Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-11-9800 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

2-11-9800

2-11-9800 on vastuolus tema väidetega ning viitab selgelt võlakohustuse tunnistamisele. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, millega kostja mitte ei tunnistanud oma kohustuse olemasolu Põhja Maksu- ja Tollikeskuse ees, vaid võttis endale uue kohustuse tasuda laenulepingus sätestatud summa, et kergendada temale määratavat karistust. Siinkohal ei ole oluline, kas tsiviilhagi kostja vastu oleks samas ulatuses või üldse rahuldatud. Oluline on, et kostja uskus laenulepingu sõlmimise hetkel, et tsiviilhagis nõutud kahju hüvitamine kergendab temale määratavat karistust kokkuleppemenetluses ning oli sellise riski vältimiseks nõus võtma endale vaidlusaluse kohustuse. Laenulepingu sõlmimisega lõi kostja endale kohustuse tasuda laenulepingus nimetatud summa hoolimata tsiviilhagis esitatud nõudest. Kostja otsene eesmärk oli leevendada oma kriminaalkaristust, mida ta pidas õigeks teha läbi tsiviilhagiga esitatud nõude rahuldamise. Hageja on seisukohal, et kostja ning hageja vahel sõlmitud võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus, millega kostja võttis endale kohustuse tasuda 600 000 krooni, millele lisandub intress ja viivis. (tl 60-67)

Kostja vastuväited

2-11-9800 ees või puudus see temal üldse. Kostjat karistati kurteole kaasaaitamise eest, seevastu hagejale oli esitatud süüdistus aga kuriteo otseses toimepanemises. On ilmselge, et kuriteole kaasaaitaja ei saa vastutada kahju tekitamise eest pooles ega poolele ligilähedaseski ulatuses, vaid tema rahaline vastutus kahju tekitamises saab olla vaid marginaalne kui et mitte olematu. Kostja on seisukohal, et Eesti Vabariik pööras kriminaalasja 1-06-6941 raames tsiviilhagi just hageja vastu, kuivõrd pidas hagejat otseselt kuriteost kasu saanud isikuks. Maksude väärarvutustega, milleks kostja muretses vaid fiktiivseid kuludokumente – vähendas just hageja oma ettevõtte maksukoormust. Ebaseaduslikult vähendatud maksukoormus tagastati aga hageja poolt kriminaalasjas kahju hüvitamisega. Seega hageja lihtsalt tagastas riigilt enda kasuks välja petetud vahendid, panustamata seejuures tsiviilhagi hüvitamisse isiklikke vahendeid. Kriminaalasja puudutavast kahest kohtulahendist ei nähtu, et kostja oleks kasu kuriteo toimepanemisele kaasaaitamisest üldse saanud ning vastupidist ei ole tõendanud ka hageja. Seega arvestades hageja käsitlust, mille kohaselt hageja ja kostja on teineteise suhtes solidaarvõlgnikud, tuleb nende vastutuse omavahelisel jagamisel ja hageja väidetava tagasinõude suuruse üle otsustamisel lähtuda just eelkirjeldatud asjaoludes. Juhul kui ilmneb, et kostja deklareeris sõlmitud laenulepinguga suuremat kohustus kui tal tegelikult oli või kohustust, mis tal üldse puudus – on laenuleping võlatunnistusena oma deklaratiivse iseloomu tõttu tühine – kuivõrd tühine ja/või olematu on kohustus, mille olemasolu deklareeriti. Kostja on seisukohal, et oluline on rõhutada ka asjaolu, et hageja enda käsitluse kohaselt leppisid pooled kokku mõlema poole solidaarvastutuse põhimõttes tsiviilhagi hüvitamisel. Arvestades sõlmitud kokkuleppe sisu ja eesmärki, tasuks kostja kokkuleppe alusel ja seda täites hagejale poole hageja poolt Eesti Vabariigile tekitatud kahjust. Tekiks olukord, kus hageja kostja arvelt avastatud ja seetõttu nurjunud maksupettuse arvelt rikastuks ning mille tulemusena saaks hageja kostjalt hüvitise justkui maksupettuse nurjumise eest. Sellekohane kokkulepe on kostja hinnangul aga ka heade kommetega vastuolus olev ja tühine, mida kostjal ei tule täita. Kostja on esitanud vastuväite ka hageja poolt esitatud tunnustatava nõude suurusele. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

2-11-9800

Kohtuotsuse põhjendused

2-11-9800 -

-

-

Harju Maakohtu 15.01.2007 kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas 1-06-6941 kostja süüdistuses KrK § 1481 lg 10-§ 17 lg 6 (KarS § § 22 lg 3-§ 386 lg 1) järgi kohus tuvastas kokkuleppemenetluses, et kostja väljastas äriühingute nimelt hageja poolt juhitavale äriühingule ajavahemikul jaanuar kuni september 2000 fiktiivse sisuga müügiarveid, millest käibemaks moodustas 805210,19 krooni; maist detsembrini 2000 ja märtsis 2001, millest käibemaks moodustas 225396,94 krooni; juunis 2001, millest käibemaks moodustas 104766,10 krooni, millised käibemaksusummad kogusummas jäeti maksuhaldurile üle kandmata ning millega kostja aitas kaasa hageja poolt maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmete esitamisele. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju Eesti Vabariigile 1 380 737,51 krooni, milline kahju oli täies ulatuse hüvitatud hageja poolt. Kostjat karistati vangistusega 1 a 8 kuud ja KrS § 73 sätteid kohaldades karistust ei pöörata täitmisele kui kostja ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu (tl 9-12); Harju Maakohtu 15.01.2007 määruse kohaselt kriminaalasjas 1-06-6941 hageja süüdistuses KrK § 148 1 lg 10 järgi kohus tuvastas, et hageja deklareeris 2000 jaanuarist kuni 2001 juuni fiktiivsete arvete alusel hageja juhitava äriühingu poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu lubatust vähem kokku summas 1975 096 krooni, tekitades sellega riigile varalist kahju summas 1380 737,51 krooni, millise summa hageja täies ulatuses hüvitas. Prokurör taotles kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetamist hageja suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel, sest süüdistatav on tasunud kogu tema suhtes esitatud tsiviilhagi summas 1 380 738 krooni ja tasunud riigi tuludesse määratud summa 350 000 krooni ning tema suhtes puudub avalik menetlushuvi. Kohus rahuldas prokuröri taotluse(tl 28-36); Kostja suhtes võlanõuete kaitsmise koosolekul 29.03.2010 esitas hageja nõudele summas 1551910 krooni vastuväite summas 351910 krooni pankrotihaldur ja nõudele täies ulatuses vastuväite kostja (tl 13);

2-11-9800 nimetatud hageja tagasinõudeõigus kostja vastu ongi pooltevahelises laenulepingus summaga 672 000 krooni määratud. Rahalise kohustuse vormistamine laenuna ei ole seaduse kohaselt keelatud.

Menetluskulude jaotus

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.