Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Võlausaldajad: - Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar - BB Finance OÜ (registrikood 11306564), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner - Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline esindaja Elari Arjakas - Svea Finance AS (registrikood 11200943, lepinguline esindaja Annika Mikson - Tallinna linn (Munitsipaalpolitseiameti kaudu), lepinguline esindaja Meeli Alviste - Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts - Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Laura Kaseorg - ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041), lepinguline esindaja Pille Martin
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte menetleda LS 2. detsembri 2019 seletust ja tagastada see esitajale.
2.Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 määrus tühistada osas, millega maakohus keeldus XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning teha tühistatud osas uus määrus.
4.Vabastada XX kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist
30.jaanuaril 2012. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
5.Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
6.Avaldada XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Määruskaebus rahuldada.
8.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 30. jaanuari 2012 määrusega kuulutati välja XX (võlgnik) pankrot. Maakohus lõpetas 21. jaanuari 2013 määrusega pankrotimenetluse ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid.
2.Võlgnik esitas 2. veebruaril 2018 maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks, kuna möödunud on viis aastat kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Usaldusisiku aruannetest nähtuvalt olid võlgniku sissetulekud aastatel 2013 – 2017 kuude ja maksjate kaupa järgmised: -
-
-
AS-st A 2013. aastal: jaanuar 432,13 eurot, veebruar 400,94 eurot, märts 350,49 eurot, aprill 376,26 eurot; Osaühingust A 2013. aastal: mai 160,61 eurot, november 164,40 eurot, detsember 164,40 eurot; S AKTSIASELTSIST 2013. aasta detsember 141 eurot ja 2014. aastal: jaanuar 557,35 eurot, veebruar 371,29 eurot, märts 379,17 eurot, aprill 677,07 eurot, mai 685,40 eurot, juuni 478,25 eurot, juulis374,55 eurot, august 643,77 eurot, september 623,07 eurot; P OÜ-st 2015. aastal: mai 509,68 eurot, juuni 329,85 eurot, juuli 495,38 eurot, august 641,99 eurot, september 696,12 eurot, oktoober 652,66 eurot, november 581,57 eurot, detsember 577,19 eurot; S AKTSIASELTSIST 2016. aastal: märts 227,63 eurot, aprill 708,90 eurot, mai 667,88 eurot, juuni 322,12 eurot, juuli 639,78 eurot, august 609,96 eurot, september 526,34 eurot, oktoober 280,17 eurot, november 437,37 eurot, detsember 399,98 eurot ning 2017. aastal: jaanuar 414,42 eurot, veebruar 732,07 eurot, märts 208,88 eurot, aprill 481,06 eurot, mai 555,68 eurot, juuni 665,52 eurot, juuli 647,55 eurot, august 558,94 eurot, september 556,29 eurot, oktoober 503,75 eurot, november 516,18 eurot, detsember 591,72 eurot.
Võlgniku ülalpidamisel olid alaealine laps ja sügava puudega abikaasa (edaspidi: abikaasa) ning tal ei jäänud raha üle võlausaldajatele maksmiseks. 2 (7)
3.Võlausaldajad olid seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik pole täitnud oma kohustusi ja on põhjendamatult jätnud tegemata väljamaksed võlausaldajatele, kuigi oleks saanud neid teha.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus lõpetas 12. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku kohustustest vabastamata.
