Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
8. veebruar 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-89601
Tsiviilasi
Osaühingu M hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja Osaühing M (registrikood XXX, asukoht XXX),
esindajad
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus kostja Eesti Vabariik
(Keskkonnaministeeriumi kaudu,
asukoht Narva mnt 7a, Tallinn),
kostja lepingulised
esindajad vandeadvokaadid Liina Linsi ja Kaidi ReiljanSihvart 17 256,15 eurot (270 000 krooni) Hagi hind Istungi toimumise aeg
13.01.2012.a, avalik kohtuistung hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus,
Istungil osalenud
kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liina Linsi ja
menetlusosalised
Kaidi Reiljan-Sihvart
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing M (hageja) esitas 22.12.2008.a Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.06.2005.a töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema järgmise töö: „Eestis rajatud tehismärgalade kaardistamine ja tehniline analüüs“. Töö valmimise tähtaeg oli 09.12.2005.a. Lepingupooled pidasid tööde teostamise ajal läbirääkimisi lepingu pikendamiseks, et uurida reoveepuhastite tööd talvekuudel. Lepingu tähtaja ametlik pikendamine oli arutlusel ka 22.11.2005.a toimunud töövestlusel AT, kuid samal päeval pärast töövestlust edastas AT hagejale e-kirja, milles selgitas, et seoses Riigikassa töökorraldusega on vaja töö esitada vastavalt lepingule 09.12.2005.a. Hageja esindaja JR soovis 28.12.2005.a kostjale üle anda valmis tööd, kuid Keskkonnaministeeriumi tollane veeosakonna juhataja IT keeldus ametlikult tööd vastu võtmast, kuna kostja oli samal päeval saatnud hagejale kirja lepingu lõpetamise kohta. Mitteametlikult võttis IT töö vastu elektroonilisel kujul ning selle kohta ei ole hagejale pretensioone esitatud. Tulenevalt lepingu p-st 5.3 oli töövõtjal aega töö esitamiseks kuni 09.01.2006.a. Seega puudus kostjal õigus leping ühepoolselt 28.12.2005.a lõpetada. Töö üleandmine hilines seoses kostjalt saadud informatsiooniga, mille kohaselt soovis kostja, et hageja poolt teostatud uuring hõlmaks ka aastate 2005-2006 talveperioodi. Kuna töövõtja teostas lepingus sätestatud töö, siis on töövõtjal õigus nõuda selle eest lepingujärgset tasu ehk 270 000 krooni. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu p 4.2 alusel viivist 20% tasumata summast ehk 54 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kokku 324 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei esitanud lepingu täitmise tähtpäevaks kostjale tööd. 30.06.2005.a ja 22.11.2005.a teavitas kostja hagejat, et töö teostamise lõpptähtaega ei ole võimalik muuta. Samuti ei esitanud hageja kostjale lepingu kehtivuse perioodil ühtegi tööga seonduvat vahe- ega lõpparuannet. Kostja teavitas hagejat 28.12.2005.a kirjaga lepingu ühepoolsest lõpetamisest. Samal päeval saabus Keskkonnaministeeriumisse hageja, kes soovis kostjale esitada elektroonilise mustandvariandi tööst, mispeale kostja selgitas hagejale, et sellisel kujul ei ole võimalik hagejal tööd esitada ning kostjal vastu võtta, kuivõrd selleks hetkeks oli kostja edastanud hagejale lepingust taganemise kohta kirjaliku teate. Kostjal oli õigus leping 28.12.2005.a ühepoolselt lõpetada. Kuivõrd lepingu täitmise tähtpäev jäi aasta viimasesse kuusse, oli kostja jaoks oluline töö üleandmine tähtaegselt, kuna 2005. aasta eelarvesse planeeritud tööde eest tuli tasuda 2005. aasta jooksul.
