Võlaõigus › Töövõtulepingud

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Osaühing Lääne Ehitus esitas 02.12.2010 maakohtule hagi T R vastu võlgnevuse 36 545.17 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hageja täpsustas 17.01.2011 viivisenõuet, paludes kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 445.12 eurot ja lisanduva viivise kuni kohustuse täitmiseni. Hageja vähendas viivisenõuet sissenõutavaks muutunud viivise osas, nõudes võlgnevuselt seaduses sätestatud määras viivist VÕS § 113 lg 1 tulenevalt alates otsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni. Nõuded on tekkinud 23.02.2009 hageja ja Osaühingu Megateam vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 140, hageja ja T L vahelisest suulisest töövõtulepingust, 27.11.2009 hageja, Osaühingu Megateam ja kostja sõlmitud kokkuleppest ning 18.09.2009 hageja, T L ja kostja sõlmitud kokkuleppest. Osaühing Megateam tunnistas 27.11.2009 kokkuleppest tulenevalt võlgnevust hageja ees summas 617 295.60 krooni ja kohustus võlgnevuse tasuma hiljemalt 18.01.2010. Kostja kohustus käendajana tagama nimetatud kohustuse täitmise hageja ees. T L tunnistas 18.09.2009 kokkuleppest tulenevalt võlgnevust hageja ees summas 544 512 krooni ja kohustus võlgnevuse tasuma hiljemalt 26.02.2010. Kostja kohustus käendajana tagama nimetatud kohustuse täitmise hageja ees. Osaühing Megateam on jätnud hagejale nõudest tasumata 27 295.60 krooni ja T L 544 512 krooni. Hageja saatis 27.07.2010 kostjale kirja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 10.08.2010. Kostja keeldus kirja vastuvõtmisest, mis näitab kostja pahauskset käitumist lepingu täitmisel. Lisaks saatis hageja kostjale 27.08.2010 kirja, milles nõuti võlgnevuse tasumist hiljemalt 20.09.2010. Kiri saadeti lisaks kostjaga seotud äriühingute Aktsiaseltsi Devistar ja Saaremaa Kala OÜ asukoha aadressidele. Seega on hageja teinud kõik mõistlikult võimaliku, et kostjat informeerida raha tasumise kohustusest ning kostjal on olnud võimalik nõude sisuga tutvuda. Hageja ja kostja sõlmitud käenduslepingud ei sisalda käendaja vastutuse piirangut ja käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kuna põhikohustus on muutunud sissenõutavaks, saab hageja nõuda kohustuse täitmist kostjalt. Hageja saab nõuda täitmist omal vabal valikul, kas põhivõlgnikult või käendajalt. Hageja ei ole sõlminud kokkuleppeid kohustuse ülevõtmiseks, mistõttu käenduskohustus ei ole kostja osas lõppenud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Käenduslepingud sisaldavad käendaja vastutust piiravaid kokkuleppeid. Kostja hinnangul tuleneb piirang lepingute tekstist ja seda tuleb hinnata VÕS § 29 lg 1 tulenevalt. Käenduskohustuse sissenõudeõigus on seotud eelkõige põhivõlgnike kohustuste täitmata jätmisega. Seega ei saa võlga enne kostjalt sisse nõuda, kui võlausaldaja ei ole kohustuse täitmist nõudnud põhivõlgnikult. Hageja ei ole käitunud kostja suhtes heauskselt, asudes kohustuse täitmist nõudma põhivõlgniku asemel käendajalt. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-102-07, kus on sätestatud hea usu põhimõte. Haginõude suurus on tõendamata. Kostjale ei ole teada, milliste kokkulepete alusel ja millises ulatuses on kohustust täitnud kolmas isik. Kohustuse ülevõtmisega lõpeb ka käendus, mistõttu võivad sõlmitud täiendavad kokkulepped vähendada käendaja vastutust. Samuti ei laienda

