Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.03.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-47810
Tsiviilasi
KS Stivideerimise AS-i (pankrotis) hagi Euro-Baltic Shipping Services OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
48 140.70 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.06.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Euro-Baltic Shipping Services OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15.02.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KS Stivideerimise AS (pankrotis, registrikood 10418781, asukoht Paljassaare tee 28E Tallinnas), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Rivo Kaldvee Kostja Euro-Baltic Shipping Services OÜ (registrikood 10360107, asukoht Kreutzwaldi t 24A Tallinnas), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Nuut
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.06.2010 otsus tühistada, sealhulgas osas, milles see oli jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2011 tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsusega.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta KS Stivideerimise AS-i (pankrotis) hagi EuroBaltic Shipping Services OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata.
4.Menetluskulud maakohtus ja apellatsioonimenetluses jätta KS Stivideerimise AS-i (pankrotis) kanda.
5.Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2009 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud Euro-Baltic Shipping Services OÜ rahaliste vahendite arest arveldusarvetel AS-s Swedbank, AS-s SEB Pank, AS Danske Pank Eesti filiaalis, AS-s Eesti Krediidipank ja Bank DnB NORD AS-i Eesti filiaalis.
6.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2012 istungi protokolli parandamiseks.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.22.09.2009 esitas KS Stivideerimise AS (pankrotis) hagi Harju Maakohtusse Euro-Baltic Shipping Services OÜ vastu põhivõla 376 619.14 krooni ja viivise 376 619.14 krooni väljamõistmiseks.
2.Pooled sõlmisid 01.01.2006 lepingu nr 001/KS-2006 (stividorileping) veoste töötlemise kohta Paljassaare sadamas. Lepinguga kohustus hageja tegema kostjale stividoritööd ja osutama sellega vahetult seotud teenuseid. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks 146 216.85 krooni suuruse arve nr 20061761 ja 230 402.29 krooni suuruse arve nr 20061762, kuid kostja ei ole neid tasunud. Hageja esitas arved alguses kostja nimele, kuid kostja esindaja Andrei Neverovi e-kirja alusel tegi hageja algsetele arvetele kreeditarved ja esitas uued arved Fertilizer Tranzit Center (edaspidi FTC OÜ) nimele. Laadimiskorraldus (order of loading) pärines kostjalt. 29.06.2007 esitas hageja Harju Maakohtule hagi FTC OÜ vastu arvetest tuleneva võlgnevuse tasumiseks. 11.06.2008 otsusega rahuldas maakohus selle hagi osaliselt, jõudes muuhulgas järeldusele, et laeva Baltic Forest 11.09.2006 laadimiskorraldus pärineb käesoleva menetluse kostjalt.
3.Kostjal tuleb tasuda arvete alusel kokku 376 619.14 krooni, samuti stividorilepingu p 4.11 alusel viivist. Arved esitas hageja 30.11.2006 ja arvete tasumise tähtpäevaks oli 20.12.2006. 27.08.2009 seisuga on kostja viivitanud arvete tasumisega kokku 981 päeva. Viivise suuruseks päevas on 564.93 krooni, kokku on viivisenõue 554 195.06 krooni. Mõistlikkuse põhimõttest ja kohtupraktikast tulenevalt vähendas hageja viivisenõuet põhivõlgnevuse suuruseni.
4.Hageja leidis, et kostjal ei ole nõudeid, mida hageja nõudega tasaarvestada. Hageja täitis 21.06.2006 kokkuleppest tulenevad kohustused, esitades kostjale 22.08.2006 kreeditarved, kokku 450 030.90 krooni suuruses summas, samuti kehtestati uus tariif hooajaks sügis 2006 - kevad 2007, arvestades kokkulepitud allahindlust. Poolte koostöö ei katkenud.
Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on esitatud hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja ei esitanud kohe nõuet kostja vastu, vaid tegi seda hiljem riigilõivuta. Hageja ei ole ka nõuet tõendanud. Tsiviilasjas nr 2-07-24314 ei tuvastatud selgelt hageja nõudeõiguse olemasolu kostja vastu, pealegi ei olnud kostja seal menetlusosaline. Arved ei ole esitatud kostjale, vaid FTC OÜ-le.
