Ühinguõigus › Sundlõpetamine

20.05.2011 edastas Harju Maakohtu registriosakond kohtule kaaskirjaga AS SEB Liising, AS SEB Pank ja AS KNT avaldus KKOÜ likvideerimismenetluse algatamiseks. Avaldajate avalduse kohaselt avaldati 10.11.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteade, milles Harju Maakohtu Registriosakond hoiatas ÄS § 60 lg 2 alusel KKOÜ juhatuse liiget, et kui äriühing 6 kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest ei ole registripidajale esitanud majandusaasta aruannet ega põhjendanud majandusaasta aruande mitteesitamist, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu registrist kustutada. Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing esitab käesoleva teate avaldamisest 6 kuu jooksul likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Seega teavitasid avaldajad oma nõuetest KKOÜ vastu ja taotlesid KKOÜ sundlõpetamist ja likvideerimismenetluse läbiviimist. AS SEB Liising omab nõuet KKOÜ vastu summas 20 860,17 eurot, milline tuleneb 23.01.2007 sõlmitud sõidukiliisingu kasutusrendilepingust nr XXX. AS SEB Pank omab nõuet KKOÜ vastu summas 1 086 eurot, milline tuleneb 27.11.2007 sõlmitud krediitkaardi laenulepingust nr XXX. AS KNT omab KKOÜ vastu nõuet summas 25 572,61 eurot, milline tuleneb pooltevahel 11.02.2008 sõlmitud müügilepingust nr 1003/08. Samuti esitas AS KNT võlgnevuse sissenõudmiseks hagiavalduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtule. Oma nõusoleku enda määramiseks KKOÜ likvideerijaks on andnud vandeadvokaat Hillar Villers. 31.01.2012 teavitas vandeadvokaat Veli Kraavi, et Pärnu Maakohtu 25.11.2009 otsusega kuulutati välja MJ’i (isikukood XXX) pankrot. MJ’i pankrotihalduriks on nimetatud vandeadvokaat Veli Kraavi, mistõttu teatab Veli Kraavi, et MJ (pankrotis) pankrotihaldurina ei oma vastuväiteid likvideerija määramisele KKOÜ likvideerimismenetluses. Kohtumääruse põhjendused Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et sundlõpetamishoiatus on osaühingule tehtud seetõttu, et esitamata on majandusaasta aruanded. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 1 alusel, kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt, kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Sätte lg 3 järgi, kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut. ÄS § 60 lg 4 kohaselt, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.

Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 629 lg 1 sätestab, et kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. ÄS § 204 lg 2 järgi, kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. ÄS § 204 lg 3 järgi osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. ÄS § 205 alusel osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 206 lg 1 järgi osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Kohus, vaadanud läbi registripidaja avalduse ja tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et KKOÜ tuleb sundlõpetada ja tuleb läbi viia likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. Likvideerijaks tuleb määrata vandeadvokaat Hillar Villers, kes on andnud selleks nõusoleku. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-des 209-220. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Taimi Kollom kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.