Aleksandr Tjantovi hagi Korteriühistu Puškini tn 12 vastu arvestuste tühiseks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
3 190 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Tjantovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. veebruar 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Aleksandr Tjantov (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Igor Belugin
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 5. augusti 2011 otsus
Vastustaja (kostja): Korteriühistu Puškini tn 12 (registrikood: 80189721), esindaja Evgeni Šimonjuk Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
5.augusti 2011 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Aleksandr Tjantovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse
Riigikohtusse
võib
menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aleksandr Tjantov esitas hagi Korteriühistu Puškini tn 12 vastu arvestuste tühiseks tunnistamiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja korteriomandi, aadressil Puškini 12-M1 Narva, omanik. Korteriühistu Puškini tn 12 ei pea hagejat korteriühistu liikmeks ja teda üldkoosolekutele ei kutsuta. Hagejale ei ole teatatud üldkoosolekute kokkukutsumisest. 2010 jaanuaris sai hageja teada, et tema korteriomandil on võlgnevus summas 94 344,80 krooni. Ta sõlmis korteriühistuga notariaalse lepingu võlgnevuse tasumise kohta. Pärast lepingu sõlmimist sai hageja korteriühistu 11.01.2010 tõendist teada, et arved kütte eest on arvestatud suurema pinna pealt, kui hagejale kuuluva korteriomandi tegelik pind on. Lisaks on tehtud arvestusi rendi, reklaami ja prügiveo eest igakuuliselt kindlas summas, millega hageja ei nõustunud. Maksed on vastuolus korteriühistu põhikirja p-ga 3.2. Haginõude täpsustuses taotles hageja 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Nimetatud otsustega oli kinnitatud majandustegevuse plaanid, määratud renditasu, reklaamitasu, prügiveo tasu mitteeluruumide jaoks. Hageja palus tunnistada kehtetuks arvestused, mis olid tehtud hagejale kuuluva korteriomandi kohta, mis ületavad korteriomandi osa ning viiviseid. Hageja sai 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosoleku protokollid kätte alles kostja vastusega hagiavaldusele.
2.Kostja Korteriühistu Puškini tn 12 vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja korteriühistu liige. Korteriühistu juhatus teavitab korteriühistu kõiki liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva ette. Hageja mitteosalemine üldkoosolekul ei tähenda, et temal ei olnud võimalust üldkoosolekutel osaleda ja tutvuda üldkoosoleku otsustega. Hageja ei ole esitanud taotlust edastada arveid muule aadressile, kui Puškini 12-M1, ja ei ole esitanud avaldust arvete mittesaamise kohta. Seega peavad kostjal olema kõik korteriühistu arved. Hageja väide, et korteriühistu juhatus ei edastanud üldkoosoleku otsuseid, ei vasta tõele, kuna hageja 31.03.2010 kirjale edastati vastuskiri hageja nõude täpsustamiseks, millele hageja ei reageerinud. Kostja sai hageja pretensioonidest teade alles käesoleva tsiviilasja menetluses. Renditasu, tasu reklaami ja prügiveo eest on kehtestatud 26.12.2003, 14.06.2005, 06.09.2008 üldkoosoleku otsustega ning need otsused on seaduslikud ja otsuste vaidlustamise kolmekuuline tähtaeg on möödas. Hageja on 21.01.2010 tunnistanud võlga korteriühistu ees, sõlmides notariaalse kokkuleppe. Kostja on teinud ümberarvestused korteriomandi pinnast 87,1 m2 lähtuvalt, mida kinnitab arve nr 71.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 5. augusti 2011 otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud A. Tjantovi kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on Korteriühistu Puškini tn 12 liige ning 21.01.2010 sõlmisid pooled notariaalse kokkuleppe võla tasumiseks. Kohus leidis, et hageja väited, et ta sai vaidlustatud üldkoosoleku otsustest teada alles kohtumenetluses, on paljasõnalised, tõendamata ning ei ole asjakohased. Hageja on vaidlustanud korteriühistu otsused, mis on kehtinud väga pikka aega, mistõttu nende tühistamine põhjusel, et hageja ei omanud otsuseid enne 2010, ei kuulu rahuldamisele. Hagejal korteriomanikuna on õigus tutvuda korteriühistu põhikirjaga, osaleda üldkoosolekutel, tutvuda üldkoosoleku protokollide ja otsustega. Korteriühistu põhikiri on hagejale kättesaadav alates selle vastuvõtmisest, kus ta sai tutvuda oma õiguste ja kohustustega ühistu liikmena. Hageja väide, et tal puudus trepikoja võti selleks, et teada saada üldkoosoleku toimumisest, ei ole samuti asjakohane. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks huvi tundnud korteriühistu tegevuse ja otsuste vastu, samuti ei kinnitanud seda kostja. Hageja sõnul tundis ta huvi korteriühistu tegevuse vastu alles pärast notariaalse lepingu sõlmimist seoses tema korteriomandil tekkinud võlgnevusega. Hagejale üllatusena tulnud maksetest sai hageja teada juba 11.01.2010, kuid omamata teavet vastavate korteriühistu üldkoosoleku otsuste osas, mis maksed kehtestas, oli ta sunnitud kohtusse pöörduma vastava haginõudega alles 10.01.2011. Kohus leidis, et hageja on minetanud hagi esitamiseks KÜS § 13 lg-s 3 ettenähtud kolmekuulise tähtaja, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei rahuldanud eeltoodud põhjendustel ka hageja nõuet tunnistada tühiseks arvestused, mis on tehtud 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosoleku otsuste alusel, kuna vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Ka kinnitas kostja, et küttearvestuses on tehtud ümberarvestus vastavalt hageja korteriomandi ruutmeetritele, mida kinnitab hageja esitatud arve nr 71.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Tjantov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. augusti 2011 otsuse tühistamist ja asja uueks läbivaatamiseks maakohtusse saatmist. A. Tjantov palub jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) sai hageja vaidlustatud 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsused kätte 14.12.2010. Seega ei ole möödunud otsuste kolmekuuline vaidlustamise tähtaeg. Pärast seda, kui hageja andis korteriomandi üürile, ei osalenud ta üldkoosolekutel ja teda ei informeeritud üldkoosolekute toimumisest. Tuleb täiendavalt märkida, et hagejale kuuluvale korteriomandile on tehtud eraldi trepikoda, kõik teised korteriomanikud kasutavad aga ühiseid trepikodasid, kuhu hagejal puudub juurdepääs, sest tal ei ole trepikoja võtmed. Põhikirja p 6.4 kohaselt teavitab juhatus koosoleku kokkukutsumisest teate kaudu, millised riputatakse korrustele või trepikodade teadetahvlitele. Teadetetahvlid on olemas ainult ühistrepikodades. Hagejat ega tema üürnikku ei teavitatud üldkoosoleku kokkukutsumisest. Kostja ei ole vastupidist tõendanud; 2) ei ole maakohtu otsus seaduslik. Kostja esitas arved lähtudes suuremast pinnast, kui kostjale kuuluva korteriomandi tegelik pind on. Kinnisturegistri andmete kohaselt on hagejale kuuluva
korteriomandi üldpind 87,1 m2, arvetest on aga näha, et kostja esitas arved teenuste eest lähtudes pinnast 88,8 m2 ning kütte eest lähtudes pinnast 97,75 m2. Samuti esitas kostja arved ka reklaami eest 300 krooni, mille esitamiseks ei olnud kostjal seaduslikku alust. Reklaami osas on üldkoosoleku otsused TsÜS § 87 ja 84 lg 1 alusel tühised algusest peale. Kostja esitas hagejale arvestusi rendi eest, kuid poolte vahel puudub rendileping. 11.01.2010 koostatud tõendi kohaselt on hagejale tehtud arvestusi rendimaksuna alates 2004 jaanuarist kuni 2008 märtsini summas 250 krooni kuus, alates 2008 aprillist aga summas 550 krooni kuus. Kostja ei ole, vaatamata vastavale hageja palvele, esitanud lepingut, mille alusel olid arvestatud rendimaksud. Kuna leping puudub, siis ei olnud kostjal ka õigust nõuda rendimaksed. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-146-10 leidnud, et kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (KOS § 13 lg 1 esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Seega ei ole üldkoosoleku otsused käsitletavad kokkuleppena renditasu määramise kohta; 3) jättis maakohus tähelepanuta hageja taotlused tõendite kogumiseks. Hagiavalduses märkis hageja, et arvestusi prügiveo eest on juhatuse sõnul tehtud ainult mitteeluruumide vahel, millest tuleneb, et prügiveo eest tasuvad ainult mitteeluruumide omanikud. Hageja esitas hagi eesmärgiga kohustada kostjat viima kooskõlla hagejale esitatavate tasude suurused seaduses sätestatud nõuetega, mh nõuetega, et tasu määratakse lähtudes korteriomandi üldpinnast. Pika aja jooksul on kostja määranud hagejale tasud, mis olid suuremad teistele korteriühistu liikmetele määratavatest tasudest ja kostja rikkus seeläbi seadust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-04 väljendanud seisukohta, et korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud tarbivad KÜS §-s 151 loetletud teenuseid. Seetõttu on nad kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud.
