Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

uurinud võimalusi tegevuse taaskäivitamiseks kuid võttes arvesse, et ettevõtte tegevusala nõuab üsna suurt käibekapitali olemasolu siis on tegutsemiseks vajalik lisaraha kaasamine, mis ei ole õnnestunud ning seetõttu ei ole ka tegevust uuesti käivitada õnnestunud. Ettevõtte juhatuse liikmena on ta lõpetanud töölepingud töötajatega, et ettevõte ei peaks olukorras, kus ei ole tööd pakkuda, asjatult kulusid kandma. Kuivõrd talle ei ole üle antud dokumente, ei teadnud ta täpselt ettevõtte finants-majanduslikku seisu, kontrollis infot avalikest registritest ning sealtkaudu kättesaadavaks osutunud andmete alusel tegi järelduse, et EAS on maksejõuetu. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Endine juhatuse liige VT seletas haldurile, et praeguste omanike poolt omandati EAS 2006 a novembris. Ostuhetkel koormas ettevõtet suur hulk kohustusi, nendest märkimisväärsemateks : AS SEB Pank - 15,24 MEEK, OÜ LH - 7,947 MEEK, võlgnevus hankijatele - ca 12,92 MEEK. Lisaks koormasid ettevõtet endise emaettevõtte poolt emiteeritud võlakirjaemissioonist käenduse alusel tulenevad kohustused (ca 53 MEEK). Ettevõtte varad moodustusid metallitöötlemisseadmetest (ca 5-6 MEEK), kogenud töölistest ja keskastmejuhtkonnast ning kliendiportfellist. Aastatel 2006-2008 õnnestus ettevõtte kohustusi märkimisväärselt vähendada (2009.a. alguse seisuga SEB kohustuste jääk ca 9 MEEK, Lõhmus Holdings peale omanike tagatiste realiseerimist - 0, võlakirjainvestorid peale nõuete diskontoga soetamist-ca 2,7 MEEK ning jooksvad kohustused hankijate ees vähenesid tasemele 7-8 MEEK). 2009 alanud kriisi tingimustes ettevõtte igapäevase tegevuse kasumlikkus vähenes ning vabu vahendeid vanade võlgnevuste kustutamiseks hakkas nappima. Selle tulemusena tekkis 2009 jooksul ettevõttel käibevahendite puudujääk ning maksuvõlgnevus. Aasta lõpul spetsialiseerus ettevõte tootmistegevusele ning loobus müügi-ja varustustegevusest, ostes nimetatud teenused sisse vastavalt müügiagentidelt ning projektijuhtimis- ning finantseerimisfirmadelt. See vähendas kasumlikkust veelgi, kuid võimaldas hakkama saada oluliselt väiksema käibekapitalivajadusega. Aastal 2009 oli ettevõtte tegevus kahjumlik, mis päädis 2011 alguses võtmepositsioonidel tegutsenud keskastme juhtkonna lahkumisega. Sellele järgnevalt otsustas ta ettevõtte majandustegevus sellisel kujul alates 1.04.2011, lõpetada. Ettevõtte rahaliste vahendite kasutamine on nähtav ettevõtte Swedpanga konto nr. XXXXXXXXXXX väljavõttel. Alates 18.09.2009 asetati Maksu-ja Tollimeti poolt nimetatud kontole maksevõlgnevustega seoses arest. Sellest päevast alates toimus ettevõtte finantseerimine emaettevõtte - OÜ FV, poolt. Nimetatud finantseerimine toimus põhimõttel, et emaettevõtte poolt kaeti kõik ettevõtte toimimiseks vajalikud kulutused, sealhulgas tarnis emaettevõtte oma kassast töötajatele vajalike palkade maksmiseks tarvilikud sularahavahendid E kassasse. Nimetatud kulutused võeti üles kui emaettevõtte laen tütarettevõttele. Laenu tagastamine toimus 3S poolt esitatud arvete tasumisega klientide poolt nõude loovutamise klausli alusel emaettevõtte kontole. Taolise finantseerimisega seotud tegevus on kajastatud E kontol 1011. Sellise finantseerimise tulemusena tasus emaettevõtte perioodil 18.09.2009-1.04.2011 EAS kulusid tuludest 48.732 EUR võrra suuremas ulatuses. Nimetatud jooksvale finantseerimisele lisaks omandas emaettevõte töörahu huvides ka hulgaliselt võlausaldajate nõudeid EAS vastu. Seega tekkis alaline maksejõuetus mitte hiljem kui 2011 majandusaasta algul. Võttes arvesse, et viimase aruande äriregistrile on võlgnik esitanud 2007 majandusaasta kohta (hilisemad aruanded puuduvad), siis puudub ilmselt vajadus tuua võrdlevaid andmeid eelmiste perioodidega. Sellel majandusaastal oli esitatud bilansi andmetel võlgnikul kokku vara 25 495 182 krooni (1 629 439 euro) väärtuses ja kohustusi 35 087 783 krooni (2 242 518 euro) väärtuses. Aruandeaasta kahjum moodustas 6 517 150 krooni (416 521 euro) ja omakapital oli miinuses 9 592 601 krooni (613 978 eurot). Kahjumi tõttu muutus võlgniku omakapital negatiivseks juba 2007 majandusaastal. Juba hiljemalt 2007 aasta lõpus pidi olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära, milleks on 25 000 eurot ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed.