6.Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata ja hageja õiguste teostamine tuleb tunnistada hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatuks, kuna hageja ei ole ligi kolme aasta jooksul esitanud kostjale arvet ega nõuet ning poolte kokkuleppele tuginedes tekkis kostjal õiguspärane ootus arvata, et hageja tema vastu nõuet ei esita.
7.Kostjal on nõue hageja vastu, mille ulatuses esitas kostja tasaarvestuse vastuväite, paludes tasaarvestusavaldusena käsitada vastust hagile. 21.06.2006 sõlmisid pooled kokkuleppe, millega hageja tunnistas, et võlgneb kostjale 1 350 000 krooni käideldud kauba kahjustumise ja saastumise eest (hageja käitles väetisi). Võlgnevuse katmiseks pidi hageja väljastama kostjale 450 000 krooni katvad kreeditarved ning ülejäänud 900 000 krooni hüvitama allahindluse tegemisega sügisel 2006 ja kevadel 2007. Hageja ei ole tõendanud, et oleks teinud kostjale hinnaalandust 899 969.10 krooni hüvitamiseks. Hageja initsiatiivil katkes poolte koostöö, kuna hageja ei soovinud allahindlusi teha. Kostjal on jätkuvalt nõue hageja vastu osas, mille eest hageja allahindlust teenuste osutamisel ei teinud. Esimese astme kohtu otsus
8.17.06.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis välja kostjalt põhivõla 376 619.14 krooni ja viivise 376 619.14 krooni KS Stivideerimise AS (pankrotis) kasuks ning jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
9.Maakohus leidis, et kostjal puudub hageja vastu nõue, millega tasaarvestust teha. Kostja tasaarvestuse vastuväide ei ole põhjendatud. Pooled ei vaidle, et hageja väljastas kostjale kokku 450 030.90 krooni eest kreeditarveid, lisaks kehtestati hooajaks sügis 2006 - kevad 2007 allahindlus 21.06.2006 kokkuleppe alusel. Seega oli hageja kokkuleppest tulenevad kohustused täitnud, mistõttu puudus kostjal sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Ka V.Ki selgituste põhjal ei saa järeldada, et hagejal oleks jäänud täitmata kohustusi kostja ees.
10.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud ning on nõudeõiguse hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud seetõttu, et kostja ei ole arveid varem hagejalt saanud. Kostja kinnitusel pärineb laeva Baltic Forest 11.09.2006 laadimiskorraldus temalt. Hageja esitas kostjale 18.09.2006 arve nr 20061304 ja 25.09.2006 arve nr 20061324. 28.11.2006 e-kirjas palus kostja esindaja A.Neverov nimetatud arved ümber vormistada FTC OÜ nimele. Neile arvetele on hageja esitanud kreeditarved. Kauba omanik OÜ Belor-Eurofest Eesti on saatnud kostja juhatuse liikmele S.Zahharovile e-kirja, milles kinnitab, et probleemid praagiga laeval Baltic Forest on lahendatud ning palub kogu summa hagejale tasuda. Kostja juhatuse liige S.Zahharov on ka FTC OÜ juhatuse liige. Eeltoodust järeldub, et kostja oli arvetest teadlik juba 2006. aastal ja hageja ei ole nõudeõigust kaotanud. Isegi kui hageja vormistas arved ümber FTC OÜ nimele, pärineb laeva Baltic Forest laadimiskorraldus kostjalt.
11.Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvete nr 20061761 ja nr 20061762 tasumise tähtpäevaks oli 20.12.2006. 27.08.2009 seisuga on kostja viivitanud arvete tasumisega kokku 981 päeva, viivis on kokku 554 195.06 krooni, hageja vähendas viivisenõuet kuni põhivõlgnevuseni, see on 376 619.14 kroonini. Apellatsioonkaebus
12.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning kohtukulud vastustaja kanda. Maakohus hindas asjaolusid ja tõendeid vääralt ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Vastustaja nõue kuulus tasaarveldamisele ning sel
põhjusel ei olnud võimalik hagi rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 21.06.2006 kokkuleppe, mille kohaselt vastustaja tunnistas kahju 1 350 000 krooni tekitamist ning pooled leppisid kokku, et vastustaja teeb kreeditarve 450 000 krooni suuruses ja ülejäänud osas teeb 2006. aasta sügisel ja 2007. aasta kevadel allahindlust osutatavast teenusest. 21.06.2006 kokkuleppes võttis vastustaja omaks kahju tekitamise ja kohustuse hüvitada kahju 1 350 000 krooni. Vastustaja nõue apellandi vastu on rahaline. Seega on täidetud tasaarvestamise eeldused, kuna pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma.