5.Korteriühistu Puškini tn 12 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Korteriühistu Puškini tn 12 palub jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) pöörab kostja tähelepanu Viru Maakohtu tsiviilasjale nr 2-10-22500, milles hageja vaidlustas samad üldkoosolekute otsused ja korteriühistu maksed. Nimetatud asjas maakohus leidis, et hageja poolt vaidlustatud maksed on hagejale arvestatud pika aja jooksul, näiteks rendimaks ja prügiveotasu alates 01.04.2004, seega oli hageja nendest arveldustest teadlik alates 2004 ning ei ole neid vaidlustanud ka korteriomanikuks saamisel 2006. Seega ei pidanud maakohus õigeks hageja väidet, et korteriühistu üldkoosolekute otsuste vaidlustamiseks KÜS § 13 lg 3 ettenähtud tähtaeg ei ole otsuste suhtus möödunud. Ka Tartu Ringkonnakohus samas tsiviilasjas nõustus maakohtu põhjenduste ja selgitustega ning leidis, et hageja on korteriühistu liige, kellel on kõik korteriühistu liikme õigused ja kohustused. Asjaolu, et hageja on oma omandi andnud kellegi kasutusse, ei vabasta teda korteriühistu liikme õigustest ja kohustustest, sh üldkoosolekutel osalemisest. Kostja on arvamusel, et korteriühistu Puškini tn 12 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsuste vaidlustamiseks on KÜS § 13 lg-s 3 ettenähtud tähtaeg möödunud ning puudub seaduslik alus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist; 2) on maakohus õigesti leidnud, et hageja väited, et ta sai vaidlustatud otsustest teada alles kohtumenetluses, on paljasõnalised, tõendamata ning ei ole asjakohased. Hagejal on korteriomanikuna õigus tutvuda korteriühistu põhikirjaga, osaleda korteriühistu üldkoosolekutel
ning tutvuda üldkoosoleku protokollide ja otsustega. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, et oleks huvi tundnud korteriühistu tegevuse ja otsuste vastu. Kohus ei rahuldanud nõuet tunnistada tühiseks arvestused, mis on tehtud ülalnimetatud üldkoosolekute otsuste alusel, kuna vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Samuti hageja tunnistab oma apellatsioonkaebuses seda, et ta andis korteriomandi üürile ja ei ole osalenud korteriühistu üldkoosolekutel; 3) tunnistas hageja oma võlgnevust kostja eest seisuga 25.01.2010, mille kohta oli sõlmitud notariaalne kokkulepe võlgnevuse tasumise ja koheselt sundtäitmisele asumise kohta. Kokkulepe ei olnud tühistatud, üles öeldud ja sellest ei ole taganetud, seega ei puutu majanduskulude summad kuni nimetatud tähtajani käesoleva vaidluse esemesse. Kostja tegi ümberarvestuse majanduskulude osas ning esitas selle koos arvega novembrikuu eest. Ümberarvestusel on lähtutud hagejale kuuluva korteriomandi pinnast 87,1 m2.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
5.augusti 2011 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
7.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja nõue korteriühistu 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsuste tühistamiseks on esitatud seaduses sätestatud vaidlustamise tähtaega rikkudes ning seetõttu on põhjendatult jäetud selles osas hagi rahuldamata. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Nõude 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsuste tühistamiseks on hageja esitanud maakohtule 10.01.2011 (tl 73). Apellandi väite kohaselt sai ta vaidlustatud üldkoosolekute otsused kätte alles koos kostja vastusega 14.12.2010 ning seetõttu on ta esitanud tähtaegselt hagi korteriühistu üldkoosolekute ebaseaduslike otsuste tühistamiseks.
