Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

summas 1391,53 eurot; summas 1648,92 eurot; summas 702,87 eurot; summas 11 720,29 eurot;

krediidileping nr.0811628/96rk 28.02.08 7) Eurex Finants OÜ (Estonia pst 7, Tallinn) summas 431,40 eurot; Pärnu Maakohtu määrus maksekäsk ts asjas 2-09-24800/6 Avansilaenuleping AV-10295-220708 22.07.2008 8) Optima Kredit OÜ (Katusepapi 6, Tallinn) summas 7240,90 eurot; Laenuleping nr.286/op-hp 19.08.08 9) Swedbank AS (Liivalaia 8, Tallinn) summas 8153,35 eurot; -krediitkaardileping 09-029355-KE, põhiosa 1071,23 eurot,viivis 248,93 eurot, intress 1,07 eurot, menetlustasu 3,20 eurot; -väikelaenu leping 08-025010-VL, põhiosa 2873,88 eurot, viivis 658,66 eurot, intress 253,05 eurot, sissenõudekulu 147,09 eurot; -krediitkaardileping 09-029356-KX, põhiosa 957,98 eurot, viivis 218,54 eurot, intress 70,23 eurot; -Reval Credit ́ist üle toodud laen (leping 10-086261-VV), põhiosa 877,66 eurot, viivis 245,84 eurot, intress 478,06 eurot, sissenõude kulud 47,93 eurot 10) Kagu Invest AS (Vasara 50, Tartu) summas 556,16 eurot; Pärnu Maakohtu 08.12.2009 määrus maksekäsk ts asjas 2-09-6324 laenuleping nr.608/07 T 21.09.07 11) ITM Inkasso OÜ (Estonia pst 7, Tallinn) summas 399,45 eurot; Harju Maakohtu 11.06.09 kohtulahend ts.asjas 2-08-70164 laenuleping nr.310024405 04.07.2008, OÜ Placet Group 12) ERA Liisingu Inkassoteenused AS (Maakri 44-20, Tallinn) summas 2114,19 eurot; -Harju Maakohtu 05.06.09 otsus ts asjas 2-08-74630 (laenuleping 124857 25.01.08 OÜ-ga SMS Laen) summas 1459,10 eurot; -Pärnu Maakohtu 16.03.09 määrus ts asjas 2-08-74630 (laenuleping 124857 25.01.08 OÜ-ga SMS Laen) summas 655,09 eurot 13) Monetti AS (Peterburi tee 2F, Tallinn) summas 698,75 eurot; Pärnu Maakohtu 24.11.09 määrus maksekäsk ts asjas 2-09-11873/10 kiirlaenuleping mobiiltelefoni tekstisõnumi teel 15.05.08 14) AS EMT (Valge 16, Tallinn) summas 333,77 eurot; kõneteenuste eest 15) Tallinna linn MUPO kaudu summas 43,17 eurot. trahvid piletita sõidu eest kahel korral Võlgniku varad Võlgnik pole kunagi omanud ei kinnis- ega vallasvara, mida oleks võimalik realiseerida ja tulemi arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku vara koosneb eluks vajalikust varast (korteri sisustus, kodutehnika, riided jms), kuid nimetatud varale ei ole seadusest tulenevalt võimalik pöörata sissenõuet. Seega puudub võlgnikul igasugune vara, mille müümise arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku võlgade tekkimine Võlgniku teadaolevad võlad on kõik tekkinud alates 2007.aastast, kui võlgnik abiellus, perre sündis laps ja Tallinna linnalt saadi elukohaks munitsipaaleluruum, mis vajas põhjalikku remonti. Kuna teenitud töötasust ei piisanud, hakkas võlgnik oma kulutuste katmiseks võtma kiirlaene kõrge intressi protsendiga. Kuna perioodil 2008 - 2011 on võlgnik 3 korda töö kaotanud, põhjustas nimetatud asjaolu ka laenude tagasimaksmist, ühel hetkel ei jõutud enam võetud kohustusi tagasi maksta ning uus laen võeti vana laenu kinnimaksmiseks. Võlgnik on võtnud kiirlaene enamikest äriühingutest, kes seda võimaldasid. Alates 2009.a. ei antud enam võlgnikule ühestki krediidiasutusest laene, et finantseerida vanade laenude tagasimaksmist. Enamik äriühingutest on pöördunud kohtu poole oma võla rahuldamiseks.

