2-10-66799
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-10-66799
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
AS Swedbank hagi OÜ Lisend vastu 1 649,80 euro (25 813,72 krooni) võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 1 011,52 eurot (15 826,84 krooni).
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Kirjalik menetlus Hageja:
Hageja esindaja:
AS Swedbank (RK 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Marena Berk (volikirja alusel, e-post: [email protected])
Kostja:
OÜ Lisend (RK 10970225, asukoht Estonia pst 42-12, Kohtla-Järve)
Kostja esindaja:
E. L. (juhatuse liige, elukoht xxx)
Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi OÜ Lisend vastu 1649,80 euro (25 813,72 krooni) võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.07.2008 juriidilise isiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Business püsimaksega krediitkaardi nr 479727700000295 krediidilimiidiga 13000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221022972429. Lepingu punkti 6.2 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi 18% ja teenustasusid. Kostja kohustus iga kuu 19.kuupäeval püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli 1300 krooni. Kostja ületas krediidilimiidi ja tegi krediitkaardi tehinguid 15 826,84 krooni (1011,52 eurot) väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Vaatamata hageja meeldetuletustele, pole kostja võlgenvust tasunud. 29.12.2010 seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 25813,72 krooni, millest põhiosa on 15826,84 krooni, intress 47,46 krooni, menetlustasu 50 krooni ja viivis 9889,42 krooni.
Hageja esitas avalduse maksekäsu kiirmenetluses. 13.11.2010 määrusega jäeti avaldus rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 29.11.2010. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, so, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 255,65 eurot (4 000 krooni) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot (750 krooni), kokku 303,58 eurot, samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt.
Maakohus saatis 18.01.2011, 23.03.2011, 28.04.2011 ja 28.10.2011 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 01.11.2011.a juhatuse liikme E. L. kaudu, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113, § 144 p 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1649,80 eurot ja viivis alates
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 255,65 eurot (4 000 krooni). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47,93 eurot (750 krooni). Pärnu Maakohtu 13. novembri 2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai kohtumääruse kätte 29. novembril 2010. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 29. detsembril 2010, seega on hagi esitatud õigeaegselt. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 29.12.2010, s.o ühe kuu jooksul peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-10-66799 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 euro riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 303,58 eurot vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 303,58 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 255,65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot). Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.