Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tsiviilasi nr 2-08-89601 väidetavat üleandmist. Samuti on tööl sisulised puudused. Puudub analüüs tehismärgalade perspektiivi ja kasutusvõimaluste kohta Eestis. Töös ei ole antud hinnangut vee-erikasutajate omaseire käigus võetud heitveeproovide tõepärasusele. Töös ei ole eraldi selgitatud, kas vooluhulgad ja reostuskoormused vastavad reoveepuhasti võimalustele. Puudub kasutatava tehnoloogia detailne kirjeldus, samuti kirjeldus seadmete korrasoleku visuaalse ülevaatuse kohta. Pildimaterjal on puudulik. Esitamata on tööga seotud lisadokumentide koopiad. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 09.12.2005 hageja tööd kostjale üle ei andnud. Hageja väitel hilines töö üleandmine seoses kostjalt saadud informatsiooniga, et uuring peaks hõlmama ka aastate 2005-2006 talveperioodi. Kohus leidis, et hageja nimetatud väide on tõendamata. Tunnistajana ülekuulatud Keskkonnaministeeriumi töötaja A. T-a ütluste kohaselt ei olnud juttu täiendavate tööülesannete andmisest. Lepingu punkti 8.1 kohaselt kehtivad kõik lepingus tehtud muudatused ja täiendused ainult tingimusel, et need vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ning pooled on neile alla kirjutanud. 28.12.2005 avaldusega on kostja töövõtulepingust lepingu punkti 5.3 alusel taganenud, sest hageja ei ole tööd tähtaegselt kostjale üle andnud. Nimetatud punkti kohaselt juhul, kui hageja ei ole tööd kostjale esitanud või teinud nõutud parandusi hiljemalt ühe kuu möödumisel arvates punktis 2 nimetatud tähtajast, on tellijal õigus ilma töövõtjale tasu maksmata lepingust ühepoolselt taganeda ning nõuda sisse leppetrahv ja tekitatud kahju. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud punkti kohaselt võis töö üleandmisega hilinemise korral kostja taganeda lepingust koheselt või võis ta seda teha pärast ühe kuu möödumist töö üleandmise tähtpäevast (09.12.2005), s.o 09.01.2006. Kohtu hinnangul tuleb töövõtulepingu punkti 5.3 tõlgendada nii, et kostjal tekib taganemisõigus, kui hageja ei ole esitanud tööd tähtaegselt või kui tähtaegselt esitatud töös ei ole puudusi parandatud hiljemalt 09.01.2006. Kui nõustuda hagejaga, et taganemisõigus tekib juhul, kui tööd ei ole esitatud 09.01.2006, kaotaks lepingu punkt 2.1, mis sätestab töö tegemise lõpptähtajaks 09.12.2005, olulises osas oma tähenduse. Kohtu hinnangul ei ole punkti 5.3 eesmärgiks töö esitamise tähtaja pikendamine, vaid hagejale võimaluse andmine kõrvaldada õigeaegselt esitatud, kuid puudustega töös esinevad puudused ühe kuu jooksul. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tuleneva teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Tunnistaja A. T-a ütlustest nähtuvalt oli tööde üleandmise tähtaja järgimine kostja jaoks tähtis, kuna riigiasutuse eelarve regulatsiooni spetsiifikast tulenevalt ei pruukinud Keskkonnaministeeriumil olla võimalust 2006. a selle lepingu täitmiseks väljamakseid teha. Kostja on saatnud hagejale 30.06.2005 e-kirja, milles märkis, et töö lõpptähtajaks jääb detsember 2005, kuna selle aasta riigieelarvest tellitavad tööd peavad lõppema sellel aastal, s.t väljamakseid tehakse vaid 2005. a detsembri keskpaigani. Sama tähendusega kirja on kostja saatnud hagejale ka 22.11.2005. Seega oli kostja jaoks oluline, et hageja annaks tööd üle 09.12.2005 ning selle tähtaja järgimata jätmine oli oluline lepingurikkumine, mis andis kostjale õiguse lepingust taganeda. Tulenevalt VÕS § 116 lg 4 teisest lausest võib lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust. Seega võis kostja lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Hoolimata sellest, et kostjal oli õigus lepingust taganeda ainuüksi seetõttu, et tööd ei antud tähtaegselt üle, ei ole hageja ka tõendanud, et ta oleks töö 28.12.2005 kogu mahus ja õigele isikule