13.Vastustaja ei tõendanud, et apellandile on tehtud kahju kompenseerimiseks hinnaalandust 899 969.10 krooni. Väidetava alandatud hinnaga kaubakäitlemise kokkuleppe eelläbirääkimistega ei ole seda võimalik tõendada. Apellandi väide koostöö katkemise kohta puudutab just perioodi aastal 2007, mil oleks pidanud tehtama soodustusi 899 969.10 krooni ulatuses. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et allahindluste tegemisega 2006. ja 2007. aastal oleks vastustaja oma kohustused apellandi ees täielikult täitnud. Apellant on esimese astme menetluses korduvalt esitanud vastuväite, et tegelikult ta allahindlust sellises ulatuses ei saanud ning poolte koostöö katkes 2007. aasta algusest. Väär on lugeda tõendatuks kohustuste täitmine vastustaja poolt V.Ki kirja alusel, kuivõrd tegemist ei ole apellandi esindajaga, kel on volitus ja vastav informatsioon sellise omaksvõtu esitamiseks. Kohus jättis tähelepanuta V.Ki kirjaliku selgituse ega põhjendanud, miks ta jätab selle tõendi tähelepanuta. Kohus jättis alusetult arvestamata tõendamiskoormuse ülemineku hagejale. Kuivõrd kostja suhtes on tegemist negatiivse tõendamise esemega, ei ole apellandil võimalik tõendada kokkulepitud teenuse mittesaamist, vaid selle asjaolu tõendamise kohustus on vastustajal, sest tema huvi on tõendada nõude sissenõutavust ja tasaarvestuse vastuväite ebaõigsust. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et apellandi nõue vastustaja vastu on hüvitatud hinnaalandustega, ei ole võimalik rahuldada vastustaja nõuet apellandi vastu.
14.Kuna vastustaja nõue kuulus tasaarvestamisele, puudub vastustajal õigus saada viivist. Kui kohus leiab, et vastustajal oli viivise nõudmise õigus, leiab apellant, et vastustaja ei ole tõendanud arvete kättetoimetamist apellandile sel kuupäeval, mida väidab vastustaja. Seega ei ole võimalik tuvastada viiviste arvestamise õiguse algust. Nimetatud seisukohaga on kohus läinud vastuollu Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-5-08, milles kohus leidis, et kui võlausaldaja arvete esitamist ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust isikult maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. Arved tuleb lugeda kättetoimetatuks apellandile käesoleva hagiavalduse kättetoimetamisega, seega on vastustajal viiviste arvestamise õigus alates 28.09.2009 ning viivisenõue märksa väiksem. Arvete esitamist apellandile ei saa lugeda tõendatuks sellega, et teise äriühingu FTC OÜ seaduslik esindaja on sama isik kui kostjal ning seega ta pidi olema teadlik kostja võlast. Vastustaja seisukoht
15.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
16.01.02.2011 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja mõistis kostjalt KS Stivideerimise AS-i (pankrotis) kasuks välja 24 070.35 eurot ning jättis rahuldamata viivise nõude. Menetluskulud jättis kohus võrdses osas poolte kanda.
17.12.10.2011 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata KS Stivideerimise Aktsiaseltsi (pankrotis) viivisenõue ja osas, milles lahendati Euro-Baltic Shipping Services OÜ tasaarvestusavaldus, samuti Euro-Baltic Shipping Services OÜ-lt riigituludesse riigilõivu väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus täiendas ringkonnakohtu otsuse jõustunud osa märkusega, et kuna tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega, võidakse see otsus tühistada või
seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel. Muus osas jäi ringkonnakohtu otsus muutmata.