4.1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik rikkus süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohustab võlgnikku viivitamatult teatama mh kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
4.2.Maakohus tuvastas, et võlgnik esitas kohtule andmeid puudulikult, jättis põhjendamatult tegemata väljamaksed ega oska selgitada teatavate summade laekumisi. Võlgniku sissetulek oli 2014. aasta aprillis, mais, augustis, septembris ning 2015. aasta septembris ja oktoobris selline, mille järgi tulnuks väljamakseid teha. Lisaks laekus 9. jaanuaril 2015 võlgniku kasutatavale arvelduskontole 4882,18 eurot. Võlgnik ei suutnud ärakuulamisel selgitada, millisel alusel või kellelt ta selle summa sai, samuti ei kajastanud ta seda sissetulekuna. Lisaks ei suutnud võlgnik ärakuulamisel selgitada, kellele on tehtud arvelduskontolt väljamakseid (nt 9. jaanuaril 2015 SK-le 115 eurot). Samuti ei suutnud võlgnik arusaadavalt selgitada ega põhjendada abikaasale
9.jaanuaril 2015 tehtud ülekannet 352,20 euro ulatuses. Vastuoluline on ka teave juuni 2017 sissetuleku kohta. Võlgnik märkis sissetulekuks 665,52 eurot, kuid arvelduskontodelt nähtub, et tegelikult laekus 1570,63 eurot. Võlgnikul puudub õigus ise määrata, milline summa lugeda sissetulekuks ja milline mitte. Töötukassalt saadud hüvitis on saamata jäänud töötasu katteks ja selle arvestamata jätmine sissetulekuna pole põhjendatud.
4.3.Abikaasat ei saa käsitleda ülalpeetavana, kelle kasuks peab võlgnikule jääma seaduses sätestatud ulatuses summa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Seega arvestas võlgnik ebaõigesti sissetuleku suurust, millele ei saa sissenõuet pöörata ja ta pidanuks tegelikult tegema väljamakseid. Selliselt on võlgnik vähemalt raskelt hooletult oma kohustusi rikkunud.
4.4.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 16 lg-tele 1 ja 2, § 15 lg-tele 1 ja 2. Mõlemad abikaasad peavad üldjuhul nii oma tööpanuse kui ka töötamisest või varalt teenitud sissetuleku, selle puudumise korral aga neile kuuluvate varaesemete arvel rahuldama kõigi perekonnaliikmete vajadused ning kandma ühise majapidamise vajalikud kulud. Abielulises kooselus lepivad abikaasad omavahel kokku, kes, kui suures ulatuses ja kuidas perekonna ülalpidamisse panustab, sh ei pea nad tingimata võrdselt panustama, vaid kumbki abikaasa võib perekonna eluvajaduste rahuldamisse panustada ka oma võimete, võimaluste ja varalise seisundi kohaselt. Eeltoodut arvestades sõltuvad perekonna, sh abikaasade elutingimused ja ülalpidamiskulude suurus otseselt abikaasade varalisest seisundist ja omavahelistest kokkulepetest kooselu korraldamisel ja ülalpidamiskulude suuruse kujundamisel.
4.5.Eeltoodust nähtuvalt pole kindlaks määratud abikaasa elatise suurust. Võlgnikuga koos elava abikaasa ülalpidamise kulude suurus sõltub mh sellest, mis sissetulekuid (sh toetusi) saab võlgniku abikaasa. Võlgnik pole eeltoodut arvesse võtnud enda sissetulekult seaduse alusel väljamaksmisele kuuluvaid summasid arvestades. Nii toimides rikkus võlgnik oma kohustusi. 3 (7)
4.6.Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgnik kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Võlgnik esitas 13. veebruaril 2019 taotluse menetlusabi korras määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks vaidlustatud määruse peale määruskaebuse esitamisel. Maakohus jättis taotluse 20. märtsi 2019 määrusega rahuldamata. Kohtute infosüsteemi andmetel märkis maakohus juba enne selle määruse tegemist, täpsemalt
2.märtsil 2019 vaidlustatud määrusele jõustumise ja kinnitas seda hiljem elektroonilise jõustumismärkega määrusel 18. septembril 2019.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. septembri 2019 määrusega maakohtu
20.märtsi 2019 määruse osas, milles maakohus keeldus andmast võlgnikule riigi õigusabi. Maakohus rahuldas selles osas taotluse 7. oktoobri 2019 määrusega.
