Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

1.3

V OÜ tasub XXXMTÜ ja XXXMTÜ käesoleva määruse punktis 1.2 märgitud summa osamaksetena alljärgneva maksegraafiku alusel:

2-12-3239 XXX 1.4

Pooled lepivad kokku, et V OÜ sooritab osamaksed Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ arveldusarvele (Danske Bank A/S Eesti filiaal). Osamakse loetakse sooritatuks, kui see on laekunud Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ arveldusarvele. Juhul kui osamakse tähtpäev langeb nädalavahetusele või riigipühale või muule päevale, mis ei ole pangapäev, kohustub V OÜ sooritama makse märgitud päevale eelneval pangapäeval arvestusega, et see laekuks Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ arveldusarvele mittepangapäevale eelnenud pangapäeval.

1.5

V OÜ poolt kompromissi punktis 1.2 ja 1.3 sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise korral loetakse tsiviilasjas nr 2-12-3239 XXXMTÜ ja XXXMTÜ poolt esitatud nõue lõplikult täidetuks ning V OÜ kohustus lõppenuks.

1.6

Pooled lepivad kokku, et XXXMTÜ ja XXXMTÜ on õigus käesoleva määrusega kinnitatava poolte poolt 27.02.2012.a sõlmitud kompromisslepingu osaks oleva maksegraafiku kokkuleppe ennetähtaegselt üles öelda ning nõuda kogu Võlgnevuse ja pärast kompromissi allkirjastamist täiendavalt sissenõutavaks muutunud viiviste kohest ja viivitamatut tasumist juhul, kui V OÜ on käesoleva määruse punktis 1.3 kehtestatud maksegraafiku kokkulepet oluliselt rikkunud. XXXMTÜ ja XXXMTÜ ning V OÜ on kokku leppinud, et V OÜ loetakse kompromisskokkuleppe osaks olevat maksegraafiku kokkulepet oluliselt rikkunuks, kui V OÜ viivitab ükskõik millise osamakse sooritamisega üle seitsme (7) kalendripäeva. V OÜ annab käesolevaga nõusoleku allumaks kohesele sundtäitmisele kogu tasumata Võlgnevuse ja täiendavalt sissenõutavaks muutunud viiviste osas.

1.7

Pooled lepivad kokku, et tsiviilasja nr 2-12-3239 raames kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-3239.

Tühistada Harju Maakohtu 30.01.2012.a määrus, millega kohus arestis hagi tagamise abinõuna kõik V OÜ (registrikood XXX) arvelduskontod kõikides Eestis registreeritud krediidiasutustes 44 284 (nelikümmend neli tuhat kakssada kaheksakümmend neli) euro ja 56 senti ulatuses XXXMTÜ (registrikood XXX) ja XXXMTÜ (registrikood XXX) kasuks.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast kompromissi kinnitava osa ning tagatise tagastamise osa jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja pärast hagi tagamise määruse tühistamise osa jõustumist täitmiseks Tallinna kohtutäitur Risto Sepp ́ale.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool XXXMTÜ ja XXXMTÜ tasutud riigilõivust, so summas 1 917 (üks tuhat üheksasada seitseteist) eurot ja 34 senti ning kanda nimetatud summast 958 (üheksasada viiskümmend kaheksa) eurot ja 67 senti XXXMTÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s ja 958 (üheksasada viiskümmend kaheksa) eurot ja 67 senti XXXMTÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Sampo Pangas. XXXMTÜ tasus 19.01.2012.a hagiavalduselt riigilõivu summas 1931,72 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „XXXMTÜ, reg.kood XXX, ja XXXMTÜ, reg.kood XXX, eest riigilõiv

2-12-3239 hagiavalduse (3 834,69) ja hagi tagamise avalduse (28,76) esitamise eest.“. XXXMTÜ tasus 19.01.2012.a hagiavalduselt riigilõivu summas 1931,73 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv hagiavalduse (3834,69) ja hagi tagamise avalduse (28,76) esitamise eest XXXMTÜ, reg.kood XXX, ja XXXMTÜ, reg.kood XXX“.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada XXXMTÜ ja XXXMTÜ tasutud hagi tagamise tagatis summas 2 214 (kaks tuhat kakssada neliteist) eurot ja 23 senti ning kanda nimetatud summast 1 107 (üks tuhat ükssada seitse) eurot ja 11 senti XXXMTÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s ja 1 107 (üks tuhat ükssada seitse) eurot ja 12 senti XXXMTÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Sampo Pangas. XXXMTÜ tasus 19.01.2012.a hagi tagamise tagatist summas 1 107,12 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 3100057358 selgitusega „XXXMTÜ, reg.kood XXX, ja XXXMTÜ, reg.kood XXX, eest hagi tagamise avalduselt summas 44 284,56.“. XXXMTÜ tasus 19.01.2012.a hagi tagamise tagatist summas 1 107,11 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 3100057358 selgitusega „tagatis hagi tagamise avalduselt (summas 44284,56)XXXMTÜ, reg.kood XXX, ja XXXMTÜ, reg.kood XXX “.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse punktide 1.1-1.7 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe (1) päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kohtumääruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kostja võib kohtumääruse punkti 7 peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-12-3239, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