18.Kolleegium leidis, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti tervikuna rahuldamata viivisenõude. Olles seisukohal, et enne hagi esitamist ei ole võimalik lugeda nõuet sissenõutavaks muutunuks, pidanuks ringkonnakohus vähemalt kaaluma viivisenõude osalist rahuldamist lepingu alusel alates hiljemalt hagimaterjalide kättetoimetamisest kostjale, see tähendab lugema nõude sissenõutavaks kas või sellest ajast. Igal juhul pidanuks hagejal olema õigus saada vähemalt seadusjärgset viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
19.Ringkonnakohus jättis täitmata oma kohustuse tuvastada nõude sissenõutavaks muutumise aeg. Hinnates 2006. aastal toimunud hageja arvete esitamist kostjale, kreeditarvete esitamist ning arvete uuesti esitamist FTC OÜ-le, jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et selline "ümbervormistamine" toimus kostja soovil. Selliselt võis kostja olla kunstlikult tekitanud olukorra, kus stividorilepingu alusel temalt viivist justkui ei võikski nõuda. Selline käitumine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Välistatud ei ole ka poolte käitumise tõlgendamine selliselt, et lugeda algselt kostjale esitatud arved juba nõude sissenõutavaks muutumise ja viivise arvestamise aluseks või lugeda FTC OÜ-le arvete esitamise erandlikke asjaolusid arvestades arvete esitamiseks kostjale.
20.Pankrotiseaduse (PankrS) § 99 ei välista kostja vastunõude ja tasaarvestuse lahendamist praeguses menetluses. PankrS § 99 lg-t 1 on võimalik tõlgendada avaramalt juhul, kui pankrotivõlgnik on esitanud hagi rahalise nõude sissenõudmiseks teiselt isikult ja see isik (kostja) tugineb vastunõudele ja tasaarvestusele. Sellisel juhul saab lugeda nõude haldurile esitatuks kohtumenetluses võlgnikust hageja suhtes tasaarvestusele tuginemise ajast ning nõude kaitstuks alates vastunõuet tunnustava kohtulahendi jõustumisest tasaarvestuse kohta. Sarnast käsitlust toetab ka kolleegiumi varasem praktika (lahend nr 3-2-1-136-09).
21.V.K kiri Harju Maakohtule on käsitatav menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjana tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 mõttes ning selle tõendi kvaliteeti ei välista ainuüksi asjaolu, et kiri on adresseeritud kohtule. See kiri ei ole käsitatav tunnistaja ütlustena TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib aga olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust V.K tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
22.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jääb hagi rahuldamata. Samuti tuleb tühistada jõustunud tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus (Riigikohtu otsuse resolutsiooni p 2).
23.Esmalt lahendab kolleegium kostja tasaarvestusavalduse (t kd I lk 35-37), mille kohaselt on hageja nõue tema vastu lõppenud, sest kostjal on tulenevalt 21.06.2006 kokkuleppe (t kd I lk 39, tõlge lk 38) täitmata jätmisest hageja poolt rahaliselt suurem nõue hageja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus 21.06.2006 kokkuleppe sõlmimise ja selle tõlgendamise üle – hageja tekitas kostjale perioodil sügis 2005 kuni kevad 2006 kahju 1 350 000 krooni ja kohustus selle hüvitama kahes osas: 1) väljastades kreeditarveid 450 000 krooni ulatuses ja 2) tehes järgmisel hooajal (sügis 2006 kuni kevad 2007) ülejäänud summa ulatuses allahindlusi. Samuti on Riigikohus üheselt selgitanud tõendamiskoormust – hageja peab tõendama, et ta on kostja tasaarvestuseks kasutatud 21.06.2006 kokkuleppest tuleneva nõude täitnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et viidatud nõudest on hageja hüvitanud 450 030.90 krooni kreeditarvete esitamisega. Küll aga on poolte vahel vaidlus, kas ülejäänud summa 899 969.10 krooni ulatuses allahindlusi tehti.