8.KÜS § 13 lg 3 kohaselt algab hagi esitamise tähtaja kulgemine üldkoosoleku vaidlustatava otsuse teadasaamisest, mitte aga kättesaamisest. Seetõttu on ebaõige apellandi väide, et kuna ta sai otsused kätte 14.12.2010 ning nõude esitas 10.01.2011, siis ei ole hagi aegunud. Ringkonnakohus leiab, et hageja pidi korteriühistu 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsustest teada saama hiljemalt 25.01.2010, kui ta sõlmis kostjaga kokkuleppe võlgnevuse tasumise ja kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tl 16-17). Viidatud lepingu punktis 1.2.2. on märgitud, et kokkuleppe punktis 1.2.3. nimetatud võlgnevus tekkis seoses sellega, et võlgnik (s.o hageja) ei ole tasunud võlausaldaja (s.o kostja) poolt esitatud arveid teenuste osutamise ning peasissekäigu osa üürimise eest. Lepingu punkti 1.3.2. järgi hageja tunnistas kokkuleppe punktis 1.2.3. nimetatud võlgnevust võlausaldaja ees. Kinnitades kokkuleppes, et seisuga 25.01.2010 on tal võlgnevus kostja ees summas 89 603,53 krooni, pidi hageja aru saama, et see võlgnevus sisaldab muuhulgas ka 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsustest tulenevat renditasu, reklaamitasu ning prügiveo tasu mitteeluruumide jaoks. Nimetatud asjaolu kinnitab kokkuleppe punkti 1.2.2. sõnastus.
Hageja on esitanud koos hagiavaldusega maakohtule 11.01.2010 tõendi võlgnevuse kohta seisuga 01.01.2010 (tl 9-14). Hagiavalduses märgitu kohaselt anti viidatud tõend hagejale KÜ juhatuse poolt üle jaanuaris 2010. Nimetatud tõendis on kajastatud korteriühistu 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsustest tulenevad summad, seega oli hagejal võimalik nimetatud summadega mittenõustumisel küsida kostjalt selgitusi. Kuna hageja on sõlminud kostjaga 25.01.2010 notariaalse kokkuleppe võlgnevuse tasumise kohta, siis järelikult on ta nõustunud 11.01.2010 tõendis võlgnevuse kohta kajastatud andmetega.
9.Samuti kinnitab seda, et hageja oli teadlik korteriühistu 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsustest hiljemalt kokkuleppe sõlmimisel, asjaolu, et hageja esitas 12.05.2010 maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus tunnistada kehtetuks korteriühistu üldkoosoleku otsused, millega on hagejale tehtud arvestused renditasu eest, reklaami eest, majanduskulud, mis ületavad hagejale kuuluva korteriomandi üldpinna 87,1 m2 osa, ja prügiveo eest, ning kohustada kostjat tegema ümberarvestused vastavalt hagejale kuuluvale osale. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja korteriühistu liikmena ei ole ise üles näidanud vajalikku hoolsust ning seda kinnitab asjaolu, et ta on esitanud nõude korteriühistu 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsuste tühistamiseks alles 10.01.2011. Kuna hageja sai korteriühistu 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsustest teada hiljemalt 25.01.2010, siis on hagi esitatud seaduses sätestatud kolmekuulist tähtaega rikkudes ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. Juhul kui üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Seega on korteriühistu 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsused hagejale kui korteriühistu liikmele kohustuslikud. Ei ole välistatud, et korteriühistu üldkoosoleku otsust, mis on kehtiv, ei saa täita vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, kuid antud juhul ei ole hageja vastavat nõuet esitanud ning ringkonnakohus seetõttu ei hinda ka seda, kas korteriühistu 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsused võiksid olla vastuolus hea usu põhimõttega.
10.Kuna hageja nõue korteriühistu 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsuste tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata seoses hagi aegumisega, siis ringkonnakohus ei hinda apellandi sisulisi väiteid seoses vaidlustatud otsuste tühistamisega, sh väidet, et hagejat ei informeeritud üldkoosolekute toimumisest ning seetõttu ei saanud ta ka neist osa võtta.