Võlgniku poolt erinevatest äriühingutest võetud kiirlaene saab pidada mõtlematult võetud kohustusteks. Võlgnik on võtnud ebasoodsaid laene ja sellega halvendanud oma maksevõimet, arvestama oma ebapiisavaid sissetulekuid. Võlgniku äritegevus ja sissetulekud Äriregistri teabesüsteemi andmetel ei ole võlgnik käesoleval ajal ühegi äriühingu juhtorgani liige ega ei ole seda ka kunagi olnud. Võlgnik ei ole olnud osanik ega aktsionär üheski äriühingus. Võlgniku seletuse kohaselt on tal kehtiv tööleping ATA (registrikood XXX, asukoht XXX) turvatöötaja ametkohal tunnitasuga 2,04 eurot, kuutasu keskmiselt 342,72 eurot. Hinnang võlgniku maksevõimele Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et E L on maksejõuetu - ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku hetkel teadaolevate võimalike kohustuste (ca 37 219 eurot) katteks puudub täielikult vara. Käesolevaks hetkeks ei ole haldurile teada tehinguid, mida saaks kindlasti pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara suurendada. Samuti ei ole teada kindlaid võimalusi teistelt isikutelt vara sissenõudmiseks. Jooksva sissetuleku arvel füüsilise isiku võlgade tasumise põhiliseks eelduseks saab pidada selle isiku kestvat eksisteerimist. Eksistentsi jätkumise ja tööjõuturul konkurentsivõime säilitamise eelduseks on vähemalt toidu, riiete ja eluaseme pidev olemasolu ehk esmaste vajaduste rahuldamine. Seega saab võlgnik tasuda oma võlgu üksnes sissetulekute selle osa arvel, mis jääb üle pärast esmaste vajaduste katmist. Võlgniku sissetulekud katavad hetkel napilt ära tema miinimumvajadused. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis viitaks võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema majandusliku olukorra järsule paranemisele. Seega on võlgnik püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Tuginedes võlgniku poolt ajutisele haldurile avaldatud andmetele võlgade kujunemise asjaolude kohta, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku alaline maksejõuetus on kujunenud välja juba hiljemalt 2009.aasta kevadel. Võlgnikul puudub ka käesoleval hetkel realistlik plaan, kuidas ta kavatseb kõik teadaolevad võlausaldajate nõuded täies ulatuses rahuldada. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotiasja ettevalmistamise käigus ei ole aruande esitamise ajaks ilmnenud niisugust süütegu, mida võiks pidada võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgnik taotleb enda pankroti välja kuulutamist. Kõik tõendid ja faktilised asjaolud kinnitavad,et E L on püsivalt võimetu rahuldama võlausaldajate nõudeid: puudub igasugunegi vara, mille müügi kaudu katta võlausaldajate nõudeid. Võlgniku töölepingu järgne sissetulek katab minimaalselt igapäeva vajadused. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõtte kohaselt on muu asjaolu - võlgnikule saab ette heita kergemeelselt kohustuste võtmist ning väära riskide hindamist laenukohustuste võtmisel. Arvamus pankrotiavalduse rahuldamise kohta Võlgnik taotleb kohtult enda pankroti väljakuulutamist. Sellega võlgnik tunnistab, et ta on püsivalt võimetu rahuldama võlausaldajate nõudeid ning kõik tõendid kinnistavad seda. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval juhul on olemas kõik asjaolud antud alusel pankrotimenetlus lõpetada, kuna realiseeritav vara puudub, ning igakuine sissetulek kulub igapäevavajaduste rahuldamiseks. Tutvudes võlgniku tehtud tehingutega, tuvastasin, et puudub samuti vara tagasivõitmise võimalus ning samuti ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Pankroti mitte väljakuulutamine ja pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu ei anna füüsilise isiku puhul soovitud efekti, kuna ta ei vabaneks oma võlgadest, sest võlausaldajad võivad nõudeid, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras. Antud asjas on pankroti väljakuulutamise eelduseks, et võlgnik on esitanud võlgadest vabastamise avalduse ja kohus saab pankroti välja kuulutada. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse ajutuse halduri tasu määramiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 23.01.2012 jäi võlgnik esitatud avalduse juurde ja kinnitas, et on nõus ajutise halduri aruandega. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde. Võlgnik teatas, et tal ei ole vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia ja on koos pankrotiavaldusega esitanud võlgadest vabastamise avalduse. Ajutise haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja välja mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulud riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja E L pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Heli Peetsmanni. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrs § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub igasugune vara ja kohustusi on 37 218,98 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõtmise võimalusi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu põhjal esineb E L pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõikest 1 tulenev alus pankrotimenetluse raugemiseks. Kuna pankrotiavaldusega on E L esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis PankrS § 171 lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et E L pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 396,26 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 130,76 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 49,53 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest. Võlgnik ei ole kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 396,26 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 130,76 eurot, on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul igasugune vara puudub, leiab kohus, et võlgnikult väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu tasuda Heli Peetsmanni arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank AS-s.

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.