24.Kolleegium on esitatud tõendite kogumi analüüsi tulemusena seisukohal, et uuritud tõendite kogumiga ei leidnud veenvat tõendamist väited 21.06.2006 kokkuleppe täies ulatuses täitmise kohta hageja poolt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
25.Esmalt juhib kolleegium hageja esindaja tähelepanu sellele, et hageja ei ole kogu menetluse kestel toonud esile faktilisi asjaolusid, millede alusel saaks järeldada milliseid allahindlusi ja millal, milliste summade ulatuses hageja 21.06.2006 kokkuleppe alusel kostjale tegi (laevad, summad, kuupäevad jmt). Pooltevahelise e-kirjavahetusega augustisseptembris 2006 (t kd I lk 67-68, tõlge lk 69-70) on tõendatud, et pooled tõepoolest pidasid läbirääkimisi tariifide alandamise üle perioodiks kuni 2006. aasta lõpuni. Samas ei nähtu tõenditest, et alandatud tariifide osas ka kokkuleppele jõuti ja kui jõuti, siis milline oli kokkulepitud alandatud tariif ning kas seda reaalselt ka kasutati ning kui, siis millise summa ulatuses. Lisaks ei nähtu esitatud tõenditest, kas samasugused läbirääkimised toimusid ka 2007. aasta kohta ja kui, siis millise summa ulatuses reaalselt sel perioodil allahindlusi tehti.
26.Hageja on seisukohal, et lisaks analüüsitud e-kirjavahetusele tõendab ülejäänud summa ulatuses allahindluste tegemist käideldud kauba omaniku esindaja V.Ki 28.11.2006 e-kiri kostjale (t kd I lk 71, tõlge lk 72-73). Kirjavahetusest nähtub, et see oli saadetud hageja esindaja palvel, kes teatas 27.11.2006 kauba omanikule, et viimane oli eelnevalt lubanud, et kostja maksab kinni kõik arved laadimist lõpetanud aluste suhtes, kuid ei ole seda teinud ning hageja esindaja palus, et kauba omanik dubleeriks oma korraldust selle kohta, et kostja maksaks kõik maksmata arved ära. Vastuseks hageja palvele teatas V.K kostjale, et küsimus seoses praagiga on hageja ja kauba omaniku vahel praktiliselt lahendatud ja palus tasuda kogu summa laevade Baltic Forest ja Peikko töötlemise eest, lisades teabe kolme arve kauba omaniku poolt kostjale tasumise kohta septembrikuus. V.K e-kirja tõendusliku jõu määratlemisel tuleb arvestada ka autori poolt kirjalikult kohtule esitatud selgitust (t kd I lk 134, tõlge lk 133), mille maakohus TsMS § 232 lg-t 1 rikkudes käsitlemata jättis. Selles selgitas 28.11.2006 e-kirja autor, et 2006. aastal hakkas hageja kui edaspidistest tellimustest huvitatud osapool hüvitama kostjale tekitatud kahju alandatud tariifide kohaldamisega; 28.11.2006 saatis ta hagejale meeldetuletuse tasuda kostjale mõned arved, sest teda informeeriti, et kahju on juba hüvitatud alandatud tariifide kohaldamise ja kreeditarvete esitamisega; hüvitamine pidi toimuma kostjale ja temal puudusid sisulised võimalused asjaolude kontrollimiseks, ta uskus äripartneri juttu; kirja käsitles kui meeldetuletust, see ei olnud mõeldud tõestusena kahju hüvitamise kohta; tal puudus teave selle kohta, kuidas teostati tasaarveldusi ning millises ulatuses.
27.Kolleegium ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et asjaolu, et nimetatud selgitus on esitatud kohtumenetluse ajal, annaks aluse lugeda see tõendina ebausaldusväärseks. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mida tuleb vaadelda koosmõjus teiste tõenditega ja mis annab kolleegiumile kinnitust 28.11.2006 e-kirja tõlgendamisel tekkinud veendumusele, et V.K ei olnud kirja kirjutades muid andmeid hageja poolt 21.06.2006 kokkuleppe täitmise kohta kostja suhtes kui hageja enda kinnitus. Kuna V.K ei olnud kummagi poole esindaja, siis ei pidanudki temal selliseid andmeid olema. Ka ei ole tsiviilasjas esitatud andmeid, kas kostja V.K kirja alusel vastavad arved tasus ja seeläbi oma käitumisega aktsepteeris saadud teavet. Pigem järeldub V.K e-kirjast kostjale 28.11.2006 kell 10.01 (t kd I lk 71) ja kostja e-kirjast samal kuupäeval kell 11.57 hagejale teemal „Arvete maksmine“ (t kd I lk 85, tõlge lk 86), et tegemist oli samade arvetega,
mille kostja palus ümber vormistada teisele äriühingule ja mille sissenõudmiseks hageja käesoleva tsiviilasja algataski.
