Ühinguõigus › Sundlõpetamine

1 (3)

tasuma sama tähtaja jooksul ka likvideerija tasu summas 1278,23 eurot. Puudutatud isik ei ole kuni käesoleva ajani kohtumäärusele vastanud ning tasutud ei ole ka likvideerija tasu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi avalduse, leiab, et PIOÜ tuleb sundlõpetada likvideerimismenetlust läbiviimata ning osaühing tuleb registrist kustutada. Kohtule esitatud äriregistri toimikust ja registriosakonna kaaskirjast nähtub, et äriühingu juhatuse liikme PN ́i (isikukood XXX) suhtes kohaldatakse Harju Maakohtu 02.12.2010.a. kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-10-52138) alusel ärikeeldu. 14.01.2011.a. on äriühingule tehtud hoiatusmäärus sundlõpetamiseks (registriasi XXX) ning antud tähtaeg kuus kuud juhatuse koosseisu äriseadustiku nõuetega vastavsusse viimiseks ÄS § 59 lg 6 alusel. Tähtajaks ei ole OÜ PI juhatuse koosseis viidud vastavusse äriühingu nõuetega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 180 lg (31) sätestab, et juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. ÄS § 59 lg 6 kohaselt kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul seda ei tee, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise. Kohtu hinnangul, kuivõrd juhatuse liikmed ei ole kõrvaldanud registriosakonna poolt osundatud puudusi, ega ole juhatuse koosseisu viinud vastavusse seaduse nõuetega, siis puudub antud juhul ka isik, kes on võimeline täitma ka ÄS §-des 209-220 sätestatud likvideerija kohustusi. Kohus märgib muu hulgas, et käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik määrata likvideerijaks ka mõnda muud isikut, peale juhatuse liikme, tulenevalt asjaolust, et TsMS § 605 lg 1 kohaselt võib kõnealuse seadustiku §-s 602 nimetatud isik nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Arvestades seda, et likvideerija kohustub täitma temale pandud ülesandeid ning likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §des 209-220, ei saa kohus jätta nõudmata, et määratud likvideerija täidaks eelnimetatud sätetes ära toodud kohustusi. Samas paneks kohus likvideerija määramisel ta olukorda, kus täidetavate ülesannete eest tasu maksmiseks äriühingul rahalised vahendid võivad puududa. Selline olukord aga läheb vastuollu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 4 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt ei või kelleltki nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist.

ÄS § 203 lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel. Kooskõlas ÄS § 204 lg 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2 (3)

TsMS § 604 lg 2 kohaselt kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. TsMS 606 lg 1 järgi käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Harju Maakohus on saatnud korduvalt käesolevas tsiviilasjas materjalid äriregistris olevale aadressile, milleks on XXX, Tallinn. Kohus selgitab, et; „Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, ei jõua temani. Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest.“ (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-65-09). Samuti ei ole äriühing esitanud äriregistri andmetel uut majandusaasta aruannet. Tulenevalt eelnevast, loeb kohus käesolevas tsiviilasjas materjalid puudutatud isikule kätte toimetatuks.

Peeter Pällin Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.