lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-41045/30

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-41045/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1342
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2012. a Tartu

Tsiviilasja number

2-10-41045

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Lembit Ojasalu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

608.71 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. aprilli 2011. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lembit Ojasalu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Lembit Ojasalu (isikukood:

XXXXXXXXXXX; XXX)

Vastustaja (hageja): AS SEB Pank (registrikood: 10004252; asukoht: Tallinn Tornimäe 5), esindaja Siret Kütt

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 13. aprilli 2011. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Lembit

Ojasalu kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.AS SEB Pank esitas hagi Lembit Ojasalu vastu võlgnevuse 3730.16 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.09.2009. a laenulepingu, mille kohaselt hageja kohustus laenama kostjale 58 500 krooni. Hageja kandis kostja kontole 58 500 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse annuiteedi alusel arvestades maksetena iga kalendrikuu 5. päeval alates 05.10.2009. a. Kostja on lepingut rikkunud, jättes nõuetekohaselt täitmata oma kohustuse tasuda laenu tagasimakseid ja intressi vastavalt maksegraafikule. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 3730.16 eurot, millest põhiosa võlgnevusest moodustab 3278.59 eurot, intress 72.82 eurot ning viivis 378.75 eurot ja riigilõivu summas 543.25 eurot.
2.Kostja tunnistas maksekäsu kiirmenetluses AS SEB Panga nõuet summas 51 298.80 krooni ulatuses. Kostja selgitas, et kui ta sai AS SEB Pangalt laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, tasus kostja laenu põhiosa summas 2550.27 krooni ja intressi 2928.93 krooni pangale 01.06.2010. a. Kuu möödudes kostja avastas, et AS SEB Pank on laenulepingu üles öelnud. Kostja soovis, et hageja koostaks kostjaga väikelaenulepingu kolmeks aastaks summale 51298.80 krooni, madala intressiga ning leping jõustuks alates 01.07.2011. a. Kostja oli arvamusel, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja survel võttis kostja laenu.
3.24.03.2011. a kohtuistungil selgitas kostja kohtule, alates juulikuust omab ta sissetulekut ja laenu saab tagasi hakata tasuma augustikuust. Seega võttis kostja hagi õigeks.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohtu 13.04.2011. a otsusega rahuldati AS SEB Pank hagi õigeksvõtu otsusega. Kohus mõistis välja Lembit Ojasalult AS SEB Pank kasuks võlgnevuse summas 3 730.16 eurot ja viivise alates 15. detsembrist 2010. a 22% aastas põhinõudelt (3278.59 eurolt) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja menetluskulud kannab kostja Lembit Ojasalu. Kohus mõistis välja Lembit Ojasalult hageja menetluskulud summas 543.25 eurot.

Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja Lembit Ojasalu võttis 24.03.2011. a kohtuistungil hagi õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 394 lg 2 p 2, TsMS § 440 g l ja § 444 g l kohaselt. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja Lembit Ojasalu. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 543.25 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Lembit Ojasalu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise ja väljamõistetud viivise osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta hageja menetluskulud tema enda kanda, hageja tasutud viivis summas 543.25 eurot tema enda kanda ning samuti jätta välja mõistmata viivis alates 15. detsembrist 2010. a 22% aastas põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovib apellant, et hageja koostaks kostjaga väikelaenulepingu kolmeks aastaks summale 51298.80 krooni. Apellant ei ole nõus maksma hageja menetluskulusid, sest apellant tasus pangale võlgnevuse nädalapäevad varem, kui pank nõudis, kuid vaatamata sellele otsustas pank laenulepingu üles öelda. Apellant võttis laenu panga survel.
6.AS SEB Pank vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on vastustaja oma vastuses 02.02.2011. a selgitanud, et vastustaja saatis apellandile 14.05.2010. a laenulepingu nr 2009022234 erakorralise ülesütlemise teate tähtajaga 09.06.2010. a, mis tähendas, et apellant pidi tasuma kogu võlgnevuse ning uue kuumakse, mis jäi sellesse ajavahemikku 08.06.2010. a. Apellant täitis oma kohustust vaid osaliselt, millest tulenevalt ütles vastustaja laenulepingu erakorraliselt üles. Apellant jättis tasumata 05.06.2010. a laenulepingu järgse kuumakse summas 1 826.40 krooni (s.o 116.73 eurot), millele oli tähelepanu juhitud ka laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatises. Vastustaja leiab, et võlgnevuse vähendamine alla kolme osamakse suuruse summani, ei välista vastustaja õigust leping erakorraliselt üles öelda. Lepingust tulenevalt pidi apellant olema teadlik oma kohustustest panga ees. Ühtlasi pakkus vastustaja apellandile võimalust läbirääkimisteks vastavalt VÕS § 416 lg-le 2, kuid apellant seda võimalust ei kasutanud. Vastustaja leiab, et apellant on ise oma käitumisega põhjustanud kohtukulud; 2) leiab vastustaja, et apellandi nõue viiviste tühistamiseks on põhjendamatu. Laenulepingu nr 2009022234 punktist 15.5 tuleneb, et kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid või muid makseid (v.a intressi ja viivise maksed) tähtaegselt, on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist ning seda toetab ka VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, mis annavad vastustajale õiguse nõuda apellandilt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastustaja märgib, et apellandil on olnud kogu aeg võimalus oma laenuvõlgnevust tasuda, mille arvelt tuleks vähem viiviseid juurde, kuid seda ta ei ole teinud;

3) ei ole apellandi väited selle kohta, et pank on teda survestanud vaidlusaluse lepingu sõlmimisel, asjakohased. Vastustaja on oma vastuses 02.02.2011. a selgitanud, et apellandil oli varasemalt krediitkaart ning arvelduslaen, mis suure võlgnevuse tõttu ja apellandi enda huvides vormistati ümber käesolevas asjas vaidluse all olevaks laenulepinguks ning sellega anti apellandile uus võimalus oma võlgnevused tasuda. Apellant seda võimalust kasutanud ei ole ning vastustaja leiab, et taaskord uue võimaluse andmine ei oleks antud juhul mõistlik, sest apellant ei ole alates 07.06.2010. a laenu katteks mitte ühtegi makset teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
8.Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas ei ole apellant esile toonud põhjendusi, mis annaks aluse viivise jätta välja mõistmata. Apellant ei tasunud võlgnevust täies ulatuses tähtaegselt ning käesolevas menetlusetapis ei ole vaidluse all laenulepingu erakorraline ülesütlemine, seetõttu lasub apellandil kohustus viivise tasumiseks. Maakohtus panga esindaja soovitas apellandil panga poole pöörduda, et vältida sundtäitmist, see võimalus on apellandil ka käesoleval ajal. Apellant peab mõistma, et võetud kohustused tuleb täita ja selleks, et apellandi rahaliste võimalustega saaks enam arvestada, peab ta asuma oma kohustusi koheselt täitma, mis saab ka sõltumata kohtulahendist olla aluseks, et temaga laenu tagasimaksmiseks maksegraafik sõlmitakse. Apellandi taotlus uue lepingu sõlmimiseks pangaga ei kuulu kohtu pädevusse. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus ei arutatud kohtuistungil kostja võlgnevuse tasumise võimalusi ja nõude suurust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme ja jättis täitmata selgitamiskohustuse, kuid arvestades käesoleva asjas tuvastatud asjaolusid ning seda, et pooltel puudub vaidlus võlgnevuse suuruse üle, siis ei viinud see maakohut ebaõige otsuse tegemisele.
9.TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei pöördunud käesolevas asjas ilma põhjuseta kohtu poole. Hageja püüdis vaidlust lahendada väiksemate kuludega ja esitas maksekäsukiirmenetluse avalduse, kuid kostja esitas sellele vastuväite, mistõttu oli hagimenetluse alustamine põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hageja nõude menetluse kestel täies ulatuses tasunud. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et maakohus luges kostja poolt hagi õigeksvõetuks. Õigeksvõttu ei ole ka apellatsioonkaebuses kahtluse alla seatud. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole alust jätta menetluskulusid hageja enda kanda.
10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja