlustada XXX kinnisasja arestimisaktis märgitud hinda tulenevalt vaidlustamise tähtaja järgimata jätmisest. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et kohtutäituril lasus kohustus hinna vaidlustamise korral taotleda kohtult uue hindamise korraldamist. Nimetatud kohustus oleks lasunud kohtutäituril juhul, kui avaldaja oleks arestimisaktis märgitud hinna õigeaegselt ning seadusest tulenevat menetlustähtaega järgides vaidlustanud. Puudutatud isik II märgib, et kuivõrd kohtutäitur on enampakkumise alghinna määranud avaldaja enda poolt esiatud andmete alusel ning panga kasuks seatud hüpoteek jääb püsima ka pärast nõude rahuldamist, on kinnistu hind õigesti määratud.

Kohtutäitur Kristiina Feinman esitas 07.11.2011.a kohtule teate kinnistusametisse avalduse esitamise kohta keelumärke kustutamiseks XXX kinnisasjalt ning palus võtta nimetatud tõend tsiviilasja nr. 2-11-37548 toimiku materjalide juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus märgib esmalt, et vastavalt kohtutäituri Kristiina Feinman 07.11.2011.a teataele on ta esitanud kinnistusametile avalduse keelumärke kustutamiseks avaldajale kuuluvalt XXXkinnisasjalt. Elektroonilise kinnistusraamatu registriosa nr XXX väljavõttest (seisuga 28.02.2012.a) nähtub, et keelumärge nimetatud kinnisasjalt on kohtutäituri avalduse alusel 28.11.2011.a kustutatud. Kuivõrd avaldaja ei ole aga kohtule esitatud kaebusest loobunud, peab kohus siiski vajalikuks selle sisuliselt läbi vaadata.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Täitetoimikust nähtub, et avaldaja esindaja on kohtutäituri vaidlustatava 11.08.2011.a otsuse kätte saanud 12.08.2011.a. Seega on kaebus esitatud TMS § 218 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul.

Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seonduvalt avaldaja taotlusega kohtuistungi korraldamiseks märgib kohus, et vastavalt TsMS § 477 lg-le 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise puhul seadusest

2-11-37548 kohtuistungi korraldamise kohustust ei tulene. Kohus ei pea ka vajalikuks käesolevas asjas kohtuistungi korraldamist.

Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses palunud määrata ekspert XXX kinnisasja turuhinna väljaselgitamiseks. Vastava taotluse esitamiseks ja rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus. Võlgnik ei saa täitemenetluses sellise taotlusega otse kohtu poole pöörduda – taolist õiguskaitsevahendit täitemenetluse seadustik ette ei näe. Vastavalt TMS 74 lg-le 7 võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg-s 8 sätestatu kohaselt uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. TMS § 218 lg 1 kohase kaebuse lahendamisel võib kohus tühistada kohtutäituri tehtud toimingu, kohustada kohtutäiturit mingit toimingut tegema või tegema toimingut uuesti ja seaduse nõuete kohaselt.

Lisaks eeltoodule palub avaldaja tunnistada kehtetuks täiteasjas nr XXX kohtutäituri Kristiina Feinman’i poolt 11.08.2011.a tehtud otsus ja täitetoiming, millega müüakse XXX kinnisasi sundenampakkumisel alghinnaga 355 300 eurot. Kohtu hinnangul ei saa ka selles osas kaebust rahuldada. Kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebustest järelduvalt soovib avaldaja sisuliselt vaidlustada XXX kinnisaja arestimist ja kohtutäituri poolt arestitud asjale määratud hinda. Mainitud kinnisasja arestimisega on kohtutäitur avaldaja arvates rikkunud TMS § 53 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Samuti on avaldaja leidnud, et sissenõude pööramine XXX kinnisajale kahjustab ebamõistlikult võlgniku huve ning sissenõudja nõude rahuldamine oleks võimalik ka avaldaja muu vara arvelt. See võiks olla vaadeldav TMS § 53 lg 3 normide rikkumisena. TMS § 53 lg 3 kohaselt määrab vara arestimise järjekorra kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada.

Kohus leiab, et TMS § 53 lg-te 1 ja 3 alusel peab täitur tegema diskretsiooni- ehk kaalutlusotsuse, millises ulatuses vara arestida ning millistele võlgnikule kuuluvatele esemetele tuleks sissenõue pöörata esmajärjekorras. Kaalutlusotsuse tegemisel peab täitur ühelt poolt arvestama vajadusega tagada täitemenetluse efektiivsus (sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil) ning teiselt poolt ei tohi võlgnikku huve tema varale sissenõude pööramisel põhjendamatult kahjustada (võlgniku omandiõigusesse ei tohiks ebaproportsionaalselt sekkuda). Samas ei kohusta TMS § 53 lg 1 vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega. Nii lubab TMS § 53 lg 1 teatud ulatuses arvestada hindade langemise võimalusega täitemenetluse ajal, samuti sellega, et sissenõudja nõue võib nt viivise tõttu täitemenetluse kestel suureneda (vt nt: Riigikohtu 06.04.2010.a määrus tsiviilasjas nr 32-1-14-10, p 17).

Kohtutäitur on nii vaidlustatud 11.08.2011.a otsuses kui ka 01.09.2011.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas põhjendanud, miks osutus XXX kinnisasja arestimine täitemenetluses vajalikuks. Täiteasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur XXX kinnisasja arestinud 16.03.2011.a (vt toimik, II kd, lk 122-124). Eelnevalt oli täitur 09.02.2011.a arestinud avaldajale kuuluva XXX kinnistu, registriosa nr XXX (asukoht XXX), XXX kinnistu, registriosa nr XXX (asukoht Harjumaa, Keila vald, XXX), ning XXX kinnistu, registriosa nr XXX (asukoht XXX). Viimatinimetatud kinnistu on kohtutäitur müünud 23.05.2011.a avalikul suulisel enampakkumisel alghinnaga 50 000 eurot. XXX kinnistut ja XXX kinnistut ei ole täituril õnnestunud toimunud

enampakkumistel võõrandada ning 11.08.2011.a otsuses on kohtutäitur märkinud, et TMS § 100 lg-s 5 sätestatut arvestades, võiks XXX kinnistu ja XXX kinnistu alghind järgmisel enampakkumisel kokku olla 43 140 eurot. Sundtäitmisele kuulub aga nõue (koos täitekuludega) summas 54 686,95 eurot. Seega ei kata XXX ja XXX kinnistute alghind järgmisel enampakkumisel enam sundtäidetavaid nõudeid. Lisaks suureneb nõue ajas viivise tõttu. Samuti on kohtutäitur asunud 11.08.2011.a otsuses seisukohale, mille kohaselt asjaolu, et XXX kinnisasja eeldatav väärtus ületab täitemenetluses sissenõutavat nõuet, ei välista kinnistu müüki enampakkumisel. TMS § 53 lg 1 võimaldab arestida ka rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Täitur on 11.08.2011.a otsuses leidnud (viidates küll ilmselt ekslikult TMS § 52 lg-le 1), et see eeldus on praegusel juhul täidetud, kuna ligi 8 kuud väldanud täitemenetluse jooksul ei ole olnud võimalik sissenõudja nõuet võlgniku muu vara arvelt täielikult rahuldada ning nõude täitmine võlgnikule kuuluvate teiste kinnisasjade arvelt on eeldatavalt ajamahukas. Kohtutäituri hinnangul kaalub sissenõudja huvi enda nõude täielikule ja kiirele rahuldamisele üle võlgniku huvid XXX kinnisasja suhtes. Kohtu hinnangul on kohtutäituri osundatud seisukohad piisavalt põhjendatud, 11.08.2011.a otsusest järelduvalt on kohtutäitur vaidlusaluse kinnisasja arestimisel kaalunud TMS § 53 lg-tes 1 ja 3 nimetatud asjaolusid ning ei ole ületanud diskretsioonipiire. XXX kinnisasja arestimine sellele varale sissenõude pööramiseks on olnud proportsionaalne menetlustoimingu eesmärgiga. Võlgniku majanduslikud huvid XXX kinnisasja suhtes ei kaalu üles sissenõudja huvi efektiivse täitemenetluse läbiviimiseks talle kuuluva nõude rahuldamiseks. Avaldaja väited, et nõude rahuldamine oleks võimalik ka võlgniku vähem koormaval viisil, ei ole kohtu arvates veenvad. Seejuures nähtub täiteasja materjalidest, et sissenõudja ja võlgnik on sõlminud 17.02.2011.a võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe (vt toimik, II kd, lk 105107). Seega on võlgnikul olnud täiendav võimalus sundtäitmist kinnistute arvel vältida. Avaldaja ei ole seda aga kasutanud ning rikkunud täitemenetluses sissenõudjaga sõlmitud kokkulepet.