käendaja vastutust tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist. Kostja hinnangul on VÕS § 145 lg 4 ja § 153 lg 1 p 2 alusel 790 000 krooni ulatuses käenduskohustus lõppenud ja kostja vastutuse maksimaalseks suuruseks saab olla 371 807.60 krooni. Hageja ei ole kostjale andnud teada kohustuse sissenõudmisest ega andnud aega kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik ei ole hagiavalduse suhtes seisukohta esitanud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes T Rlt välja põhivõla 36 545.17 eurot ja alates 21.04.2011 viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 sätestatud määras põhinõudelt 1 744.51 eurolt, kuni põhinõude täitmiseni. T R vastutuse rahaline maksimumsumma 27.11.2009 lepingu alusel on 39 452.38 eurot (617 295.60 krooni) ja 18.09.2009 lepingu alusel 34 800.66 eurot (544 512 krooni). Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Vaidlus puudub alljärgnevate asjaolude osas. 1) Osaühing Megateam (põhivõlgnik I) ja hageja sõlmisid 23.02.2009 töövõtulepingu nr 140, millest tuleneva kohustuse osas sõlmis Osaühing Megateam hagejaga 27.11.2009 kokkuleppe, millest tulenevalt Osaühing Megateam tunnistab lepingutasu nõuet summas 617 295.60 krooni (koos käibemaksuga) tasumise tähtajaga 18.01.2010; 2) 27.11.2009 kokkuleppes sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu; 3) T L (põhivõlgnik II) ja hageja sõlmisid 18.09.2009 kokkuleppe, millest tulenevalt T L tunnistab lepingutasu nõuet summas 544 512 krooni (koos käibemaksuga), tasumise tähtajaga 26.02.2010; 4) 18.09.2009 kokkuleppes sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu. Hageja on esitanud nõude tulenevalt 27.11.2009 ja 18.09.2009 sõlmitud käenduslepingutest. Mõlema lepinguga on pooled kokku leppinud, et käendaja tagab tellija kokkuleppes fikseeritud kohustuse nõuetekohast täitmist töövõtja ees. Käenduse maksimumsumma on kokkulepitud, mistõttu ei esine VÕS § 143 lg 2 sätestatud tingimust lepingu tühisuseks. Puuduvad käenduslepingute kehtivust välistavad asjaolud. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Tõendamata on kostja väide, et poolte tahe lepingut sõlmides oli suunatud sellele, et piirata käendaja vastutust ning käendaja vastutab hageja ees üksnes siis, kui hageja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega tulenevalt VÕS § 145 lg-st 1 vastutavad võlgnik ja käendaja kohustuse eest solidaarselt. Põhivõlgnikud on sõlminud hagejaga kokkuleppe, milles tunnistavad võlgnevust. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja ei ole vaidlustanud põhivõlgnike kohustusi hageja ees. Kokkulepetes on fikseeritud nõude maksmise tähtaeg. Kuna tähtajad on saabunud, on põhivõlg muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ka käendajalt. Puudub vaidlus, et kokkulepetes fikseeritud kohustusi on täitnud ka kolmas isik (Devisee Trade OÜ). 11.04.2011 kohtuistungil on kostja võtnud omaks, et hagis märgitud tasumata võlgnevus on õige. Seega on põhivõlgniku I kohustus hageja ees 27 295,60 krooni ja põhivõlgniku II kohustus 544 512 krooni. Seega on olemas käendusega tagatava võlausaldaja nõue. Nõuded on muutunud sissenõutavaks ning hagejal on käenduslepingutest tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt. Arvestades käenduslepingu eesmärki ning esitatud asjaolusid, ei olnud hageja käitumine hea

usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Käendaja ja võlausaldaja suhte sisu moodustab käendaja kohustus täita vastavalt käenduslepingu tingimustele põhivõlgniku kohustus võlausaldaja ees. Pooled on kokku leppinud, et käendaja vastutus tekib automaatselt juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendati. Seega võib seadusest tulenevalt hageja esitada nõude käendaja vastu kohe pärast põhivõlgniku kohustuse täitmata jätmist ja võlausaldaja võib ise valida, kas esitab nõude põhivõlgniku või käendaja vastu. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käesoleval juhul ei nõua hageja kostjalt kulude hüvitamist, mistõttu ei tõusetu ka küsimust selles, kas kostjale anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida või mitte. On tõendatud, et kostja pidi teadma kohustuse sissenõudmisest ning hageja andis talle võimaluse kohtuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kostja on seotud äriühingutega Aktsiaselts Devistar (likvideerimisel) ja Saaremaa Kala OÜ ning ka käesolevas menetluses on kostja kasutanud nimetatud äriühingu e-posti aadresse . Käenduslepingust tulenevad nõuded kostja vastu ei ole VÕS § 177 lg 2 mõistes lõppenud. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud põhivõlgniku vahetumist. Vaidlusalustes kokkulepetes on hageja ja põhivõlgnikud kokkuleppe p 4.2 kokku leppinud, et kohustuse võib osaliselt või täielikult täita ka kolmas isik. Samuti ei ole käendaja vastutus kuidagi suurenenud. Hageja nõuab kostjalt üksnes kohustuse täitmist, mis on fikseeritud summaliselt vaidlusalustes kokkulepetes, mis sisaldavad endas ka poolte sõlmitud käenduslepinguid. Hageja vähendas 11.04.2011 kohtuistungil viivisenõuet sissenõutavaks muutunud viivise arvelt ning nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates otsuse tegemisest, kuni kohustuse täitmiseni. Hageja ei loobunud viivisenõudest täielikult. Käendaja vastutus laieneb VÕS § 145 lg 2 teise lause kohaselt ka põhivõlgnevuselt arvestatud viivistele. Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et kuna tegemist on tarbijakäenduslepinguga, siis pooled on kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, millest tuleb ka lähtuda. Hageja saab nõuda viivist 27.11.2009 lepingu kohaselt kuni maksimumsummani, milleks on 39 452.38 eurot (617 295.60 krooni). 18.09.2009 lepingu alusel nõuab hageja kostjalt 34 800.66 eurot (544 512 krooni), mis on käenduslepinguga kokku lepitud kostja vastutuse rahaline maksimumsumma ja nimetatud põhinõudelt hageja enam viivist TsMS § 367 alusel nõuda ei saa. Seega on hageja viivisenõue osaliselt põhjendatud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt alates 21.04.2011 viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 27.11.2009 lepingust tulenevast põhinõudest 1 744.51 eurot kuni põhinõude täitmiseni. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja arvestades hagi rahuldamise ulatust, jättis kohus hageja menetluskulud 98 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 2 % ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb kolmanda isiku vande all üle kuulamist.

Kohus on võla välja mõistnud ainult kostjalt (käendajalt) ja otsus ei ole täitedokumendiks kolmanda isiku suhtes (põhivõlgnik). Otsus ei ole kooskõlas TsMS 436 lg-ga 1 ja sisuliselt tühistab TsMS § 216 lg 1 järgse kolmanda isiku kaasamise kaudu saadava võimalike kahjustatud isiku õiguste kaitse. Maakohus leidis, et kokkulepetes fikseeritud kohustusi on täitnud ka kolmas isik. Kohtutoimikus olevad OÜ-le Devisee Trade esitatud arve nr 3, summas 490 000 krooni ja arve nr 9, summas 300 000 krooni kannavad mõlemad viiteid nõuete aluseks olevatele lepingutele. Tegemist on sisuliselt võlaülekande lepingutega põhivõlgnikult kolmandale isikule. Hageja on nimetatud arvete alusel võtnud vastu osalise täitmise summas 500 000 krooni. OÜ-le Devisee Trade esitatud arvet nr 9 ei ole tasumata osas tühistatud. Maakohus on otsuses jätnud nimetatud seisukoha analüüsimata. Sisuliselt kolmanda isiku menetlusest osavõtuta, piiras maakohus oluliselt kostja võimalusi tõendada sõlmitud kokkulepete tegelikku sisu. Maakohus tugines hageja seadusliku esindaja ütlustest, kes ei sõlminud kokkuleppeid ega viibinud läbirääkimiste juures. 18.09.2009 ja 27.11.2009 sõlmitud kokkulepped sisaldavad VÕS § 145 lg 1 kohast käendaja vastutuse piirangut. Nimetatud piirang tuleneb lepingute tekstist. Kui pooltel on vaidlus kokkulepetes sisalduva teksti õigusliku tähenduse osas, tulnuks kokkulepete sisu tõlgendada juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-89-08. Nimetatud lahendis on sedastatud, et lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, siis on määrav lepingupoolte ühine tahe. Hageja ei ole tõendanud ja maakohus ei ole pidanud oluliseks, kas hageja on esitanud põhivõlgnikele lepingutest tulenevate kohustuste täitmise nõuded. Maakohus jättis hindamata, kas hageja käitumine on kaasa toonud käenduskohustuse lõppemise VÕS § 153 lg 1 p 1 alusel. Kolmanda isiku menetlusest puudumine piiras oluliselt kostja võimalusi tõendada oma esitatud väiteid. Kostja taotleb TsMS § 267 lg 1 alusel kolmanda isiku T L vande all üle kuulamist. T L ütlustega soovib kostja eelkõige põhistada väiteid käenduskokkulepete sõlmimise asjaolude kohta ning sisustada esitatud väiteid hageja võimaliku hea usu põhimõtte vastasest õiguste teostamisest, käenduskohustuse sissenõudmisel. Kolmanda isiku vande all üle kuulamine on oluline ka seetõttu, et seoses hageja kohustuse täitmisnõude esitamata jätmisega, ei ole võimalik tuvastada, kas põhivõlgnik omab esitatud nõudele vastuväiteid, mis võivad muuta kostja vastutuse suurust hageja ees või käenduskohustusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi ja vastustaja esindaja ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid põhjendusi.