XXXMTÜ ja XXXMTÜ esitasid 21.01.2012.a Harju Maakohtule hagiavalduse V OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt pidas OÜ P Tallinnas ööklubisid P , P ja P . OÜ P jättis hagejatele kui kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasumata AutÕS §-s 72 ette nähtu tasu, mis mõisteti OÜ P välja Harju Maakohtu 30.06.2009.a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-51865 summas 44 284,56 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009.a otsusega jäeti varasem maakohtu otsus muutmata. OÜ P kanda jäeti menetluskulud. Kostja asutati 24.07.2009.a. OÜ P pankrotimenetlus lõpetati 22.10.2010.a pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Hagejatel ei õnnestunud OÜ P täitemenetluse raames midagi sisse nõuda.

2-12-3239 Kostja on asunud opereerima ööklubisid P ja P . Kostja on oma majandusaasta aruannete kohaselt üle võtnud OÜ P kohustused. Kostjal ja OÜ P on sama osanik ning kattuvad juhatuse liikmed, tegevusalad ning registrijärgne aadress. Seega on OÜ P andnud kostjale üle oma varad ja kohustused. Kostja on üle võtnud OÜ P majandustegevuse, mistõttu on toimunud ettevõtte üleminek. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad kostja suhtes hagi tagamise avalduse. Hagejad palusid hagi tagamiseks arestida kostja arveldusarved 44 284,56 euro ulatuses. Hagejad esitasid kohtule ka hagi tagamiseks vajaliku tagatise maksmist tõendavad maksekorraldused. Hagejad põhistasid oma taotlust sellega, et kostjal on tekkinud suur maksuvõlg ning kostja 2010.a majandusaasta aruande kohaselt oli kostja kahjumlik ning tema osakapital negatiivne. Kohus jättis hagi tagamise avalduse 23.01.2012.a määrusega käiguta. Käigutajätmise määruses leidis kohus, et hageja ei ole avalduses piisavalt põhistanud hagi tagamise vajalikkust käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõude osas. Nimelt hagiavaldusest ega hagi tagamise avaldusest ei nähtum et hagejad oleksid kostja poole kohtuväliselt pöördunud ning teinud kostjale ettepaneku võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks. Seetõttu asus kohus seisukohale, et olukorras, kus hagejad ei ole kostja poole kohtuväliselt pöördunud, ei ole võimalik väita, et kostja on jätnud võlgnevuse makseraskuste tõttu rahuldamata või ta võib asuda oma vara peitma. Ühtlasi palus kohus hagejatel kaaluda muu hagi tagamise abinõu kohaldamist. Hagejad täpsustasid hagi tagamise avaldust 25.01.2012.a. Avalduse täienduses möönasid hagejad, et kõigi kostja arveldusarvete arestimine on kostja jaoks kõige koormavam hagi tagamise abinõu, kuid avalike registrite andmete kohaselt kostjal muu vara puudub. Kohtuväliselt kostja poole pöördumise osas märkisid hagejad, et hagejad on pöördunud kostja poole ettepanekuga nõue vabatahtlikuks täitmiseks, kuid kostja ei ole nõuet rahuldanud ega teinud ka alternatiivset ettepanekut võla tasumise osas. Muuhulgas tõid hagejad välja selle, et kostja osanike ja juhatuse liikmete varasem käitumine annab alust arvata, et kostja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, sest näiteks tsiviilasjas nr 2-07-51865 tegi kostja OÜ P end varatuks ja andis majandustegevuse üle uuele ühingule OÜ V , kellele läksid üle OÜ P rendivõlad, maksuvõlad ning pangalaen. Samas kohtuotsusest tuleneva kohustuse ülevõtmist kostja majandusaasta aruandes deklareeritud ei ole. Täiendatud avaldusele oli lisatud väljavõte kinnistusraamatust. Kohus jättis hagi tagamise avalduse 25.01.2012.a määrusega teitskordselt käiguta, kuna kohtu hinnangul esinesid avalduses jätkuvalt puudused. 30.01.2012.a esitasid hagejad täiendatud hagi tagamise avaldusel. Hagejad märkisid, et nad on korduvalt pöördunud suuliselt kostja poole nõude vabatahtlikuks täitmiseks kohtueelses menetluses. Viimati pöörduti kostja poole 2011.a suvel. Kuivõrd hagejatel ei ole pöördumiste kohta protokolle ega muid kirjalikke dokumente, siis ei ole hagejatel võimalik käesolevalt tõendada kostja poole kohtueelse pöördumise asjaolu. Samas leidsid hagejad, et kuna hagi tagamise eelduseks ei ole muu hulgas hagejapoolse ettepaneku tegemine kohutuse vabatahtlikuks täitmiseks, tuleks antud juhul lähtuda siiski kostja varalisest seisundist, mis tekitab piisava kahtluse, et kostjal ei pruugi olla vara kohtuotsuse täitmiseks. 30.01.2012.a esitasid hagejad täiendatud hagi tagamise avaldusel. Hagejad märkisid, et nad on korduvalt pöördunud suuliselt kostja poole nõude vabatahtlikuks täitmiseks kohtueelses menetluses. Viimati pöörduti kostja poole 2011.a suvel. Kuivõrd hagejatel ei ole pöördumiste kohta protokolle ega muid kirjalikke dokumente, siis ei ole hagejatel võimalik käesolevalt tõendada kostja poole kohtueelse pöördumise asjaolu. Samas leidsid hagejad, et kuna hagi tagamise eelduseks ei ole muu hulgas hagejapoolse ettepaneku tegemine kohutuse vabatahtlikuks täitmiseks, tuleks antud juhul lähtuda siiski kostja varalisest seisundist, mis tekitab piisava kahtluse, et kostjal ei pruugi olla vara kohtuotsuse täitmiseks. Kohus rahuldas hagi tagamise