Tsiviilasi nr 2-08-89601 üle andnud. Töövõtulepingu kohaselt vormistatakse töö paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt CD-l, kasutades MS Office tarkvara. Tulenevalt töövõtulepingu punktist 2.3 allkirjastavad pooled töö vastuvõtmisel töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Tunnistajana ülekuulatud hageja töötaja J. R ütluste kohaselt ei võtnud I. T. temalt tööd paberkandjal vastu. Tunnistajana ülekuulatud I. T. ütluste kohaselt ei püüdnud J. R. temale kirjalikku materjali üle anda. I. T. ütluste kohaselt andis J. R. talle üle ühe CD, milles pidi olema projekti materjal, ja talle ei jäänud muljet, et J. R. oleks tahtnud lõplikku tööd üle anda. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. J. R. ja I. T. ütlused on paberkandjal töö üleandmise osas omavahel vastuolus. Peale J. R. ütluste ei ole hageja muid tõendeid töö paberkandjal üleandmise kohta esitanud. Ülaltoodule tuginedes ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väidet, et I. T. keeldus paberkandjal oleva töö vastuvõtmisest. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega tuleb kohustus täita õigustatud isikule. Vastavalt töövõtulepingu punktile 6.1 esindas kostjat töö vastuvõtmisel A. T. Tunnistaja J. R. ütluste kohaselt ei saanud ta A. T. juurde tööd üle andma minna, kuna vestlus toimus osakonna välisukse juures ja I. T. seisis ukse ees. Tunnistaja I. T. ütluste kohaselt toimus vestlus tema kabinetis ning A. T. kabinetti ei takistanud miski J. R. minemast. J.R. ja I. T. ütlused on omavahel vastuolus ka osas, mis puudutab J. R. võimalust minna tööd üle andma A. T. juurde. Peale J. R. ütluste ei ole hageja muid tõendeid õigustatud isikule töö üleandmise võimatuse kohta esitanud (TsMS § 230 lg 1). Ülaltoodule tuginedes ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väidet, et tal ei võimaldatud tööd A. T-le üle anda. Kohus pidas tõendatuks kostja väidet, et töö ei olnud 28.12.2005 veel ka valmis. Kostja on eriteadmistega isiku arvamusena esitanud A.U.V System OÜ 05.01.2012 arvamuse, mille kohaselt on elektroonilises töövariandis üks fail loodud 01.11.2006. Tunnistaja J. R. ütluste kohaselt oli 2006. a vaja osad fotod üle salvestada halva kvaliteedi tõttu. Kohtu hinnangul tõendab eriteadmistega isiku arvamus, et detsembris 2005 ei olnud dokument nimega „Puhja asula peenarfilter“ valmis. Eriteadmistega isiku arvamuses on eristatud nii faili loomise kuupäeva kui ka viimase salvestuse kuupäeva. Selle dokumendi puhul on mõlemaks kuupäevaks 01.11.2006. Seega ei saanud 01.11.2006 toimuda üksnes fotode ülesalvestamist, kuna sellisel juhul oleks muutunud üksnes viimase salvestuse kuupäev, mitte faili loomise kuupäev. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas töö vastab sisu osas lepingutingimustele. Kohus nõustus kostjaga, et töös puudub sisuline analüüs tehismärgalade perspektiivi ja kasutusvõimaluste kohta Eestis. Lähteülesande kohaselt oli töö eesmärgiks välja selgitada tehismärgalade perspektiiv ja kasutusvõimalused Eestis. Sisuline analüüs ja järeldus töös selles osas puudub. Lisaks on kostja väitnud, et töös ei ole antud hinnangut vee erikasutajate omaseire käigus võetud heitveeproovide tõepärasusele. Kohus nõustus ka selles osas kostjaga. Töös puudub lähteülesande järgne hinnang vee erikasutajate poolt omaseire käigus võetud heitveeproovide tõepärasusele. Kostja on esile toonud, et töös ei ole eraldi selgitatud, kas vooluhulgad ja reostuskoormused vastavad reoveepuhasti võimalustele. Lähteülesande kohaselt tuli selgitada, kas vooluhulgad ja reostuskoormused vastavad reoveepuhasti võimalustele. Kohus ei nõustunud selles osas kostjaga, sest hageja on reoveepuhastite kohta märkinud nii vooluhulga kui reostuskoormuse ja andnud hinnangu puhasti toimimise kohta. Sellega on sisuliselt vastatud ka küsimusele, kas vooluhulgad ja reostuskoormused vastavad reoveepuhasti võimalustele. Samuti ei nõustunud maakohus kostja hinnanguga, nagu puuduks kasutatava tehnoloogia detailne kirjeldus kõikide objektide osas, samuti kirjeldus visuaalse ülevaatuse osas seadmete korrasolekust. Lähteülesande kohaselt pidi töö sisaldama tehismärgalades kasutatava tehnoloogia kirjeldust ja seadmete korrasoleku

Tsiviilasi nr 2-08-89601 visuaalset ülevaatust. Lähteülesandes ei ole märgitud, et kirjeldus peab olema detailne. Kohtu hinnangul on hageja andnud töös ülevaate nii reoveepuhastist kui kirjeldanud reoveepuhasti hooldatust. Seega ei ole kostja tõendanud väidet, et selles osas ei vasta töö lepingutingimustele. Kohus nõustus kostja väitega, et osadest objektidest ei ole tehtud kolme digitaalset fotot, mis lähteülesande kohaselt tuli igast tehismärgalast teha. Tööst nähtuvalt ei olnud seda tehtud. Kostja on esile toonud, et hagejal on esitamata ka reovee ja heitvee analüüside koopiad, samuti tehnilised dokumendid, mida kasutati tehismärgala tehnilise lahenduse kirjeldamiseks. Lähteülesande kohaselt tuli koos aruandega esitada ka tööga seotud vajalike lisadokumentide koopiad. Kohtule esitatud materjalist ei nähtu, et eelmärgitud dokumentide koopiad oleks tööle lisatud. Hageja ei ole ka väitnud, et neid ei olnud vaja lisada. Eeltoodust järelduvalt oli puudusi ka hageja esitatud töö sisus ning seetõttu ei vasta töö kohtu hinnangul sisu osas lepingutingimustele. Ülaltoodule tuginedes on kostja taganenud õigustatult töövõtulepingust. Kuna kostja on töövõtulepingust taganenud, siis puudub hagejal alus töövõtulepingujärgse tasu ja viivise nõudmiseks. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Kohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi, kohtuotsus on olulises ulatuses põhjendamata ning kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis tõi kaasa otsuse sisulise ebaõigsuse. Maakohtu poolt tuvastatu ei vasta faktilistele asjaoludele. Kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt. Apellant ei nõustu kohtupoolse lepingu punkti 5.3 tõlgendusega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta nõustub just kostjapoolse tõlgendusega. Hageja ei ole väitnudki, et lepingu punkti 5.3 eesmärgiks oleks töö tähtaja pikendamine. Hageja viitas asjaolule, et küsimus on selles, kas kostjal oli õigus lepingust taganeda enne 09.01.2006 ilma täiendavat tähtaega