Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
30.jaanuar 2012.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-10-20489
Tsiviilasi
O. W. O. P. H. alusetult saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
3555,07 eurot (55 624,80 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: O. W. 11170231, asukoht xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxxx Esindajad: vandeadvokaadid T. P. , T. L. , Advokaadibüroo A. P. T. , xxxx xx.xx xxxxx E-post: Kostja: O. P. H. xxxxxxxxx Rosma küla, Põlva vald, Põlva xxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat K. L. E. , A. L. , xxxxxxxx xx xxxxx post:
esindajad
Kirjalik menetlus
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 30.jaanuaril 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt oli O. -l W. kohustus maksta töötaja O. P. 3840 krooni, kuid eksituse tõttu kandis hageja O.P. arveldusarvele nr 221029210689 3840 eurot , so. 60 082,95 krooni ehk 56 242,95 krooni rohkem kui O.P. oleks olnud õigus töötasu saada. O.P. arveldusarve, millele nimetatud summa laekus, oli täitemenetluse raames kohtutäitur A. K. arestitud, mistõttu pöördus O.P. 08.09.2009 kohtutäituri poole palvega temale ülemääraselt tasutud rahasumma O. -le W. tagastada. Kohtutäituri büroost 17.09.2009 saadud vastuse kohaselt oli aga kohtutäituri ametialasele arveldusarvele laekunud 55 624,80 krooni kantud üle sissenõudjale -O. P. H. . Seejärel esitas hageja kostjale pretensioonid palvega saadud raha tagastada, kuid kostja keeldus, leides, et raha ei kuulu tagastamisele. Seega on O. P. H. O.P. kaudu O. W. tehtud makse, summas 55 624,80 krooni. Nimetatud rahasumma ei ole saanud O.P. omaks, kuivõrd selleks puudus õiguslik alus - tegemist oli raamatupidaja eksimusega. Hagejal puudus tahe nimetatud raha O.P. üleandmiseks. Ka O.P. on kinnitanud, et ta ei loe ennast õigustatuks vastavat rahasummat saama ning on olnud valmis ülemääraselt saadu vabatahtlikult tagastama, kuid O. P. suhtes algatatud täitemenetluse tõttu ei olnud tal võimalik seda teha. O.P. arvele laekumisel on raha koheselt kantud edasi kohtutäituri ametialasele arvele ja sealt edasi sissenõudjale – O. -le P. H. . Raha ülekandmine on toimunud automaatselt, ilma, et menetlusosalistel oleks olnud võimalust kontrollida, kust vastav rahasumma on tulnud ning kellele see kuulub. O.P. puudus võimalus raha liikumist takistada. Raha ülekandmiseks andis hageja vastavale krediidiasutusele maksekäsundi. VÕS § 703 lg 1 kohaselt käsundatakse maksekäsundiga käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Lihtsustatult on tegemist teisele isikule antava korralduse ja õigustusega teostada käsundiandja arvel sooritus kolmandale isikule. Hagejal puudus tahe anda õigustus käsundisaajale teha enda arvelt sooritus kolmandale isikule summas 3840 eurot, vaid hageja tahe hõlmas 3840 krooni ülekandmist. Seega oli tegemist puudusega soorituses, mille õiguslikuks tagajärjeks on käsundiandja õigus nõuda õigustamatult soodustatud isikult sooritus tagasi. Kuid käsundisaaja programm kandis hageja poolt tehtud makse mitte Olev P. , vaid vastav sooritus tehti läbi erinevate kontode O. W. eesmärgi vastaselt ja alusetult O. -le P. H. . Seega O. W. alusetult soodustatud isikuks oli O. P. H. , mitte O. P. . Võttes arvesse, et käsundisaaja ülekandes märgitud summat ei saanud, vaid selle sai O. P. H. , on põhjendatud alusetu rikastumise nõude esitamine kostja vastu. O. W. alusetult soodustanud O. -d P. H. , mitte O. P. , kuna panga tehniliste protsesside tulemusena, st. raha kandmisega läbi erinevate arvelduskontode, muutus soodustatu isik. Kuivõrd O. -l W. puudus tahe ja õiguslik alus anda üle O. P. O. -le P. H. 624,80 krooni, on O. P. H. vastava rahasumma O. W. õigusliku aluseta. Selline olukord on käsitletav alusetu rikastumisena Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1028 lg 1 tähenduses, ning seetõttu kuulub raha O. -le W. tagastamisele.