Kohtutäituri poolt arestitud XXX kinnisasjale määratud hinna vaidlustamise õiguse oli võlgnik kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise hetkeks (s.o sisusuga 29.07.2011.a) kaotanud. Selles aspektis nõustub kohus muu hulgas kohtutäituri 11.08.2011.a otsuse põhjendustega. TMS § 74 lg-st 4 tuleneb, et kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Juba ülalosundatud TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Vastavalt TMS § 217 lg-s 1 sätestatule saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest (kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). TMS § 217 lg-st 6 tuleneb, et kui menetlusosaline ei esita sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Täitetoimiku materjalide põhjal otsustades sai võlgnik XXX kinnisasja arestimise kätte 16.03.2011.a ning ei olnud arestimise aktis märgitud hinda enne kaebuse esitamist 29.07.2011.a vaidlustanud. Vastupidist ei ole avaldaja väitnud. Kohus ei pea õiguslikult põhjendatuks võlgniku poolt kaebuses esitatud väited, et TMS § 74 lgtes 7 ja 8 tuleb (analoogia korras) siiski kohaldada ka praegusel juhul, kuna vaidlusaluse kinnisasja turuhind võib olla pärast asja arestimist tõusnud. Kuigi TMS § 74 lg 5 kohustab täiturit lähtuma asja hindamisel selle harilikust väärtusest ehk turuhinnast tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 mõttes, ei näe seadus otseselt ette võimalust asjale arestimise ajal määratud hinna korrigeerimiseks vastavalt hilisematele võimalikele

2-11-37548 turukõikumistele. TMS § 82 lg 2 annab kohtutäiturile õiguse muuta asja alghinda enampakkumisel, kui pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel erineb arestimisaktis märgitud hind ilmselt turuhinnast. Lisaks on TMS § 100 lg-s 5 sätestatud alused ja kord arestitud asja alla hindamiseks kordusenampakkumise toimumisel. Täiendavalt tuleb silmas pidada, et arestimisaktis märgitud hind on enampakkumisel üksnes alghinnaks (TMS § 82 lg 1). Asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus ning kui arestimisel määratud hind osutub tegelikkuses turuhinnast madalamaks, siis eelduslikult müüakse asi enampakkumisel alghinnast kõrgema hinnaga.

Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata.

Avaldaja on kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebustes vaidlustanud ka sissenõudja nõude suuruse. Seetõttu peab kohus vajalikuks lisada, et kui võlgnik ei nõustu võlausaldaja poolt sundtäitmiseks esitatud nõude suurusega, tuleb tal esitada hagi sundtäitmise (osaliselt) lubamatuks tunnistamiseks vastavalt TMS § 221 lg-le 1. Kaebus kohtutäituri otsusele või tegevusele (TMS § 217 lg 1) ei ole selleks kohane õiguskaitsevahend. Lähtuvalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa ega või kohtutäitur asuda lahendama täitemenetluses võimalikku vaidlust sissenõudja täitedokumendist tuleneva nõude suuruse üle (vt nt Riigikohtu 16.10.2002.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8). Samadel põhjustel ei saa nõude suurusega seonduvat hinnata ka kohus TMS § 218 lg 1 alusel kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel.

Lähtudes TsMS § 477 lg-s 1 ja TsMS § 442 lg-s 5 sätestatust, tuleb kohtul lahendada rakendatud esialgse õiguskaitsega seotud küsimused. Käesolevas tsiviilasjas 11.08.2011.a tehtud määrusega (vt toimik, I kd, lk 25-27) rahuldas Harju Maakohus TMS § 218 lg-st 2 ja TsMS § 382 lg-st 1 juhindudes avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning peatas ja keelas kaebuse tagamiseks Tallinna kohtutäituril Kristiina Feinmanil avaldajale kuuluva XXX kinnisasja müügi avalikul enampakkumisel kuni kohtuvaidluse lõpuni käesolevas tsiviilasjas, sh keelas kohus tegemine omandi ülekandmiseks enampakkumise võitjale. Kohtu hinnangul kuulub kohaldatud esialgne õiguskaitse käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistamisele.

Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad täitemenetluse osalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.