andmata ja tasu maksmata. Kõnealuse lepingupunkti tõlgendamine selliselt, et töö tellijal tekib lepingust taganemise õigus ilma tasu maksmata alles siis, kui töövõtja ei ole tööd esitanud hiljemalt 09.01.2006 (s.o hiljemalt ühe kuu möödumisel lepingu punktis 2 sätestatud tähtajast või kui töös esinenud puudusi ei ole selleks tähtajaks parandatud), on loogiline, kuna sellega sätestatakse piirangud lepingust taganemise õiguse suhtes ilma tasu maksmata, mitte ei sätestata lisatähtaega. Kohus ei ole sellele tõlgendusele hinnangut andnud. Kohus leidis, et asjas on tõendatud, et kostja jaoks oli oluline, et töö antakse üle 09.12.2005 ning selle tingimuse täitmata jätmine on hageja poolt oluline lepingu rikkumine. Siinkohal on kohus viidanud tõendina tunnistaja A. T ütlustele, kuid ignoreerinud tunnistaja I. T. ütlusi, mille kohaselt tööde teostamise tähtaeg niivõrd oluline ei olnudki ning väljamakseid oleks saanud põhimõtteliselt teha ka järgmisel aasta ning leping otsustati lõpetada seetõttu, et näis, et hageja ei saa tähtajaliselt tööd valmis ning et lepingut jätkata ei ole otstarbekas. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et töö üleandmise tähtaeg oli kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et tähtaeg oli niivõrd oluline seetõttu, et tööd pidid olema tehtud sellel aastal, mil riigieelarvest väljamakseid tehakse. Pealegi märkis tunnistaja I. T., kes oli tunnistaja A. T. ülemus, et vastavad väited tegelikkuses erilist tähtsust ei oma. Seega ei saanud kostja huvi kadumise põhjuseks olla asjaolu, et hageja esitas töö lepingu punktis 2 sätestatud tähtajast hiljem. Kui hageja oleks töö esitanud 09.12.2005 ja oleks selgunud, et see on puudustega, siis oleks tal olnud õigus seda kuni 09.01.2006 parandada ehk kostja huvi lepingu täitmise vastu saab lugeda püsivaks vähemalt kuni 09.01.2006. Seega jääb selgusetuks, mille põhjal oli hagejapoolne lepingu rikkumine niivõrd raske, et kohaldub VÕS § 116 lg 2 p 2 ja lg 4

Tsiviilasi nr 2-08-89601 teine lause. Lisaks ei ole kohus analüüsinud hageja vastuväidet, et ajal, kui hageja soovis oma tööd kostjale üle anda, ei olnud lepingu ülesütlemine hageja suhtes jõustunud, kuna hageja ei olnud lepingu ülesütlemise avaldus kätte saanud. Seega ei olnud kostjal õigust keelduda hageja poolt esitatava töö vastuvõtmisest. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt kui leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta on töö 28.12.2005 kogu mahus ja õigele isikule üle andnud. Kohus on eelistanud kostja väiteid hageja omadele. Kohtuotsusest ei selgu, miks maakohus luges just kostja poolsete tunnistajate ütlused usaldusväärseteks, kuigi tõendite hindamisel kogumis ühtivad tunnistaja J. R. ütlused teiste asjas esitatud tõenditega. Asjas on tuvastatud, et hageja andis 28.12.2005 üle Keskkonnaministeeriumis I. T-le ühe CD-plaadi. Tunnistaja R. väitel oli see valmis töö. Kui kostja soovib tõendada vastupidist, siis peab ta esitama vastavad tõendid. Tunnistaja I. T. kinnitas, et ei tea mis oli CDplaadi peal, sest ta seda ei vaadanud. Tunnistaja A. T. tunnistas, et ei tundnud CD-plaadi peal oleva materjali vastu huvi, kuna leping oli lõpetatud (CD-plaadi üleandmise ajal ei olnud lepingu lõpetamine aga jõus). Kuna kostja selgituse kohaselt on CD-plaat kadunud, siis järelikult ei saa kostja tõendada ja ümber