2-12-3239 avalduse 30.01.2012.a määrusega, arestides kostja arveldusarved kõikides Eestis registreeritud krediidiasutustes. 10.02.2012.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Pooled esitasid 27.02.2012.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu ning hagi tagamise tagatise tagastamist, edasikaebe tähtaja lühendamist ja hagi tagamise tühistamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

2-12-3239 XXXMTÜ tasus 19.01.2012.a hagiavalduselt riigilõivu summas 1931,72 eurot selgitusega „XXXMTÜ, reg.kood XXX, ja XXXMTÜ, reg.kood XXX, eest riigilõiv hagiavalduse (3 834,69) ja hagi tagamise avalduse (28,76) esitamise eest.“. XXXMTÜ tasus 19.01.2012.a hagiavalduselt riigilõivu summas 1931,73 eurot selgitusega „riigilõiv hagiavalduse (3834,69) ja hagi tagamise avalduse (28,76) esitamise eest XXXMTÜ, reg.kood XXX, ja XXXMTÜ, reg.kood XXX“. Seega tasuti nii hagiavalduse kui ka hagi tagamise avalduselt kokku riigilõivu 3 863,45 eurot. Kuivõrd kohus lahendas hagi tagamise avalduse, puudub alus hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks, mistõttu tuleb 3 863,45 eurot arvestada maha hagi tagamiselt tasutav riigilõiv summas 28,76 eurot. Tuginedes eeltoodule tuleb hagejatele tagastada poolt hagiavalduselt, so 3 834,69 eurot, tasutud riigilõivust, milleks on 1 917,34 eurot. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti või kompromisslepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Antud asjas esitati kohtule taotlus 30.01.2012.a hagi tagamise määruse tühistamiseks, mistõttu tühistab kohus 30.01.2012.a hagi tagamise määruse, millega kohus arestis kõik kostja arveldusarved kõikides Eesti krediidiasutustes. TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. TsMS § 391 lg 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 391 lg 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Kuivõrd kohus määras kinnitada poolte vahel 27.02.2012.a sõlmitud kompromisslepingu ning pooled taotlesid hagi tagamise määruse tühistamist ning hagi tagamise tagatise tagastamist, kaob ära tagatise andmise põhjus ning võttes arvesse, et asja lõpetamisel kompromissiga puudub õigus kahju hüvitamise nõude esitamiseks TsMS § 391 lg 2 alusel, tuleb hagejatele tagastada viimaste tasutud hagi tagamise tagatis. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele (1) päevale.

2-12-3239

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.