2 (5)
Lisaks põhinõudele taotleb hageja kostjalt ka seadusjärgsete viiviste väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 alusel VÕS §-s 94 sätestatud määras, kuna õigusteoorias on leitud, et VÕS § 113 lg 1 kohaldub nii lepingulistele kui lepinguvälistele suhetele. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist aja eest, mil viimane on alusetult saadu tagastamisest keeldunud. Kuni hagiavalduse koostamiseni on hageja arvestanud viiviseid, võttes aluseks viivise määra 8% aastas st 0,02191% päevas -2876,22 krooni (55 624,80 x 0,02191% x (03.09.2009-29.04.2010 = 236 päeva). Tuginedes TsMS § 367 taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivistele ka lisanduvad viivised kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja – O. P. H. seisukohal, et kuna ta ei ole hagejalt saanud mingeid summasid, sh 56 242,95 krooni, puudub hagejal kostja vastu nõue alusetult saadu tagastamiseks. Kostja ei eita, et on kohtutäituri vahendusel saanud Olev P. arvelt summasid, kuna viimasel oli täitmata kohustus kostja ees, kuid see pole käsitatav kohustuse täitmisena hageja poolt. Kostja hinnangul nähtub VÕS § 1028 lg 1 sõnastusest üheselt, et selle kohaldamine on võimalik olukorras, kus üks isik on teisele isikule midagi üle andnud. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamine oleks võimalik seega siis, kui kostja oleks vaidlusalused 56 242,95 krooni saanud hagejalt, kuid hageja ei ole nimetatud summat üle andnud kostjale vaid Olev P. . Hageja poolt raha ülekandmisel ei olnud eesmärgiks selle edastamine kostjale ning isegi juhul, kui O.P. ülekantud summasid on kasutatud viimase kohustuse täitmiseks, ei ole see käsitatav hageja poolt kostjale O.P. kaudu raha üleandmisena. Raha puhul on tegemist liigitunnustega asjaga, mistõttu pärast raha laekumist isiku arveldusarvele, ei ole selle raha omanikuna võimalik käsitada enam raha ülekandnud isikut. O.P. arveldusarvelt laekus kostjale raha seetõttu, et kostjal oli Olev P. vastu rahaline nõue, raha laekumise põhjuseks ei olnud hageja poolt ekslikult kostjale raha üleandmine. Seega ei ole kostja saanud hagejalt rahasummat, mille väljamõistmist ta taotleb. Kuna kostja ei ole hagejalt vaidlusalust summat saanud, siis puudub alus VÕS § 1028 sätete kohaldamiseks. Kui hageja on maksnud oma töötajale O.P. raha ekslikult, siis on tal nõue O.P. vastu, mitte aga kolmandate isikute vastu, kelle ees O.P. on täinud oma kohustusi, kasutades selleks hagejalt saadud raha.
Hageja seisukohtadest tulenevalt oleks kolmandatelt isikutelt, s.h näiteks kauplemisega tegelevatelt isikutelt, võimalik hakata summasid tagasi nõudma, kui pärast kolmandale isikule makse tegemist, näiteks kauba eest maksmist, selgub, et isik, kes makse tegi, on saanud vahendid, mida ta makse tegemiseks kasutas, alusetult. Ka hageja viited maksekäsundi regulatsioonile ei ole käesoleval juhul kohased. Õigustamatult soodustatud isikuks on käesoleval juhul O.P. , kelle arveldusarvele hageja kandis väidetavalt ettenähtust suurema summa. Sellest tulenevalt saab hagejal olla nõue üksnes Olev P. vastu. Hageja ja kostja vahel puuduvad mistahes õigussuhted ning hageja nõue kostja vastu on alusetu. Hageja põhinõude põhjendamatuse tõttu on kostja hinnangul alusetu ka esitatud viiviste nõue. Kuna kostjal puuduvad kohustused hageja ees, ei saa ta olla nende täitmisega viivituses.
