2-08-89601 OÜ Monoliit hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu 270 000 krooni (17 256,15 euro) ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 17. novembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Monoliit apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. märts 2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Monoliit (registrikood 10715533, asukoht Variku tee 4, Tallinn), esindaja adv Brigitta Mõttus
Tsiviilasi
Kostja Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu), esindajad Meelis Männiste ja Antti Tooming Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
17 256,15 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.novembri 2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUD
Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel.
TAOTLUSE LAHENDAMINE
Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi taotlus protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu
möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Monoliit esitas 22.12.2008 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu 270 000 krooni ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.06.2005 töövõtulepingu, mille esemeks oli hageja poolt teostatav töö „Eestis rajatud tehismärgalade kaardistamine ja tehniline analüüs“ tähtajaga 09.12.2005. Lepingupooled pidasid tööde teostamise ajal läbirääkimisi lepingu pikendamiseks, et uurida reoveepuhastite tööd talvekuudel. Lepingu tähtaja ametlik pikendamine oli arutlusel ka 22.11.2005 toimunud töövestlusel A. T., kuid samal päeval pärast töövestlus edastas A. T. hagejale e-kirja, milles selgitas, et seoses Riigikassa töökorraldusega on vaja töö esitada vastavalt lepingule 09.12.2005. Hageja soovis 28.12.2008 kostjale üle anda valmis töö, kuid tollane veeosakonna juhataja I. T. keeldus ametlikult tööd vastu võtmast ja töö üleandmis-vastuvõtmis aktile alla kirjutamast, kuna kostja oli samal päeval saatnud hagejale kirja lepingu lõpetamise kohta. Mitteametlikult võttis I. T. töö vastu elektroonilisel kujul ning selle kohta ei ole hagejale pretensioone esitatud.
2.Tulenevalt lepingu p-st 5.3 oli töövõtjal aega töö esitamiseks kuni 09.01.2006. Seega puudus kostjal õigus leping ühepoolselt 28.12.2005 lõpetada. Lepingu kohaselt oli kostjal õigus lepingust ühepoolselt taganeda alles pärast 09.01.2006, kui hageja ei oleks kostjale nimetatud kuupäevaks tööd esitanud. Töö üleandmine hilines seoses kostjalt saadud informatsiooniga, mille kohaselt soovis kostja, et hageja poolt teostatud uuring hõlmaks ka aastate 2005-2006 talveperioodi. Kuna töövõtja teostas lepingus sätestatud töö, siis on töövõtjal õigus nõuda selle eest lepingujärgset tasu ehk 270 000 krooni. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu p 4.2 alusel viivist 20% tasumata summast ehk 54 000 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. 30.06.2005 ja 22.11.2005 teavitas hageja veeosakonna projektide büroo nõunik A. T. suuliselt ja elektronkirjadega hagejat sellest, et töö teostamise lõpptähtaeg on 09.12.2005 ja seda ei ole võimalik pikendada, sest samal aastal sõlmitud töövõtulepingud peavad ka samal aastal lõppema ning et väljamakseid Riigikassast tehakse vaid detsembri keskpaigani. Lepingu täitmise tähtpäevaks ei esitanud hageja kostjale lepingulist tööd. Samuti
ei esitanud hageja kostjale lepingu kehtivuse perioodil ühtegi tööga seonduvat vahe- ega lõpparuannet, kuigi lepingu p 3 kohaselt oli töö jaotatud kolmeks osaks, hageja pidi esitama iga osa eraldi ja selle alusel pidid toimuma väljamaksed. Kostja pöördus korduvalt telefonitsi hageja poole, uurimaks, millal hageja plaanib lepingu p-s 3 nimetatud tööd kostjale esitada. Hageja kinnitas suuliselt korduvalt, et töö esitatakse vastavalt lepingule, kuid hageja seda ei teinud. Kostja teavitas hagejat 28.12.2005 kirjaga lepingu ühepoolsest lõpetamisest. Samal päeval saabus Keskkonnaministeeriumisse hageja, kes soovis kostjale esitada elektroonilise mustandvariandi tööst, mispeale kostja selgitas hagejale, et sellisel kujul ei ole võimalik hagejal tööd esitada ning kostjal vastu võtta, kuivõrd selleks hetkeks oli kostja edastanud hagejale lepingust taganemise kohta kirjaliku teate. Töö esitamiseks oli lepingust tulenevalt ette nähtud vastav kord ja nõuded. Lisaproove või lisauuringuid töö käigus hageja tegema ei pidanud. Seega puudus hagejal vajadus jälgida puhastite toimimist talvekuudel. Hagejal tuli anda hinnang olemasolevate andmete põhjal, mis olid juba tehtud varasemate talveperioodide jooksul.