Lepingulise töö üleandmise tähtpäeva edasilükkamise korral oleks kostja sattunud olukorda, kus kostjal ei oleks enam võimalik töö eest tasuda. Selle tõttu lepiti lepingu p-s 5.3 kokku, et juhul, kui töövõtja ei ole tööd tellijale esitanud või teinud tellija nõutud parandusi hiljemalt ühe kalendrikuu jooksul arvates lepingu täitmise tähtpäevast, on tellijal õigus ilma töövõtjale tasu maksmata lepingust taganeda ning nõuda sisse leppetrahv ja tekitatud kahju. Hageja rikkus lepingut, sest ei andnud tööd tähtaegselt üle. Mingeid lisatöid ei ole kostja hagejalt tellinud. Lepingujärgne töö tuli üle anda paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt CD-l. Samuti tuli töö üleandmise kohta vormistada üleandmise-vastuvõtmise akt. Paberkandjal eksemplare ei ole esitatud. Üleandmise-vastuvõtmise akt puudub. Lepingu kohaselt pidi töö üle antama Antti Toomingule. Hageja pani aga CD toonase veeosakonna juhataja IT töölauale. IT ei olnud lepingu kohaselt töö vastuvõtmiseks õigustatud isik. Kostja ei ole hageja poolt lauale jäetud CD kunagi kasutanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingujärgse töö 28. detsembriks 2005.a valmis teinud. Kostja on esitanud asjatundja arvamuse, mille kohaselt on üks osa tööst loodud ligikaudu aasta peale töö väidetavat üleandmist. Samuti on tööl sisulised puudused. Puudub analüüs tehismärgalade perspektiivi ja kasutusvõimaluste kohta Eestis. Töös ei ole antud hinnangut vee-erikasutajate omaseire käigus võetud heitveeproovide tõepärasusele. Töös ei ole eraldi selgitatud, kas vooluhulgad ja reostuskoormused vastavad reoveepuhasti võimalustele. Puudu on kasutatava tehnoloogia detailne kirjeldus, samuti kirjeldus seadmete korrasoleku visuaalse ülevaatuse kohta. Pildimaterjal on puudulik. Esitamata on tööga seotud lisadokumentide koopiad. Menetluse vahepealne käik Harju Maakohtu 17.11.2010.a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2011.a otsusega tühistati maakohtu otsus ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema järgmise töö: „Eestis rajatud tehismärgalade kaardistamine ja tehniline analüüs“. Lepingu p 2.1 järgi pidi hageja töö kostjale üle andma hiljemalt 09.12.2005.a. Tulenevalt lepingu p 3.1 kohustus kostja tasuma töö eest 270 000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 09.12.2005.a hageja tööd kostjale üle ei andnud. Hageja väitel hilines töö üleandmine seoses kostjalt saadud informatsiooniga, et uuring peaks hõlmama ka aastate 2005-2006 talveperioodi. Kohus leiab, et nimetatud hageja väide on tõendamata. Tunnistajana ülekuulatud Keskkonnaministeeriumi töötaja AT ütluste kohaselt täiendavate tööülesannete andmisest juttu ei olnud. Lisaks märgib kohus, et lepingu p 8.1 kohaselt kehtivad kõik lepingus tehtud muudatused ja täiendused ainult tingimusel, et need vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ning pooled on neile alla kirjutanud. 28.12.2005.a avaldusega on kostja töövõtulepingust lepingu p 5.3 alusel taganenud, kuna hageja ei ole tööd tähtaegselt kostjale üle andnud. Töövõtulepingu p 5.3 sätestab, et juhul, kui hageja ei ole tööd kostjale esitanud või teinud nõutud parandusi hiljemalt ühe kuu möödumisel arvates punktis 2 nimetatud tähtajast, on tellijal õigus ilma töövõtjale tasu maksmata lepingust ühepoolselt taganeda ning nõuda sisse leppetrahv ja tekitatud kahju.
Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud lepingupunkti kohaselt võis töö üleandmisega hilinemise korral kostja taganeda lepingust koheselt või võis ta seda teha pärast ühe kuu möödumist töö üleandmise tähtpäevast (09.12.2005.a), s.o 09.01.2006.a. Kohus leiab, et töövõtulepingu p-i 5.3 tuleb tõlgendada nii, et kostjal tekib taganemisõigus, kui hageja ei ole esitanud tööd tähtaegselt või kui tähtaegselt esitatud töös ei ole parandatud puudusi hiljemalt 09.01.2006.a. Kui nõustuda hagejaga, et taganemisõigus tekib juhul, kui tööd ei ole esitatud 09.01.2006.a, siis kaotaks lepingu p 2.1, mis sätestab töö tegemise lõpptähtajaks 09.12.2005.a, olulises osas oma tähenduse. Kohtu hinnangul ei ole punkti 5.3 eesmärgiks mitte töö esitamise tähtaja pikendamine, vaid hagejale võimaluse andmine, kõrvaldada õigeaegselt esitatud, kuid puudustega töös, puudused ühe kuu jooksul. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Tunnistaja AT ütlustest nähtuvalt oli tööde üleandmise tähtaja järgimine kostja jaoks tähtis, kuna riigiasutuse eelarve regulatsiooni spetsiifikast tulenevalt ei pruukinud Keskkonnaministeeriumil olla võimalust 2006.a selle lepingu täitmiseks väljamakseid teha. Kostja on saatnud hagejale 30.06.2005.a e-kirja, milles märkis, et töö lõpptähtajaks jääb 2005.a detsember, kuna selle aasta riigieelarvest tellitavad tööd peavad lõppema sellel aastal, st väljamakseid tehakse vaid 2005.a detsembri keskpaigani. Sama mõttega kirja on kostja saatnud hagejale ka 22.11.2005.a. Seega oli kostja jaoks oluline, et hageja annaks tööd üle 09.12.2005.a ning selle tähtaja järgimata jätmine oli oluline lepingurikkumine, mis andis kostjale õiguse lepingust taganeda. Tulenevalt VÕS § 116 lg 4 teisest lausest võib lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust. Seega võis kostja lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Hoolimata sellest, et kostjal oli õigus lepingust taganeda ainuüksi seetõttu, et tööd ei antud tähtaegselt üle, ei ole hageja ka tõendanud, et ta oleks töö 28.12.2005.a kogu mahus ja õigele isikule üle andnud. Töövõtulepingu kohaselt vormistatakse töö paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt CD-l kasutades MS Office tarkvara. Tulenevalt töövõtulepingu p-st 2.3 allkirjastavad pooled töö vastuvõtmisel töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Tunnistajana ülekuulatud hageja töötaja JR ütluste kohaselt ei võtnud IT temalt tööd paberkandjal vastu. Tunnistajana ülekuulatud IT (IT töötas vaidlusalusel ajal Keskkonnaministeeriumis) ütluste kohaselt ei püüdnud JRtemale kirjalikke materjale üle anda. Tunnistaja IT ütluste kohaselt andis JR temale üle ühe CD, milles pidi olema projekti materjalid ja temale ei jäänud muljet, et JR oleks tahtnud lõplikku tööd üle anda. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. JR ja IT ütlused on paberkandjal töö üleandmise osas omavahel vastuolus. Peale JR ütluste ei ole hageja muid tõendeid töö paberkandjal üleandmise kohta esitanud. Ülaltoodule tuginedes ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väidet, et IT keeldus paberkandjal oleva töö vastuvõtmisest. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega tuleb kohustus täita õigustatud isikule. Vastavalt töövõtulepingu p-le 6.1 esindas kostjat töö vastuvõtmisel Antti Tooming. Tunnistaja JR ütluste kohaselt ei saanud ta AT juurde tööd üle andma minna, kuna vestlus toimus osakonna välisukse juures ja IT seisis ukse ees. Tunnistaja IT ütluste kohaselt toimus vestlus tema kabinetis ning AT kabinetti ei takistanud miski JR minemast.
Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. JR ja IT ütlused on omavahel vastuolus ka osas, mis puudutab JR võimalust minna tööd üle andma AT juurde. Peale JR ütluste ei ole hageja muid tõendeid õigustatud isikule töö üleandmise võimatuse kohta esitanud. Ülaltoodule tuginedes ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väidet, et tal ei võimaldatud tööd AT üle anda. Kohus leiab, et tõendatud on kostja väide, et töö ei olnud 28. detsembriks 2005.a ka valmis. Kostja on eriteadmistega isiku arvamusena esitanud A.U.V OÜ 05.01.2012.a arvamuse, mille kohaselt on elektroonilises töövariandis üks fail loodud 01.11.2006.a. Tunnistaja JR ütluste kohaselt oli 2006.a vaja osad fotod üle salvestada halva kvaliteedi tõttu. Kohus leiab, et eriteadmistega isiku arvamus tõendab, et 2005.a detsembris ei olnud dokument nimega „Puhja asula peenarfilter“ valmis. Eriteadmistega isiku arvamuses on eristatud nii faili loomise kuupäeva kui ka viimase salvestuse kuupäeva. Selle dokumendi puhul on mõlemaks kuupäevaks 01.11.2006.a. Seega ei saanud 01.11.2006.a toimuda üksnes fotode ülesalvestamist, kuna sellisel juhul oleks muutunud üksnes viimase salvestuse kuupäev, mitte faili loomiskuupäev. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas töö vastab sisu osas lepingutingimustele. Kostja on heitnud ette, et töös puudub sisuline analüüs tehismärgalade perspektiivi ja kasutusvõimaluste kohta Eestis. Kohus nõustub kostjaga. Lähteülesande kohaselt oli töö eesmärgiks välja selgitada tehismärgalade perspektiiv ja kasutusvõimalused Eestis. Sisuline analüüs ja järeldus töös selles osas puudub. Kostja on väitnud ka, et töös ei ole antud hinnangut vee erikasutajate omaseire käigus võetud heitveeproovide tõepärasusele. Lähteülesande kohaselt tuli töös anda hinnang vee erikasutajate poolt omaseire käigus võetud heitveeproovide tõepärasusele. Kohus nõustub ka siin kostjaga, et selline hinnang töös puudub. Kostja on esile toonud, et töös ei ole eraldi selgitatud, kas vooluhulgad ja reostuskoormused vastavad reoveepuhasti võimalustele. Lähteülesande kohaselt tuli selgitada, kas vooluhulgad ja reostuskoormused vastavad reoveepuhasti võimalustele. Kohus ei nõustu kostjaga, et see on hagejal tegemata. Hageja on reoveepuhastite kohta märkinud nii vooluhulga kui reostuskoormuse ja andnud hinnangu puhasti toimimise kohta. Sellega on sisuliselt vastatud ka küsimusele, kas vooluhulgad ja reostuskoormused vastavad reoveepuhasti võimalustele. Kostja hinnangul on puudu ka kasutatava tehnoloogia detailne kirjeldus kõikide objektide osas, samuti kirjeldus visuaalse ülevaatuse osas seadmete korrasolekust. Kohus sellega ei nõustu. Lähteülesande kohaselt pidi töö sisaldama tehismärgalades kasutatava tehnoloogia kirjeldust ja seadmete korrasoleku visuaalset ülevaatust. Lähteülesandes ei ole märgitud, et kirjeldus peab olema detailne. Kohtu hinnangul on hageja andnud töös ülevaate nii reoveepuhastist kui kirjeldanud reoveepuhasti hooldatust. Kostja ei ole selgitanud, miks hageja esitatud kirjeldused ei täida lepingu eesmärki. Kohtu arvates ei ole kostja tõendanud oma väidet, et selles osas ei vasta töö lepingutingimustele. Kostja väitel ei ole tehtud osadest objektidest kolme digitaalset fotot. Lähteülesande kohaselt tuleb igast tehismärgalast teha vähemalt kolm digitaalset fotot - üldpilt tehismärgalast ja eraldi sisselasust ja väljalasust. Kohus nõustub selles osas kostjaga. Tööst nähtuvalt ei ole osadest objektidest kolme digitaalset fotot tehtud.
Kostja on esile toonud, et hagejal on esitamata ka reovee ja heitvee analüüside koopiad, samuti tehnilised dokumendid, mida kasutati tehismärgala tehnilise lahenduse kirjeldamiseks. Lähteülesande kohaselt tuli koos aruandega esitada ka tööga seotud vajalike lisadokumentide koopiad. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et eelmärgitud dokumentide koopiad oleks tööle lisatud. Hageja ei ole ka väitnud, et neid ei olnud vaja lisada. Eeltoodust järeldub, et puudusi oli ka hageja poolt esitatud töö sisus ning seetõttu ei vasta kohtu hinnangul hageja poolt esitatud töö sisu osas lepingutingimustele. Ülaltoodule tuginedes on kostja taganenud õigustatult töövõtulepingust. Kuna kostja on töövõtulepingust taganenud, siis puudub hagejal alus töövõtulepingujärgse tasu ja viivise nõudmiseks. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.