28.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et analüüsitud tõendite kogumiga ei leidnud tõendamist, et hageja poolt oli täidetud 21.06.2006 kokkulepe suuremas summas kui 450 030.90 krooni ja seega on kostja tasaarvestusavaldus põhjendatud 899 969.10 krooni ulatuses. Juhul, kui hageja leidis, et 28.11.2006 seisuga oli kogu 21.06.2006 kokkulepitud kahju hüvitatud (ehk perioodil september-november 2006 olid tehtud kõik allahindlused, mis algselt olid planeeritud tunduvalt pikemale perioodile), oli tal võimalik esitada selle kohta veenvad dokumentaalsed tõendid vastavate raamatupidamise andmetega.
29.Järgnevalt tuvastab kolleegium kostjapoolse tasaarvestuse õiguse tekkimise hetke, millest sõltub hageja nõudelt viiviste arvestamise perioodi lõpp. VÕS § 197 lg 1 kohaselt tekib tasaarvestuse õigus ajahetkest, mil tasaarvestava poole nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu. Vastavalt 21.06.2006 kokkuleppele pidi hageja kogu kahju hüvitama järgneva hooaja (sügis 2006 ja kevad 2007) jooksul. Kuna samast kokkuleppest nähtub, et eelmise hooaja tulemused olid pooltel juunikuu jooksul selgeks vaieldud ja muudest tõenditest ei nähtu, millist ajavahemikku täpsemalt pidasid pooled järgneva hooaja piiritlemisel silmas, leiab kolleegium, et mõistlik on lugeda täitmata kahjunõue sissenõutavaks muutunuks VÕS § 82 lg 7 mõttes alates 01.06.2007. Seega selle ajani on hagejal õigus arvestada viivist oma nõudelt.
30.Hageja nõude sissenõutavaks muutumise osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, milles on võetud arvestuse aluseks nn ümbervormistatud arved, see tähendab arved, millised olid hageja poolt algselt esitatud kostjale, kuid millised kostja juhatuse liige 28.11.2006 e-kirjas palus vormistada ümber äriühingu FTC OÜ nimele. Nimetatud asjaolud on tõendatud 18.09.2006 ja 25.09.2006 arvetega (t kd I lk 83, 84) ja kostja juhatuse liikme e-kirjaga (t kd I lk 85, tõlge lk 86). Samuti puudub nüüdseks poolte vahel vaidlus nimetatud asjaolude üle. 28.11.2006 e-kirjaga on tõendatud, et kostja oli vaidlusalused arved eelnevalt juba kätte saanud ja kostja vastavasisulised vastuväited (t kd I lk 35-37) ei ole asjakohased. Ümbervormistatud arvetel oli tasumise tähtajaks märgitud 10.12.2006, kuid hagiavalduses arvestab hageja viivist alates 20.12.2006. Tegemist on hageja õigusega vaidluse eseme määramisel, milline on vastavalt TsMS § 4 lg-le 2 kohtu jaoks siduv.
31.Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus oma põhinõudelt arvestada viivist perioodi 20.12.2006 kuni 01.06.2007, seega 162 päeva, eest. Pooltevahelise lepingu p-s 4.11 oli kokku lepitud viivisemääraks 0,15% iga viivitatud päeva eest. Arvestades, et põhivõla suuruseks on 376 619.14 krooni, on viivise suuruseks ühe viivitatud päeva eest 564.93 krooni ja 162 päeva eest kokku 91 518.66 krooni. Seega tasaarvestuse õiguse tekkimise päevaks oli hagejal kostja vastu rahaline nõue kokku 468 137.80 krooni, kostjal aga hageja vastu rahaline nõue suuruses 899 969.10 krooni. Tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja nõue kostja vastu, mistõttu tuleb tühistada samas tsiviilasjas juba jõustunud tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus ja ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
32.Hagiavalduse rahuldamata jäämise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
33.Hagi rahuldamata jäämise tõttu tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada maakohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõu (t I kd lk 22).
34.Vastustaja esitas taotluse ringkonnakohtu istungi protokolli parandamiseks. Kolleegium, tutvunud esitatud taotluse ja 20.02.2012 allkirjastatud protokolliga, leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama toimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Vaidlustatud protokoll vastab seaduse nõuetele. Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.