Kunda Linna hagi H H’u tagasilangemise nõudes. Hagihind 4 793.37 eurot.
Menetlusosalised
Hageja Kunda Linn (linnavalituse kaudu, registrikood 75020500, asukoht Kasemäe tn 19, 44107 Kunda, LääneVirumaa, e-post: [email protected]);
vastu hoonestusõiguse
Kostja H H (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tel nr xxxx). Asja läbivaatamise kuupäev
11. jaanuar 2012.a / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada Kunda Linna õigust taganeda hageja Kunda Linna ja kostja H H’u vahel 11.05.2007.a sõlmitud xxxx, kinnistu hoonestusõiguse seadmise lepingust, kinnistu müügi eellepingust ja asjaõiguslepingust.
3.Kohustada kostjat üle andma hagejale hoonestusõigust ja asendada kohtuotsusega H H’u tahteavaldust kinnistu xxxx, hoonestusõiguse tagasilangemiseks Kunda Linnale.
Välja mõista H H’ult Kunda linna kasuks kohtukulud (riigilõiv) 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot 24 senti.
5.Kohtuostus hoonestusõiguse tagasilangemiseks tahteavalduse asendamise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.09. juunil 2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt 11.05.2007.a sõlmisid pooled Rakvere notar Katre Pustak’u juures hoonestusõiguse seadmise lepingu, kinnistu müügi eellepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja andis nõusoleku temale kuuluva kinnistu, asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, koormamiseks kostja kasuks hoonestusõigusega kümneks aastaks (hoonestusõiguse kinnistu registriosa nr xxxx). Hoonestusõiguse tingimuseks seati lepinguga elamu püstitamine kinnistule vastavuses kehtestatud detailplaneeringuga, kooskõlas ehitusseadusega ja muude õigusaktidega.
2.Ehituse kasutusloa vormistamise tähtajaks määrati 36 kuu möödumine alates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest. Nimetatud tingimuse rikkumist loetakse lepingu kohaselt oluliseks rikkumiseks, mis on aluseks hoonestusõiguse tagasilangemise nõude esitamiseks. Selle lepingupunkti ellu viimisel on hagejal kohustus tasuda kostjale hüvitis 2/3 hoonestusõiguse harilikust väärtusest.
3.Hageja esitas kostjale lepingu lõpetamiseks rakendamiseks. Kostja jättis hageja kirja tähelepanuta.
kirjalikult
nõude
tagasilangemise
4.VÕS § 76 ja § 82 alusel eeldas hageja kostja poolt kokkuleppe täitmist lepingus kindlaksmääratud viisil. Hageja tuginedes VÕS § 108 lg 2 ja AÕS § 2441 lg 1, lg 2 nõudis kostjalt kohustuse täitmist. Kostja ei täitnud lepingut ja hageja otsustas lepingust taganeda. VÕS § 118 sätestatud taganemise lubamatuse asjaolusid ei esinenud. VÕS § 116 lg 1 alusel lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
5.Hageja palus tunnistada hageja õigust taganeda hageja ja kostja vahel 11.05.2007.a sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingust, kinnistu müügi eellepingust ja asjaõiguslepingust ning anda nõusolek ühepoolse kinnistamisavalduse esitamiseks hoonestusõiguse hagejale tagasilangemiseks.
2 (5)
2-11-26723
KOSTJA VASTUVÄITED
6.09. novembril 2011.a esitaud vastuse kohaselt kostja mõistab, et hagejal on õigus esitada hagi kostja vastu kinnistu xxxx, hoonestusõiguse tagasilangemise suhtes. Kostja ei ole hoonestusõiguse tagasilangemisele vastu. Kostja tunnistas, et sai hagejalt 15.06.2010.a kirja xxxxx, elamukrundi ehitustähtaja möödumisest. Kuna kostja töötas ja elas sel ajal välisriigis, siis lihtsalt jäi ühenduse võtmine hagejaga venima. Et kostja käitumine ei olnud pahatahtlik, tõendab ka asjaolu, et peale ehitustähtaja möödumist ei ole kostja mingilgi määral kahjustanud, vähendanud kinnistu väärtust. Kostja sai hagejalt 03.03.2011.a kirja, kuid sellele ei osanud enam kuidagi reageerida, sest kirja sisust sai kostja aru, et hageja on otsustanud kohtusse pöörduda.
7.Kostja on olnud ja on ka praegu nõus, et kinnistu xxxx, hoonestusõigus läheb tagasi Kunda linnale, juhul kui hageja täidab omapoolse kohustuse, s.t tasub kostjale hüvitist 2/3 hoonestusõiguse turuväärtusest.
8.Kuna puudub vaidlus ja nii kostja kui ka hageja on nõus ühtede ja samade tingimustega, aga hageja tahab kohut käia, siis palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus kompromissi sõlmimisega.
MENETLUSE KÄIK
9.Kohus saatis kostja vastuse hagejale ja tegi hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimise kaalumiseks. 10.11.2011.a kinnitas hageja kohtu nõudekirja saamist, kuid hageja ei esitanud kirjalikku seisukohta kostja vastusele ega teatanud kohtule kompromissi sõlmise võimatusest.
MENETLUSE KÄIK
10.07. detsembril 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste, taotluste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 27.12. 2011.a.
11.Kuna kostjale aadressile xxxx, saadetud kirjaliku menetluse teade tagastati kohtule märkega „saaja ei viibinud kohal“ ja „kaks kättetoimetamise katset ei õnnestunud“, siis 06.01.2012.a võttis kohus ühendust kostjaga tel. nr. xxxxx. Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega ja palus saata kohtumaterjalid temale aadressile xxxxx. 06.01.2012.a saatis kohtus kostjale teistkordselt kirjaliku menetluse teate kostja poolt oma vastuses hagile näidatud ja kostja poolt telefoni teel kohtule teatatud aadressile xxxxx, mis 11.01.2012.a tagastati kohtule märkega „ korter üürile antud, reaalne elukoht xxxx“.
12.Pooled täiendavaid tõendeid, taotlusi ega avaldusi ei ole kohtule esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
3 (5)
2-11-26723
14.Rakvere notar Katre Pustak’u juures 11.05.2007.a sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu, kinnistu müügi eellepingu ja asjaõiguslepingu punkti 3.1. alusel andis Kunda Linn (maaomanik) nõusoleku temale kuuluva kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, koormamiseks kostja (hoonestaja) kasuks hoonestusõigusega. Hoonestusõiguse tähtaeg hakkas kulgema hoonestusõiguse kinnistusraamatusse sissekandmise päevast ja lõppeb 10 aasta möödumisel hoonestusõiguse kandmisest (t. lk. 5-12). Pooltel ei ole vaidlust lepingu sõlmise ja lepinguga võetud kohustuste üle.
15.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 2441 lg 1 kohaselt, kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 10.1. leppisid pooled kokku, et hoonestaja poolseks oluliseks lepingu rikkumiseks on muu hulgas ka asjaolu, kui hoonestaja ei ole saanud elamule kasutusluba sama lepingu punktis 4.3. kokkulepitud 36 kuu jooksul alates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest. Kinnistusregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt hoonestusõigus kanti kinnistusraamtusse 21.05.2007.a. Seega oli kostjal vastavalt lepingu punktile 4.3. kohustus saada elamule kasutusluba hiljemalt 21.05.2010.a. Hagiavaluse kohaselt kostja ei ole lepingut täitnud.
16.Kostjal ei ole vaidlust hagile, oma vastuses hagile kostja on võtnud hagi õigeks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuivõrd kostja ei täitnud polte vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, siis hagi kuulub rahuldamisele.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostja õigeksvõtust ja kohtu poolt tehtud kompromissi ettepanekust hoolimata, ei lahendanud pooled vaidlust kohtuväliselt, kostja ei ole notari juures teinud tahteavaldust, mistõttu hoonestusõiguse üleandmiseks asendab kohus kostja tahteavaldust kohtulahendiga.
18.TsMS § 444 lg 4 esimese lause alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis.
19.Kohus selgitab pooltele, et nende vahel sõlmitud lepingu punkti 10.2. alusel hoonestusõiguse maaomanikule tagasilangemisel on hageja kohustatud tasuma kostjale hüvitist 2/3 hoonestusõiguse harilikust väärtusest. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud vastuhagi hoonestusõiguse hariliku väärtuse tuvastamiseks ega hagejalt kostja kasuks hoonestusõiguse eest hüvitise väljamõistmiseks. Hageja kinnitab hagis temal sellise kohustuse olemasolu. Kui hageja kostjale hüvist ei maksa või kui tulevikus tekib vaidlus hüvitise suuruse üle, võib kostja esitada kohtule hagi Kunda Linna vastu hoonestusõiguse hariliku väärtuse kindlaksmääramiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. 4 (5)
2-11-26723
MENETLUSKULUD
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
21.TsMS § 438 lg 2 tulenevalt kohus otsustab ka menetluskulude jaotuse. TsMS § 1741 lg 1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
22.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 543.24 eurot riigilõivu. Hageja on hagis palunud välja mõista kostjalt vaid hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Teiste menetluskulude kostjalt väljamõistmist hageja taotlenud ei ole. Kuna hagi rahuldatakse, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud (riigilõiv) 543.24 eurot.
23.TsMS § 168 lg 6 alusel, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus ei nõustu kostja taotlusega menetluskulude hageja kandma jätmisega, sest kostja ei ole reageerinud hageja kirjadele ja ei ole kohtuväliselt hoonestusõiguse üleandmiseks notari juures tahteavaldust teinud, mistõttu oligi hageja sunnitud kohtule hagi esitama.
24.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 440, § 444, § 453 lg1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 631, § 632 1sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus 24. veebruaril 2012. a. Nooremreferent
Ifret Mamedguseinov
Lea Herne
Lea Herne
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.