Haldurile on ajutise menetluse käigus esitatud bilanss, mille kohaselt võlgnikul on vara – (miinus) 46 396.58 eurot ja kohustusi 1 743 367.9 eurot. Seni puuduvad ajutisel halduril konkreetsed tõendid, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel, kuid võlgniku omakapital oli alla nõutud suuruse juba 2010 aastal ning võlgnik on jätnud mõistliku tähtaja jooksul esitamata pankrotiavalduse ega ole rakendanud ka muid meetmeid omakapitali taastamiseks. Nendele küsimustele peab leidma vastused pankrotimenetluse käigus. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Eelviidatud majandusanalüüsis on haldur jõudnud järeldusele, et võlgnik ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust. Võlgniku juhatuse liikme käitumises võib olla Karistusseadustiku §-s 384 ja/või 385 kirjeldatud tunnused. Võlgnikul igasugune vallas- ja registervara puudub. Võlgniku SEB pangakontol on 57.52 eurot. Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Maksu- ja Tolliameti ees seisuga 22.01.12 on võlgnevus 626 535,06 eurot (+ intress 253 651,92 eurot) kokku 880 186.98 eurot, EDI OÜ ees on võlgnevus 31 838.17 eurot ja LHV Pank ees 168 533,33 eurot. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 1 080 558.48 eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse jätkamine ja ettevõtte tervendamine ei ole võimalik ega mõistlik. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võis maksejõuetusele kaasa aidata omanike, juhtkonna ebaadekvaatne käitumine, sest äriühingu majandustegevuse lõpetamisel jäeti täitmata juhatuse liikme kohustused võlausaldajate ees. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa ka üldisest majanduslangusest tingitud käibe langus ja klientide vähenemine, mis tekitas võlgnikule käibevahendite puuduse, sellest omakorda tulenesid maksuvõlad ning täitmata kohustused töövõtjate ja hankijate ees. Omakapital muutus negatiivseks. See kõik sai võimalikuks juhtkonna valearvestuste tõttu, sest ei osatud majanduslangust ette näha ega end selle vastu kaitsta – kindlustada. Hinnangut raske juhtimisvea kohta on menetluse käesolevas staadiumis keeruline anda, kuna periood, millal võimalikud juhtimisvead võisid aset leida on suhteliselt pikk. Juhtorganid on vahetunud ja võimaliku süüdlase kindlakstegemine on raskendatud. Ei ole välistatud, et pankrotimenetluse käigus niisugused asjaolud ilmnevad, kuid see eeldab dokumentaalrevisjoni ja auditi läbiviimist. Menetluse läbiviimiseks vajalik rahasumma (arvestades ajutise halduri tasu) on halduri hinnangul vähemalt 4302.48 eurot (menetluskulud 3000 eurot + ajutise halduri tasu 1360 eurot – pangakonto jääk 57.52 eurot). Kui kohtu deposiiti raha asjast huvitatud isikutelt ei laeku, tuleb EAS pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankS § 29 lg 1 alustel. Ajutine pankrotihaldur palub halduri tasuks määrata 1360 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ning kanda see Causa Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada EAS pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman ́i.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, võlgade suuruseks on vähemalt 1 080 558,48

eurot. Vara on võlgnikul 57,52 eurot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Halduri hinnangul võivad võlgniku juhatuse liikme käitumises olla Karistusseadustiku §-s 384 ja/või § 385 kirjeldatud tunnused. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Vara tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 85 lg 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud võlgniku endised juhatuse liikmed KS(ik XXX) ja VT(ik XXX) ning likvideerija AM (ik XXX). Ajutine pankrotihaldur palub halduri tasuks määrata 1360 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ning kanda see Causa Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1360 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ning kanda see Causa Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.