4.Kostjal oli õigus leping 28.12.2005 ühepoolselt lõpetada. Kuivõrd lepingu täitmise tähtpäev jäi aasta viimasesse kuusse, oli kostja jaoks oluline teostatud töö üleandmine tähtaegselt, kuna 2005. aasta eelarvesse planeeritud tööde eest tuli tasuda 2005. aasta jooksul. Lepingulise töö üleandmise tähtpäeva edasilükkamise korral oleks kostja sattunud olukorda, kus kostjal ei oleks enam võimalik lepingulise töö eest tasuda ja seeläbi täita endale lepinguga võetud kohustust. Selle tõttu lepiti lepingu p-s 5.3 kokku, et juhul, kui töövõtja ei ole tööd tellijale esitanud või teinud tellija nõutud parendusi hiljemalt ühe kalendrikuu jooksul arvates lepingu täitmise tähtpäevast, on tellijal õigus ilma töövõtjale tasu maksmata lepingust taganeda ning nõuda sisse leppetrahv ja tekitatud kahju. Hageja rikkus lepingut, sest ei andnud tööd tähtaegselt üle. Hageja käitumine lubas arvata, et hageja ei soovi lepinguga võetud kohustusi täita. Kostja ei ole hagejalt saanud lepingu alusel hüve, mistõttu ei ole kostjal seda võimalik ka vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 189 hagejale tagastada. Samuti ei lasu kostjal kohustust tasuda hagejale viivist, kuna viivist saab nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Töövõtja tasunõue muutub aga sissenõutavaks töö valmimisest.
5.Vastavalt lepingu p-le 8.1 kehtivad kõik lepingus tehtud muudatused ja täiendused ainult tingimusel, et need vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ning pooled on neile alla kirjutanud. Ühtegi lepingu tingimusi muutvat lisa poolte vahel allkirjastatud ei ole. Samuti ei ole hagejale antud ühtegi lubadust lepingu pikendamiseks.
6.Poolte vahel ei ole allkirjastatud töö üleandmise-vastuvõtmise akti, milline kohustus tuleneb lepingu p-st 2.3. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et pooled vormistasid 11.06.2005 kuupäevaga töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus tegema kokkulepitud töö tähtajaga 09.12.2005. Vastavalt lepingu p-le 3 oli tellija kohustus maksta töö eest 270 000 krooni kolmes osas. Pooled leppisid kokku, et töid teostatakse 3 osas: 30%, 30% ja 40%. Iga valminud osa tuli kostjale üle anda paberkandjal ja digitaalselt ning töö üleandmise-vastuvõtmise aktile alla kirjutada,
misjärel tuli kostjal tehtu eest tasuda pärast hageja poolt arve esitamist 21 päeva jooksul. Lepingu p-s 8.1 leppisid pooled kokku, et kõik lepingus tehtud muudatused ja täiendused kehtivad ainult tingimusel, et need vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ning pooled on neile alla kirjutanud.
8.Hageja ei andnud enne lepingus märgitud tähtaega 09.12.2005 kostjale üle ühtegi osa tööst, nagu oli lepingu p-s 3 kokku lepitud. Hageja ei täitnud töövõtulepingut tähtaegselt. Kostja vormistas 28.12.2005 kirjalikult lepingu lõpetamise, kuna seisuga 22.12.2005 ei olnud hageja esitanud tellitud tööd. Eeltoodud kiri saadeti hagejale postiga ja ta sai selle kätte 2006.a jaanuari alguses. Hageja sai lepingu lõpetamisest teada kostja esindajalt 28.12.2005, kui viis tellitud töö kostjale. Hageja esitas töö kostjale 28.12.2005, kes keeldus tööd vastu võtmast, kuna leping oli lõpetatud. Poolte vahel ei ole allkirjastatud töö üleandmisevastuvõtmise akti.
9.30.06.2005 ja 22.11.2005 e-kirjadega on kostja hagejale korduvalt selgitanud, et töö lõpptähtaega ei ole võimalik muuta, kuna väljamaksed tuleb teha 2005. a eelarvest 2005. a detsembris. Tähtaja muudatus oleks tulnud lepingu p 8.1 kohaselt vormistada kirjalikult ja poolte poolt allkirjastatult, kuid seda ei ole tehtud. Pooltevaheline meilivahetus omab ainult informatiivset tähendust. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku üleandmise-vastuvõtmise akti, seega ei ole tööd vastavalt lepingule üle antud ning kostja ei saanud esitada ka pretensioone tööle, mille parandamiseks oleks hagejal olnud üks kuu ehk kuni 09.01.2006. Lepingu tähtajaks oli 09.12.2005. Lepingu mittetäitmine kokkulepitud ajaks ei ole vabandatav. Kui hageja oleks esitanud töö 09.12.2005, oleks kostja pidanud selle vastu võtma. Kuna hageja kostjale tööd 09.12.2005 ei esitanud, oli hagejal õigus ilma hagejale tasu maksmata leping ühepoolselt üles öelda. Kuna leping öeldi kostja poolt üles põhjusel, et seda ei täidetud, siis puudub kostjal ka kohustus tasuda hagejale tasu ja viivist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse.
11.Kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud menetlusnorme. Poolte vahel ei ole kunagi vaidlust olnud selles, et 09.12.2005 hageja tööd üle ei andnud. Vaidlus seisneb selles, kas kostjal oli õigus töövõtuleping 28.12.2005 lõpetada ning jätta hagejale tehtud töö eest tasu maksmata. Kohus on jätnud hindamata kostjapoolse lepingu lõpetamise/taganemise õiguspärasuse ja selle, kas tegemist oli hageja poolt olulise lepingu rikkumisega vastavalt VÕS § 116 lg-le 2 või kas rikkumine oli vabandatav. Kohtuotsusest nähtub, et kohus luges töö üleandmise 28.12.2005 tõendatuks. Kohus oleks pidanud muuhulgas analüüsima, kas tööde üleandmist 28.12.2005 saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks ja millisel viisil mõjutavad riigieelarveliste ettevõtete raamatupidamisreeglid lepingu 5.3 kehtivust. Kostja oleks pidanud tähtaja andmisel ning lepingu p 5.3 kokkuleppimisel arvestama oma raamatupidamisreeglitega ning kuna ta seda ei teinud, siis ei saa selle eest vastutada hageja, kuna tema ei pidanud vastavaid asjaolusid teadma. Ka asjaolu, et töid võis esitada kolmes osas, ei võta ära kostjalt ära vastutust. Kolmes osas tööde esitamine oli võimalus, mitte kohustus ning ka selle järgimine ei oleks muutnud töö esitamise lõpptähtaegadega kaasnevaid arusaamatusi.
12.Kohus eelistas kostja seisukohti hageja omadele. Kohus ei ole arvestanud hageja väiteid, et käisid läbirääkimised lepingu tähtaja üle, kuna kostja muutis tööde mahu suurust. Kohus oleks pidanud sellega arvestama, kuna just sellepärast tekkis töö üleandmisega viivitus.
13.Lepingus kokkulepitud töö oli 28.12.2005 tehtud ning hageja soovis seda üle anda. Kostja kinnitas, et hageja käis 28.12.2005 tööd üle andmas, kuid kostja ei võtnud seda ametlikult vastu, kuna samal päeval oli hagejale saadetud lepingu lõpetamise teade. Kostja nimetas ise tööde vastuvõtmist mitteametlikuks vastuvõtmiseks ja telefonikõnedes on kostja lepinguline esindaja A. T. hiljem tunnistanud, et töö vastas tellimusele. Seega kasutab Keskkonnaministeerium hageja poolt tehtud tööd ilma hagejale töö eest tasumata. Ka kohus on otsuse põhjendustes mitmes kohas leidnud, et hageja poolt on kostjale töö edastatud 28.12.2005.
14.Maakohus tegi otsuse vastuolulisi järeldusi. Kohus leidis, et kuna poolte vahel ei ole allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, ei ole tööd vastavalt lepingule üle antud ja kostja ei saanud esitada ka tööle pretensioone. Kohtuotsuse p-s 29 viitas kohus VÕS §-le 638, mille kohaselt loetakse tööd vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu. Järgnevalt luges kohus tuvastatuks, et hageja üritas kostjale 28.12.2005 tööd üle anda. Kohtu põhinemine asjaolule, et hageja ei ole tõendanud tööde üleandmist, on alusetu ning kohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 638, millele ta otsuses viitas.
15.Kohus sisustas valesti VÕS § 116 lg-t 1, mille kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Antud juhul ei olnud tegemist olulise lepingu rikkumisega, kuna pooled olid lepingus kokku leppinud, et juhul, kui töövõtja ei ole tööd tellijale esitanud või teinud nõutuid parandusi hiljemalt ühe kuu möödumisel arvates lepingu tähtajast, on tellijal õigus töövõtjale tasu maksmata lepingust ühepoolselt taganeda. Seega ei olnud lepingu kohaselt kostjal õigus lepingust taganeda ilma tasu maksmata enne 09.01.2006. Pooled on välistanud lepingu p-ga 5.3 olulise lepingu rikkumisena tähtaja ületamise 1 kuu jooksul. Seega oleks kostja olnud kohustatud töö 28.12.2005 vastu võtma, töö üle vaatama ja maksma töö eest tasu. Pretensioonide korral oleks kostja pidanud võimaldama hagejale puudujäägid kõrvaldada hiljemalt 09.01.2006 Kostjal ei olnud õigus lepingust taganeda enne 09.01.2006 ilma tasu maksmata. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
17.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleva asja lahendamisel täitnud eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, mis võis viia ebaõige lahendi tegemiseni. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud
väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 3 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme kohus saaks selle kohustuse täitmist kontrollida (nt kohtuistungi protokollist nähtuvad kohtu selgitused menetlusosalistele selle kohta, milliseid konkreetseid asjaolusid tõendada tuleb või sellekohased kirjalikud menetlusdokumendid).
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus välja selgitanud vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja kohtuotsus on olulises ulatuses põhjendamata. Kohus oleks pidanud asja lahendamiseks välja selgitama, kas hageja tegi lepingus kokkulepitud töö, kas hageja andis töö kostjale 28.12.2005 üle või saab selle lugeda VÕS § 638 alusel üleantuks. Maakohtu otsusest eeltoodu selgelt ei selgu, sest kohtuotsuse põhjendused on selles osas vastuolulised. Samuti jättis kohus hindamata kostjapoolse lepingu ülesütlemise õiguspärasuse VÕS § 114 lg 1 ja § 116 lg-te 1, 2 ja 4 järgi. Kostja esitas asjaolud, mis õigustavad tema arvates lepingu ülesütlemist kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata, 12.03.2009 vastuses hagiavaldusele.
20.Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 järgi kohaselt töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu ja viivise maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuli kohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
21.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Seda, kas kostja on töö vastu võtnud või saab selle lugeda vastuvõetuks, pidi tõendama hageja. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
22.Töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei välista iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada ja kui ta ei suuda tõendada hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma.
23.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded ja kohtu selgitamiskohustust, arvestades eeltoodud juhiseid. Kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes
3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
24.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Taotluse lahendamine
25.Kostja esitas 15.03.2011 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes protokolli teksti lisada kostjate esindajate sõnad, mis peaks tema arvates protokollis olema. Kohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Protokoll ei ole stenogramm. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.