Maakohus tuvastas, et kostja käendas kahte töövõtulepingut, millised olid sõlmitud hageja ja Osaühingu Megateam ning hageja ja T L vahel. Tellijad töövõtulepingust tulenevat tööde eest tasumise kohustust ei täitnud ning võla nõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad võlgnik ja käendaja solidaarselt ning VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse täitmise eest täies ulatuses, seega oli hageja õigustatud esitama nõude kostja kui käendaja vastu. Asjaolu, et hageja ei esitanud nõuet ka põhivõlgnike vastu, ei anna alust jätta hagi kostja osas rahuldamata. VÕS § 152 lg 1 järgi läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Kohus on põhjendatult rahuldanud hagi üksnes kostja suhtes, sest kolmas isik ei ole kostjaks. 17.01.2011 esitas hageja võla nõude arvestuse, märkides ära, et 27.11.2009 sõlmitud kokkulepet on osaliselt täitnud Devisee Trade OÜ summas 590 000 krooni, mille võrra ongi põhivõlgniku Osaühingu Megateam võlg vähenenud. Täitmata jäi 27 295,60 krooni ehk 1744,51 eurot. 18.09.2009 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on maksekohustused T L poolt täielikult täitmata summas 544 512 krooni ehk 34 800,66 eurot. Ühtlasi märkis hageja, et ta ei ole sõlminud kokkuleppeid kohustuse ülevõtmiseks (t. lk.47-49). Seega apellandi väited võla ülekandmisest ei ole tõendamist leidnud. Asjaolu, et OÜ Devisee Trade oleks tasunud enam, kui 590 000 krooni, tõendatud ei ole. Maakohus, hinnates tõendeid, asus seisukohale, et Osaühingu Megateam võlgnevus hageja ees on 27 295,60 krooni ja T L võlaks on 544 512 krooni, seega kokku 571 807.60 krooni ehk 36 545,17eurot. Eelnimetatud asjaolu üle puudus ka vaidlus. 27.11.2009 ja 18.09.2009 kokkulepetes on käendaja võtnud selgesõnalise kohustuse tagada tellija kokkulepetes fikseeritud kohustuse nõuetekohast täitmist töövõtja ees, piiritletud on käenduse ulatus summaliselt. Esitatud nõue ei ületa käenduslepingutes olevat käenduse piirsummat. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel T L oli teadlik maakohtu istungitest, kuid kohale ei tulnud. 11.04.2011 kohtuistungi protokollist ei ilmne, et kostja oleks esitanud vastuväidet kohtu tegevusele, et tsiviilasi arutati kolmanda isiku osavõtuta. Ka ei ilmne toimiku materjalidest, et kostja oleks taotlenud maakohtus T Llt seletuse võtmist vande all. Sellise taotluse esitas kostja alles apellatsioonimenetluses, millisele taotlusele vaidles hageja vastu. Kolleegium ei tuvastanud alust uue tõendi vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses TsMS § 651 lg 3 ja 4 alusel. Apellandi väidetel on hageja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega, kuid seda asjaolu ei ole kostja maakohtus tõendanud ega ka asjaoluna esile toonud. Sõlmitud käenduskokkulepped on jõus ja hageja on õigustatud nõudma nende täitmist. Viivise arvestust on maakohus otsuses põhjendanud ning apellant ei ole seda ka vaidlustanud. Arvestades eeltoodut puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 171lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Fred Fisker

Mare Merimaa

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.