Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 13.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-55526/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 13.01.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1770

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ AKTON GRUPP10873404(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-11-55526

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2012 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-55526

Tsiviilasi

OÜ Omandi pankrotiavaldus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

võlgnik OÜ Omandi (RK 10288752, asukoht Jakobi 44-2 51005 Tartu, juhatuse liige Sulev Ojamaa, e-post [email protected]) ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a 51003 Tartu, tel 742 0583, e-post [email protected])

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

21. detsember 2011

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ Omandi, registrikood 10288752, asukoht Jakobi 44-2 Tartu, juhatuse liige Sulev Ojamaa, pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2.Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Omandi ja Sulev Ojamaalt ajutise halduri tasu 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 264 eurot, Einar Vallandile (arvelduskonto nr XXXX AS SEB Pank) ja hüvitatavad kulutused 210,25 eurot, sh käibemaks 20%, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096, arvelduskonto nr 221013804535 AS Swedbank).

3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ Omandi esitas kohtule 11.11.2011 võlgniku pankrotiavalduse. OÜ Omandi tegeles peamiselt tellimustööde tegemisega Eesti piires maakorralduse ja maamõõdu valdkonnas. Majanduskriisiga langesid aga ehitusturul OÜ Omandi poolt pakutavate teenuste hinnad järsult kuni 60%. OÜ Omandi soovis säilitada 12 aasta jooksul loodud ettevõtte struktuuri toimimise ja erialaselt kõrgetasemelise ja suutliku meeskonna. Võlgnik arvestas majanduse langustrendiga, kuid see toimus tegelikkuses äriühingule talumatult järsult ja seda võlgnikust mitteolenevatel põhjustel. Majanduse liiga järsk langus ja rahaliste vahendite puudus ei võimaldanud võlgnikul maksukohustuste vähendamiseks viia läbi vajaliku kiirusega töötajate koondamist. Võlgniku suurim võlausaldaja on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Võlgniku praeguses majandusolukorras ja lähitulevikus pole võimalust võlausaldajate nõudeid rahuldada ja võlgnik palub välja kuulutada pankroti. Tartu Maakohus nimetas 22.11.2011 määrusega OÜ Omandi ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Omandi on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Majandustegevus Võlgniku asutas 25.09.1997 Sulev Ojamaa. Asutamisel oli võlgniku nimi OÜ Eraomand. Alates 04.06.1999 kannab võlgnik nime OÜ Omandi. Asutamisel oli osakapitali suurus 10 000 krooni, mis tasuti asutaja poolt rahas. 20.07.1999 otsustas osanik suurendada täiendava rahalise sissemakse teel osakapitali 40 000 kroonini. Asutamisest alates on ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks olnud Sulev Ojamaa. Võlgnik alustas kohe pärast asutamist tellimustööde tegemist maakorralduse ja maamõõdu valdkonnas. Hiljem lisandusid tegevusalade hulka arhitektuurne projekteerimine, maastikukujundus ja planeeringute koostamine. Tegevus toimus valdavalt Eesti piires. Vähesel määral pakuti teenust ekspordiks. Esimestel tegevusaastatel oli võlgnikul alla kümne töötaja. Alates 2002. aastast oli võlgnikul 20-30 töötajat. Enamik töölepinguid lõpetati 2010. aasta jooksul. Mõned töölepingud lõpetati 2011. aastal. Seni on lõpetamata töölepingud kolme lapsehoolduspuhkusel oleva töötajaga. Võlgniku raamatupidamist on korraldanud OÜ Akton Grupp (registrikood 10873404). Raamatupidamiseks on kasutatud raamatupidamisprogrammi HansaRaama. Raamatupidamise algdokumendid on köidetud kaustadesse liikide kaupa ning liigi siseselt kronoloogiliselt. Raamatupidamisregistrid on osaliselt olemas väljatrükina algdokumentide juures. Lisaks sellele esitas võlgnik ajutisele haldurile 2010. ja 2011. aasta pearaamatu elektroonilisel kujul. Võlgniku raamatupidamisarvestus võimaldab ajutise halduri arvates saada ülevaate võlgniku tegevuse sisust, mahust ja tulemist. Vara Seisuga 30.11.2011 koostatud raamatupidamisbilansi kohaselt võlgnikul vara puudub. Varasematel aastatel on võlgniku põhivara koosnenud mööblist, kontoritehnikast ja maamõõtjate mõõteriistadest. Sealhulgas on põhivara hulgas kajastatud liisingulepingutega soetatud seadmete maksumust. Võlgniku kinnitusel on olemas olnud põhivara praeguseks täielikult amortiseerunud