lükata hageja väidet, et selle peal oli terviktöö. Kuna ei ole teada, mis plaadil oli, ei saa ta väita, et tegemist oli mustandvariandiga ja mitte valmis tööga. Töö valmidus on tõendatud nii töö elektroonilise variandi esitamise kui tunnistaja ütlustega kogumis, samuti paberkandjal esitatud tööga ja kaardiga. Mis puudutab töö üleandmist ebaõigele isikule, siis on tunnistaja J. R. ütlustega tõendatud, et teda takistati töö üleandmisel. Pealgi ei saa väita, et I. T. ei oleks olnud õigust tööd vastu võtta, kuna tegemist oli A. T. otsese ülemusega, kes tegelikkuses vastutas kõigi antud osakonna tegevuste ja sõlmitud lepingute eest. Kohus on küll tuvastanud, et tööd ei ole üle antud, kuid ei ole analüüsinud, miks ei saa lugeda tööd üleantuks VÕS § 638 alusel. Kohus on jätnud täitmata Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2011 otsuse juhised. Otsusest ei nähtu, miks ei ole võimalik kohaldada VÕS 637 lg-t 4 ja § 638. Apellandi arvates on kõik vastavad tingimused täidetud. Maakohus pidas ekslikult tõendatuks kostja väidet, et töö ei olnud 28.12.2005 valmis. Kohtu sellekohased järeldused ja põhjendused on arusaamatud. Ei ole adekvaatne hinnata töö vastavust tellitule kuus aastat hiljem. Apellant rõhutab, et töö võis olla teatud puudustega, mis aga ei tähenda, et töö ei olnud valmis. Kohtule on esitatud mahukas töö eksemplar nii paberkandjal kui elektrooniliselt, millest nähtub, et töö oli valmis. Kui selles tõesti esinesid puudused, oleks kostja pidanud andma pärast töö ülevaatamist hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (hageja oleks seda teinud lepingu punktis 5.3 märgitud tähtajaks). Praeguses menetluses ei oma puudused töös aga erilist tähtsust, sest vaidluse all on asjaolu, kas töö mittetähtaegse esitamisega on oluliselt rikutud lepingu tingimusi, ning kas tegemist on niivõrd olulise rikkumisega, et kostjal oli õigus leping ilma täiendava tähtajata ja tasu maksmata üles öelda. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kaevatav kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub selle tühistamiseks alus. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, mistõttu tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ta vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist.

Tsiviilasi nr 2-08-89601 Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, nagu oleks maakohus tuvastanud vaidluses tähtsust omavad asjaolud ebaõigesti. Kohtu järeldused põhinevad tõendite kogumile antud hinnangul, kusjuures maakohus on hinnanud ja analüüsinud kõiki tõendeid ning püüdnud esinevad vastuolud kõrvaldada. Tõenditele antud hinnangu osas ei ole ringkonnakohtul võimalik teha teistsugust järeldust. Maakohus tõlgendas pooltevahelist töövõtulepingut, s.h lepingu punkti 5.3, õigesti. Nimetatud kokkuleppe kohaselt oli kostjal tellijana õigus lepingust taganeda, kui hageja töövõtjana ei esita tööd tähtaegselt või kui tähtaegselt esitatud töös ei ole puudused parandatud hiljemalt 09.01.2006. Maakohus ei nõustunud põhjendatult hageja seisukohaga, et lepingust taganemine oleks õigustatud vaid siis, kui tööd ei ole esitatud 09.01.2006. Maakohus märkis siinkohal õigesti, et lepingu punkti 5.3 eesmärgiks ei ole töö esitamise tähtaja pikendamine, vaid tähtaja määramine töös esinevate võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Apellandi hinnang viidatud kuupäevale ja sellele tuginev tõlgendus ei ole kooskõlas ka muude tõenditega. Asjaolu, et hagejal oli lepingu järgi võimalik kuu jooksul pärast töö valmimise tähtaega töös esinevaid puudusi kõrvalda, ei kinnita hageja väidet, et kuni selle ajani ei olnud kostjal õigust lepingust taganeda. Pealegi nägi lepingu punkt 3 ette töö eest etapiviisilise (kolmes osas) tasumise võimalust, mis tähendaks eelduslikult töö teatud osas üleandmist enne lõpptähtaega. Eeltoodud põhjustel oli kostjal õigus töövõtulepingust taganeda. Töö lõpptähtaja muutmise võimatusest oli hageja eelnevalt teadlik. Ka selles osas hindas maakohus tõendeid õigesti. Seetõttu ei ole asjakohane apellatsioonkaebuses sisalduv oletuslik käsitlus, et puuduste olemasolu korral (juhul kui töö oleks esitatud õigeaegselt) oleks tal kui töövõtjal õigus neid kõrvalda kuni 09.01.2006, mistõttu oleks kostjal huvi lepingu vastu pidanud selle ajani säilima. Kõnealuses oletuslikus jadas puudub praegusel juhul üks ja esimene eeldus: töö ei valminud ega seda ei esitatud tähtaegselt. Kuna kostja oli eelnevalt hagejat teavitanud, et lepingu tähtaega ei ole võimalik pikendada, ei olnud ka kohtul võimalik hinnata tehiolusid teisiti. Juba lepingu sõlmimisel pidi hagejale olema teada, et kostjal on oluline huvi lepingu tähtaegse täitmise vastu. Maakohus hindas õigesti tunnistaja A. T. (kes korraldas lepingu sõlmimist ja täitmist), ütlusi ning kostja 30.06.2005 ja 22.11.2005 e-kirju. Kuigi otsuses ei ole sõnaselgelt väljendatud seisukohta lepingust taganemise jõustumise osas, leidis kohus üheselt, et hageja rikkus töö tähtaegselt esitamata jätmisega oluliselt lepingut ning kostjal oli õigus lepingust taganeda. Kohtul ei olnud alust seada kahtluse alla kostja väidet, et lepingust tulenevate tööde kulu oli planeeritud 2005. aasta eelarvesse (mille üle puudus ka vaidlus), mistõttu ei saanud seda katta järgmise aasta eelarve vahenditest. Asjakohane on siinkohal vastustaja viide riigieelarve seadusele, mille kohaselt on eelarveaasta pikkuseks kalendriaasta ning kindlaksmääratud kulu tervikuna ei saa järgmisele eelarveaastale üle kanda (§-d 3 ja 8). Seda asjaolu on kostja menetluses läbivalt rõhutanud ning asjas on tõendatud, et hagejat oli sellest eelnevalt teavitatud. Vaidluse lahendamise lõppjäreldust ei mõjuta see, hagejal ei olnud töö väidetava üleandmise ajal 28.12.2005 teada, et kostja on lepingust taganenud. Pealegi nähtub J. R. ütlustest, et lepingust taganemise teate väljastamisest sai ta teada Keskkonnaministeeriumisse tulles 28.12.2005. Maakohus ei jätnud täitmata varasemast ringkonnakohtu lahendist tulenevaid juhiseid. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei olnud alust lugeda töö VÕS § 638 järgi üleantuks. Kui töö ei valmi, siis töövõtja tasunõue sisenõutavaks ei muutu (VÕS § 637 lg 3). Maakohus tuvastas õigesti, et lepingus kokkulepitud töö ei olnud ka 28.12.2005 seisuga nõutaval kujul valmis. Kohus hindas sellekohaseid tõendeid igakülgselt ja põhjalikult. Seadusest ei tulene tellija kohustust võtta vastu igasugune pakutav töö ning seda sõltumata töö valmimise lõpptähtaja mitmenädalasest möödumisest (ja lepingust taganemisest). Asjas on tõendatud, et kohtule esitatud elektroonilise töö üks fail on loodud alles 01.11.2006.

Tsiviilasi nr 2-08-89601

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.