11.Hagiavalduses esitatud nõude kohaselt palus hageja tunnistada tühiseks arvestused, mis on tehtud korteriomandi Puškini 12-M1 Narva suhtes kostja poolt alates 2004 jaanuarist rendi, reklaami ja prügiveo eest, maksed teenuste eest ning kütte eest, mis ületavad hagejale kuuluva korteriomandi osa ja viivised (tl 6). Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel 25.01.2010 sõlmitud notariaalne kokkulepe võlgnevuse tasumise ja kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Kokkuleppes on kajastatud võlgnevus seisuga 25.01.2010 (lepingu p 1.2.3.). Kokkulepet võlgnevuse tasumise kohta ei ole tühistatud ning kokkulepe ei ole ka tühine, samuti ei ole hageja lepingust taganenud. Tegemist on kehtiva kokkuleppega, mis on pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega hageja nõue tunnistada tühiseks arvestused, mis on tehtud korteriomandi Puškini 12-M1 Narva suhtes kostja poolt alates 2004 jaanuarist rendi, reklaami ja prügiveo eest, maksed teenuste eest ning kütte eest, mis ületavad hagejale kuuluva korteriomandi osa ja viivised, tuleb jätta rahuldamata ajavahemiku jaanuar 2004 – 25.01.2010 eest seetõttu, et selle perioodi võlgnevuse osas on kehtiv poolte kokkulepe. Alates 25.01.2010 on kostja õigustatud nõudma hagejalt rendi, reklaami ja prügiveo eest tasumist korteriühistu 26.12.2003, 14.06.2005 ja 06.09.2008 üldkoosolekute otsuste alusel ning seetõttu ei ole arvetel kajastatavate vastavate summade tühistamiseks alust.
VÕS §-st 274 ei tulene, et üürileping (rendileping) peaks olema sõlmitud kirjalikus vormis. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja kui kõigi korteriomanike esindaja vahel suuline üürileping trepikoja ruumi üürimiseks. Apellatsioonkaebuses on ka apellant ise märkinud, et tema kasutuses on eraldi trepikoda. Seega on ebaõige hageja väide, et leping puudub ja kostjal ei olnud õigust nõuda rendimakseid.
12.Apellandi väitel on kostja arveid esitades lähtunud suuremast pinnast, kui kostjale kuuluva korteriomandi tegelik pind on, sest kinnisturegistri andmete kohaselt on hagejale kuuluva korteriomandi üldpind 87,1 m2, arvetest on aga näha, et kostja esitas arved teenuste eest lähtudes pinnast 88,8 m2 ning kütte eest lähtudes pinnast 97,75 m2. Kostja vastuväite kohaselt on küttearvestuses tehtud ümberarvestus vastavalt hageja korteriomandi tegelikule suurusele, s.o 87,1 m2. Kostja poolt küttearvestuste tegemine lähtudes hageja korteriomandi suurusest 87,1 m2 kinnitab hageja poolt esitatud arve nr 71 06.12.2010 (tl 78). Hageja ei ole kogu menetluse kestel täpsustanud, millise ajaperioodi osas pärast 25.01.2010 on kostja esitanud arveid kütte eest suuremas ulatuses, kui on hagejale kuuluvale korteriomandile ja üüritud trepikojale langev osa ning millise osas ei ole kostja teinud ümberarvestust. Seega lähtub ringkonnakohus kostja väitest, et kütte osas on tehtud ümberarvestus lähtuvalt korteriomandi reaalsest pinnast. Siinjuures arvestab ringkonnakohus ka arvet nr 71. Eeltoodu kehtib ka teenuste eest tasumise osas. Teenuste eest tasu arvestamisel on arve nr 71 kohaselt lähtutud korteriomandi pinnast suurusega 87,1 m2 ning hageja ei ole täpsustanud, millise ajaperioodi osas pärast 25.01.2010 on kostja esitanud arveid teenuse eest suuremas ulatuses, kui on hagejale kuuluvale korteriomandile langev osa ning millise osas ei ole kostja teinud ümberarvestust. Seega ei ole võimalik otsustada, kas ja milliste kuude osas on teenuste eest tasu arvestamine ebaõige.
13.Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude arvestuse tühiseks tunnistamiseks.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.