3 (5)
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses. 12.12.2011 määrusega on kohus määranud asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Pooled on tähtajaks oma seisukohad esitanud. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et O. W. kandnud 03.09.2009.a. Olev P. kontole 3840 eurot, s.o. 60 082,95 krooni, millist asjaolu tõendab O. W. Swedbank AS-le kontolt nr.221029210689 3840 euro ülekandmiseks Olev P. kontole nr. 221019265097 selgitusega „augustikuu töötasu“ (tl.6). Käesolevas menetluses ei ole vaidluse all ka asjaolu, et tegelikult oli O. -l W. kohustus maksta töötasu 3840 krooni, seega toimus ülekanne 56 242,95 krooni võrra suuremas summas, kui O.P. oli õigus töötasu saada. Samuti ei vaidlusta O. P. H. ametialase arveldusarve kaudu 55 624,80 krooni saamist O.P. rahalise kohustuse täitmisena. Pooltel on vaidlus asjaolu üle, kas O. -l W. on õigus nõuda O. -lt P. H. 624,80 krooni (3555,07 eurot) , mille viimane on saanud O.P. võla katteks rahasumma arvelt, mis oli O. W. kantud O.P. pangakontole ekslikult. Nimetatud summa tagastamist on hageja nõudnud kostjalt enne kohtusse pöördumist 15.10.2009 ja 24.11.2009.a. esitatud pretensioonides (tl.79). Kostja on 22.12.2009 keeldunud hagejale viimase poolt nõutud rahasummade tasumisest (tl.10-11). Hageja on oma nõuet esitades toetunud VÕS § 1028 lõikele 1, mis sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja teostas raha ülekandmise pangaülekandena, s.t krediidiasutusele antud maksekäsundi kaudu, toetub ta ka VÕS § 703 lõike 1 sätetele, mille kohaselt maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpaberid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. VÕS § 1028 lg 1 rakendamise seisukohalt on eelkõige vajalik välja selgitada, kas ja millised võlaõiguslikud suhted poolte vahel eksisteerisid ning kelle ees ja millist kohustust hageja täita soovis. Kohtule esitatud asjaolude alusel saab teha järelduse, et hageja soovis kanda üle oma töötajale O. P. .a. augustikuu töötasuna 3840 krooni, kuid ekslikult andis AS-le Swedbank maksekäsundi O.P. 3840 euro ülekandmiseks. Seega saab teha järelduse, et hageja ja Olev P. vahel eksisteeris tööõigussuhe. O.P. ja O. P. H. eksisteeris võlaõiguslik suhe, milles O.P. oli võlgnik, kelle suhtes oli algatatud täitemenetlus. Maksekäsundi andmisel raha üleandmiseks O.P. , tekkis viimasel omakorda nõudeõigus panga vastu üleantud rahasumma ulatuses (õigus täitmine vastu võtta). Kui O. W. andjana tegi soorituse ilma õigusliku aluseta või eksliku soorituse, tekkis tal õigus esitada O.P. , kui maksekäsundi järgi soodustatud isiku vastu nõue VÕS § 1028 alusel.
4 (5)
VÕS § 1028 kohaldamine tuleb kõne alla juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Seega kuna hageja sooritus (liigse raha ülekandmine) on toimunud ilma õigusliku aluseta, sest hagejal ei olnud kohustust 55 624,80 krooni maksmiseks ei kostja ega ilmselt ka töötaja ees (kui täitmine toimub vales mahus, loetakse samuti, et kohustust ei ole olemas) saab hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitada siiski üksnes isiku vastu, kelle suhtes ta kohustust täitis, s.o O.P. vastu. Hageja ja kostja vahel ei ole tekkinud sellist võlaõiguslikku suhet, mis võimaldaks kohaldada §-s 1028 sätestatut. Hageja seisukoht, et O. P. H. raha ülekandmise automaatse tehnilise protsessi käigus O. W. alusetult soodustatud isikuks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. O. W. alusel sai 3840 eurot (56 242,95 krooni) laekuda vaid O.P. arvele ning pärast seda ei olnud tegemist enam hagejale kuuluva rahaga. Seega ei ole kostja hagejalt midagi saanud. Kuna O.P. arvelt kohtutäituri arve vahendusel O. -le P. H. 624,80 krooni ülekandmisega vähenes O. P. H. O.P. vastu, siis tuleb lugeda alusetult rikastunud isikuks O.P. . Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, puudub alus ka viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.