Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

Abiveod Osaühing (hageja) esitas 24.07.2025 Harju Maakohtule hagi BTRK OÜ (kostja I) ja AVTootmine OÜ (kostja II; koos kostjad) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostjate vahel 08.10.2024 sõlmitud müügi- ja asjaõigusleping, millega kostja I võõrandas kostjale II XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XX) ja XXX kinnisasja (registriosa nr XX), kohustada kostjat II andma nõusolek, millega kustutatakse kinnisasjade registriosadest kostja II ainuomandit tõendav kanne, ning kostjat I andma nõusolek, millega kantakse kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse kostja I. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 13.02.2025. a otsusega tsiviilasjas nr 2-24142515 kostjalt I hageja kasuks välja 3643,53 eurot, viivise 91,94 eurot ja viivise põhivõlalt alates 08.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulud 610 eurot. Kohtutäitur alustas hageja 17.02.2025. a avalduse alusel täitemenetlust täiteasjas nr XXX. Kostja I müüs kostjale II 08.10.2024 sõlmitud lepinguga 1 euroga kinnisasjad registriosa numbriga XX ja XX. Kostjatel on sama seaduslik esindaja. Tehingul on kinke iseloom või lepingupoolte kohustused on ebavõrdsed. Kuna tehinguga kahjustati hageja huvisid, on tehing tagasivõidetav. Kostja I

2(4)

teavitas kohtutäiturit, et on varatu, kuid jättis mainimata 08.10.2024. a lepingu. Hageja tugineb täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 187, §-le 189 või TMS §-le 188.

Harju Maakohus rahuldas 05.08.2025. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning seadis eespool nimetatud kinnisasjadele käsutamise keelumärked hageja kasuks. Harju Maakohus saatis samal päeval tehtud määrusega tsiviilasja lahendamiseks Viru Maakohtule.

Kostjad hagile ei vastanud.

Kohus rahuldab tagaseljaotsusega Abiveod Osaühingu hagi BTRK OÜ ja AVTootmine OÜ vastu.

TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjatele kätte 16.12.2025. Seega tuli hagile vastata hiljemalt 16.01.2026, kuid kostjad ei ole hagi vastust seniajani esitanud. Kostjaid on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

Hageja on nõudnud kostjate vahel 08.10.2024 sõlmitud kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamist ja kostjate kohustamist anda kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikud nõusolekud selliselt, et kinnisasjade omanikuks saaks kostja I. Hageja tugineb sellele, et tal on kostja I vastu Viru Maakohtu 13.02.2025. a otsusest tsiviilasjas nr 2-24142515 tulenev rahaline nõue, s.o kostja I põhivõlg hageja ees on 3643,53 eurot, lisaks viivis 91,94 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlalt alates 08.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulude hüvitise nõue 610 eurot. Rahalise nõude täitmiseks on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr XXX, kuid nõuet ei ole õnnestunud sisse nõuda. Kostja I võõrandas 08.10.2024 kostjale II kinnisasjad registriosa numbriga XX ja XX, mille arvelt oleks olnud võimalik nõuet rahuldada. Kinnisasjade müügihind oli lepingu järgi 1 euro. Kostjatel on sama seaduslik esindaja. Kostjad ei ole hagile vastanud. Seetõttu loeb kohus, et kostjad on hageja faktilised väited omaks võtnud.

Hagi on hageja välja toodud asjaolude õigsust eeldades TMS § 187, § 189, § 195 lg 1, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud. Kostjate nõusolekuid ja tahteavaldusi hagi eesmärgi saavutamiseks asendab kohtulahend (KRS § 341 lg 8, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5).

Kohus rahuldab hageja hagi, tunnistab kehtetuks kostjate vahel 08.10.2024 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu ning kohustab kostjaid andma nõusolekud ja tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks selliselt, et kinnisasjade registriosa numbriga XX ja XX omanikuks saab kostja I. Hagejal on seejärel võimalik oma nõue kostja I vara arvel rahuldada.

Kohus ei ole välja toonud tsiviilasja hinda. Kohus määrab TsMS § 126 lg 1 alusel tsiviilasja hinnaks 9364,84 eurot. 3(4)

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda.

Hüvitatavad menetluskulud on kohtukulud, sh riigilõiv, ning kohtuvälised kulud, sh lepingulise esindaja kulud (TsMS § 138 lg 2, § 144 p 1).

Hageja on maksnud hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot (dtl 71) ning hagi esitamisel 910 eurot (dtl 54, 132). Hageja esitas kaks hagi tagamise taotlust, mistõttu tuleb riigilõivu arvestada kahe taotluse eest 140 eurot. Üks taotlus jäi rahuldamata. Seda kulu pole põhjendatud jätta kostjate kanda. Arvestades hagi hinda (9364,84 eurot), tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 770 eurot (RLS § 59 lg 1, lisa 1). Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja riigilõivu 840 eurot (770 + 70 = 840).

Lepingulise esindaja kulud on hüvitatavad põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus hindab lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna ning kaalub, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale.

Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab kohus kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

Menetluskulude nimekirja (dtl 89) järgi on hageja õigusabikulud 840 eurot. Esindaja osutas õigusabi 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja vastas TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele. Nimekirjas loetletud toimingud on seostatavad tsiviilasja materjalidega. TsMS § 176 lg-s 5 nimetatud kinnituse puudumine ei välista seega nende väljamõistmist. Kohus peab asja sisu ja mahtu arvestades esindamisele kulunud aega ja esindaja tunnitasu põhjendatuks. Hageja ei ole eraldi välja toonud käibemaksu, mistõttu eeldab kohus, et lepingulise esindaja kulud on esitatud koos käibemaksuga. Koos riigilõivu (840) ja lepingulise esindaja tasuga (840 eurot) tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 1680 eurot (840 + 840 = 1680) (koos käibemaksuga). Kostjad on menetluskulude osas solidaarvõlgnikud.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Harju Maakohtu 05.08.2025. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud on jätkuvalt jõus.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.