Menetluse raugemine Võlgnikul puudub vara. Võlgniku juhataja tegevus pärast makseraskuste ilmnemist ei ole olnud veatu. Samas ei ole ajutine haldur tuvastanud ka nii ilmseid rikkumisi, millele tuginedes oleks võimalik esitada selgeid varalisi nõudeid. Ajutine haldur peab vähetõenäoliseks, et pankrotivarasse saaks kiiresti ja väikese kuluga nõuda raha, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse ning lisaks sellele rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod, vaid muud, olulisel määral üldisest majanduslikust olukorrast alguse saanud asjaolud. Võlgniku seletuse kohaselt tingis 2008. aastal alanud üldine majanduslangus võlgniku poolt pakutavate teenuste hindade järsu languse kuni 60% võrra. Võlgnikul oli suhteliselt palju töötajaid ja ta ei suutnud piisavalt paindlikult reageerida muutunud turusituatsioonile. Võlgniku enese seletuse kohaselt püüdis ta säilitada kõrgetasemelist ja suutlikku meeskonda. Eitamata kvalifitseeritud personali väärtust, on tagantjärgi siiski selge, et töötajate pikaajaline säilitamine oli viga. 2008. aastal maksimumi saavutanud käive (10 726 967 krooni) vähenes edaspidi tuntavalt - 2009. aastal vähenes käive umbes 27%, 7 802 813 kroonini, 2010. aastal vähenes käive eelmise aastaga võrreldes veel umbes 42% võrra, 4 551 691 kroonini. Samal ajal tööjõukulu ei vähenenud võrdeliselt käibe vähenemisega. 2008. aastal kulus umbes 54% müügikäibest töötajate tasule ja sellega seotud maksukohustusele. 2009. aastal oli vastav suhtarv umbes 51% ja 2010. aastal umbes 77%. Seejuures töötajatega seotud kulu ei piirdunud vaid töötasu ja sellelt arvestatava maksukuluga. Märkimisväärselt kulukas oli ka töötingimuste tagamine – töökohtade ja -vahendite tagamine, sõidukite liisimine jms. Väide, et võlgniku käive vähenes objektiivsete väliste tegurite tõttu, mitte võlgniku süül, on usutav. Muutunud turuolukorras saanuks suure kahjumi ära hoida vaid kulusid kiiresti ja suures mahus kärpides. Arvestades, et enne majanduslangust kujunes võlgniku püsikulude tase kõrgeks, olnuks aga raske reageerida turu langusele ilma kahju kandmata. Radikaalsema tegutsemise korral võinuks ehk kahju summa olla väiksem kui see on praegu. Samas on majanduslanguse perioodil tulevikus aset leidvate arengute prognoosimine osutunud väga raskeks isegi kogenud ekspertide jaoks. See, mis on selge tagantjärgi, ei pruukinud olla nii ilmne ajal, kui tulnuks valida töötajatega töösuhte jätkamise või lõpetamise vahel. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse. Samuti ei ole teada selgeid ja perspektiivikaid nõudeid, mille esitamise kaudu saaks pankrotihaldur pankrotivara märgatavalt suurendada. Peamiseks võlausaldajaks on maksuhaldur. Kui maksuhalduri hinnangul on juhataja tegevuses raske hooletuse tunnuseid, siis võib maksuhaldur esitada nõude ka otse juhatuse liikme vastu ning pankroti väljakuulutamine ei oleks antud juhul parim viis maksuhalduri nõude rahuldamiseks. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 21.12.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Omandi pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri