Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ann Meriluht
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2012.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-25821
Tsiviilasi
AS SEB Pank ja AS SEB Liising avaldus OÜ BElikvideerimismenetluse algatamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldajad: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn); AS SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn); Avaldajate volitatud esindaja Janek L (XXX); Puudutatud isik: OÜ BE(registrikood XXX, asukoht XXX).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
mitteesitamist, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu registrist kustutada. Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing esitab käesoleva teate avaldamisest 6 kuu jooksul likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Avaldaja AS SEB Pank omab OÜ BE vastu nõuet summas 8 059,99 eurot, mis tuleneb poolte vahel 10.09.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr. 2007030878. Kohtutäitur Elin Vilippus on algatanud täitemenetluse võlgniku suhtes. Avaldaja AS SEB Liising omab OÜ BE vastu nõuet summas 16 495,07 eurot, mis tuleneb poolte vahel 27.06.2007.a. sõlmitud liisingulepingust nr. XXX ja 26.02.2007.a. sõlmitud liisingulepingust nr. XXX. Avaldajad ei ole oma avalduses märkinud, keda sooviksid määrata OÜ BE likvideerijaks. Kohus kohustas avaldajaid 07.06.2011.a. kohtumäärusega tasuma likvideerija tasu ja likvideerimise kulude hüvitamiseks Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1 278,23 eurot. 16.06.2011.a. edastasid avaldajad kohtule maksekorralduse, millest nähtuvalt on avaldaja AS SEB Pank tasunud likvideerija tasu ja likvideerimise kulude hüvitamiseks 1 278,23 eurot (t/l 78). Puudutatud isikule OÜ BE seaduslikule esindajale on kohtumäärus edastatud 04.12.2011.a. (t/l 94), kuid puudutatud isik kohtule oma seisukohta avalduse kohta esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Väljaandest Ametlikud Teadaanded nähtub, et sundlõpetamishoiatus on OÜ-le BE tehtud seetõttu, et esitamata on majandusaasta aruanded. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 1 alusel, kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta, lg 3 kohaselt, kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut. ÄS § 60 lg 4 kohaselt, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Lähtudes ÄS § 203 lg 2 võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 629 lg 1 sätestab, et kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. ÄS § 204 lg 2 järgi, kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks, lg 3 kohaselt loetakse osaühing lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. ÄS § 205 alusel
osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 206 lg 1 järgi osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. TsMS § 602 alusel määrab kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Kohus, vaadanud läbi registripidaja avalduse ja tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et tuleb läbi viia OÜ BE likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. Likvideerijaks määrata pankrotihaldur Toomas Saarma, kes on andnud selleks nõusoleku (t/l 99-100). Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Antud juhul, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.