7.Võlgnikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 30. oktoobril 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
-
võlgnik täitis PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on kogu aeg tööl käinud, v.a. ajavahemik oktoober 2014 – veebruar 2015, kui ta oli töötu. Töötamise ajal sai võlgnik töökohale vastavat tavaliselt makstavat töötasu, millest ei piisanud võlakohustuste täitmiseks. Samuti ei ole võlgnik tulevikus võimeline võlakohustusi täitma; PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnikul on seadusest tulenev lapse ülalpidamise kohustus. Suurendades lapse üllapidamise kohustuse võrra mittearestitavat summat 1⁄3 osas kuupalga alammäärast, tekkis esimest korda 2018. aasal olukord, kus osa sissetulekust oleks olnud võimalik täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 järgi arestida. Kui aga arvesse võtta seadusega sätestatud minimaalset elatise määra ühele lapsele (poolt kuupalga alammäära), siis võlgniku palgast kinnipidamisi ei oleks saanud teha; abikaasal on tuvastatud sügav puue ja töövõime kaotus 100%. PKS § 96, § 97 p 3 ja § 98 lg 2 koosmõjust tulenevalt on võlgnik kohustatud andma ülalpidamist töövõimetule abikaasale. Arvestades seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, ei olnud võlgnikul võimalik võlakohustusi võlausaldajate ees täita; võlgniku lapse pangakontole 9. jaanuaril 2015 laekunud raha ei ole võlgniku tulu, mille arvelt oleks saanud kohustusi täita. Abikaasa sugulased tegid ülekande pere aitamiseks korteri kommunaalkulude tasumiseks ajal, kui võlgnik oli töötu. Samuti ei saa lapse kontolt kantud summat lugeda võlgniku vahendite arvelt kolmandale isikule kantud summaks. Tegemist oli lastevanemate raha ülekandega lapse klassi üritusteks; võlgniku töötasu juunis 2017 oli 665,52 eurot. Samal kuul laekus Töötukassast tööandja maksejõuetuse tõttu kindlustushüvitis 905,11 eurot. Sellele summale TMS § 131 kohaselt sissenõuet ei pöörata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele vastamiseks. Võlausaldajad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 12. novembril 2019. 4 (7)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
10.Ringkonnakohus ei menetle TsMS § 236 lg 1 alusel LS 2. detsembril 2019 esitatud seletust, kuna ta ei ole käesoleva menetluse osaline. Elektrooniliselt esitatud taotlus tagastatakse samal viisil nagu see esitati.
11.Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Maakohus lähtus põhimõtteliselt õigesti sellest, et PankrS § 173 lg-te 1–3 kohaselt on võlgnikul mh järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
12.PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-149-16, p 15). Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast mh juhul, kui võlgnik rikkus süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12111, p 12). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: -
võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud, võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla üksnes need rikkumised, mis võlgnik paneb toime võlgniku rollis, mitte iseenda usaldusisiku rollis.
13.Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel füüsilisest isikust võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik oli kohtu hinnangul rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohtu peamine etteheide on, et võlgnik esitas kohtule andmeid puudulikult, jättis põhjendamatult tegemata väljamaksed ega oska selgitada teatavate summade laekumisi.
14.Võlgnikul on õigus jätta PankrS § 173 lg 5 alusel usaldusisikule üle andmata tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. PankrS § 173 lg 4 järgi peab usaldusisik sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25%, kui kohus ei ole määranud teisiti. Võlgniku sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud TMS § 131 lg-s 1. TMS § 132 lg 1 järgi ei saa üldjuhul arestida ka sissetulekut või selle osa, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa PKS § 132 lg 2 alusel iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. 5 (7)
14.1.Seega olukorras, kus võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi, võib ta töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg-d 1 ja 2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5) või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt Riigikohtu 11. jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 13.2). Ülejäänud tulu arvelt tuleb võlgnikul täita pankrotivõlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid osas, mille ulatuses võlausaldajal jäi pankrotimenetluses raha saamata. Selle tuluosa arvelt ei saa täita muude võlausaldajate nõudeid.
14.2.PankrS § 173 lg-s 4 nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb tuvastada võlgniku tulu suurus ja selle põhjal hinnata, kas võlgnik jättis endale tulust suurema osa kui seaduse või kohtumäärusega ette nähtud. Võlgniku sissetuleku kohta seni esitatud tõenditest on näha, et võlgniku sissetulek on olnud kuude lõikes muutlik, jäädes keskmiselt alammäära piirile.
14.3.Kuupalga alammäär 2013. aastal oli 320 eurot, 2014. aastal 355 eurot, 2015. aastal 390 eurot, 2016. aastal 430 eurot ja 2017. aastal 470 eurot. TMS § 132 lg-st 2 tuleneb, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
14.4.Maakohus leidis ekslikult, et võlgnik ei pea oma sügava puudega ja 100% töövõimetut abikaasat üleval pidama. PKS § 16 lg 1 näeb ette, et abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Sama paragrahvi teise lõike järgi hõlmab perekonna ülalpidamine tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). Seega PKS § 16 lg 2 ja § 98 lg 2 koosmõjust tulenevalt on abikaasa õigustatud ülalpidamist saama. Lisaks on PKS § 97 p 1 järgi ülalpidamist õigustatud saama võlgniku alaealine laps.
14.5.Arvestades võlgniku ülalpidamist vajavat kahte isikut, oleks võlgnik saanud seaduse kohaselt 2013. aastal igakuiselt jätta endale 533,33 eurot, 2014. aastal 591,67 eurot, 2015. aastal 650 eurot, 2016. aastal 716,67 eurot ja 2017 aastal 783,33 eurot. Nähtuvalt võlgniku aruannetest on tema pere kulud ühes kuus olnud sedavõrd suured, et igakuistest sissetulekutest ei ole olnud võimalik võlausaldajatele võlgnevusi tasuda.
14.6.Maakohus viitas, et võlgniku kasutatavale pangakontole laekus 9. jaanuaril 2015 summa, mille arvelt oleks saanud võlausaldajate ees tekkinud kohustusi täita. Nähtuvalt pangakonto väljavõttest ja võlgniku selgitusest ei ole tegemist võlgniku kontoga, vaid pere ühise kontoga, kuhu laekuvad perekonna ülalpidamiseks vajalikud summad (võlgniku sissetulek, tema abikaasa sissetulek, lapsele laekuvad summad). Kui sama konto kasutab terve pere ühiselt, siis puudub alus väita, et võlgnik varjas oma sissetulekut. Pangakonto väljavõttest ei nähtu, et
9.jaanuaril 2015 laekunud 4882,18 eurot on just võlgnikule määratud summa.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas järeldada, et võlgnik oleks oma kohustusi rikkunud. Võlgniku kohustuste rikkumiseks võib pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). Võlgnik pole sissetulekuid vähendanud ega vara varjanud. Kui võlgnikul ka on igakuiseid kohustusi rohkem kui sissetulekuid, ei tähenda see veel, et ta kahjustab tahtlikult võlausaldajaid.
16.Nagu tuleneb eespool p 12 esimeses lõigus viidatud kohtupraktikast, saab füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega ei piisa pelgalt hooletust käitumisest ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. 6 (7)
VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 1. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-08-63521, p 14). Toimikust nähtuvalt ei ole võlgniku käitumises raskelt süülise käitumise tunnuseid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik käitunud pahatahtlikult, vaid oma võimaluste ja teadmiste piires parimal võimalikul viisil.
17.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
võimalikuks
vabastada
võlgnik
18.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus võlgniku kohustustest vabastamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Võlgniku menetluskulud seoses tema taotlusega kohustustest vabastamiseks ja määruskaebusega jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele ja võlausaldajate vastuväited ei ole edukad jäävad võlausaldajate menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Võlgniku esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
20.Lisaks on maakohus ekslikult märkinud vaidlustatud määruse jõustunuks. Võlgniku
13.veebruari 2019 menetlusabi taotlus esitati määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul ja sellest nähtus piisava selgusega määruse vaidlustamise tahe. Esindaja koostatud 30. oktoobri 2019 põhjendustega kaebusele pole maakohus hilinemist ette heitnud, pealegi märkis maakohus nii kohtute infosüsteemi kui ka määrusele jõustumise juba enne selle esitamist. TsMS § 466 lg 3 esimene lause sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kuna vaidlustatud määruse peale sai esitada määruskaebuse, siis ei ole see jõustunud.
21.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.