Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

kokkulepet ei oleks sõlmitud, tulnuks kohtul vormistada kokkulepe kirjalikult (TsMS § 615 lg 2) ja avaldajate avaldus (hoone endise olukorra taastamiseks) oleks jäänud rahuldamata. Selline lahend oleks toonud kaasa menetluskulude jätmise avaldajate kanda (TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel). Käesolevaks ajaks on vaidlus lahendatud sisult sama tulemusega: avaldajad on nõustunud A. Krivonogovi teostatavate rekonstrueerimistöödega, nad on avaldanud omapoolseid soove veel täiendavate tööde tegemiseks ja on loobunud nõudest, et ehitustegevus peatataks ja hoone endine olukord taastataks. Tulemus on kõigi kaasomanike huvides vormistatud notariaalses vormis tõestatud lepinguga ning selle vormistamise kulud on kandnud A. Krivonogov (ja Õ. Väits). Seetõttu on asjaolusid arvestades õiglane ning TsMS § 172 lg 1 teise lausega ja lg 7 teise lausega kooskõlas, et menetluskulud jäävad avaldajate kanda. A. Krivonogovi menetluskuluks on õigusabikulud summas 191,73 eurot. A. Krivonogov on esitanud menetluskulu tõendava dokumendina Legalitas OÜ 18.08.2009 arve nr 90803 summas 3 000 krooni (191,73 eurot). Õigusabi on antud ajal, mil A. Krivonogov on esitanud kohtule kirjaliku vastuse ja määruskaebuse. Arve selgitusest nähtub, et A. Krivonogovile on antud konsultatsiooni 2,5 tundi hinnaga 1 000 krooni tund, millele lisandub käibemaks 20%. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu vajalikus mahus ja põhjendatud. Menetlusosalise esindaja ja nõustaja kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud. TsMS § 172 lg 8 näeb ette, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samal alusel tunnistajatele makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 3 sätestab, et kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. VV 22.12.2005 määrusega nr 322 kehtestatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. VV 11.06.2009 määrusega nr 90 on kehtestatud tunnipalga alammääraks 1,73 eurot tund. A. Krivonogovile on antud juriidilist konsultatsiooni 2,5 tundi. Arvestades asja keerukust, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada lepingulise esindaja tasu tunnitasu maksimummäära ulatuses ehk 10-kordse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäära ulatuses (17,3 eurot tund). Seega tuleb avaldajatel hüvitada A. Krivonogovile õigusabikulud summas 43,25 eurot. E.T. on tasunud avaldajate eest riigilõivu kokku 5 450 krooni, hagi tagamise eest 450 krooni ja avalduse esitamise eest 5 000 krooni (319,56 eurot). Algselt võttis kohus asja menetlusse hagina. Hiljem otsustas kohus menetleda asja hagita menetluses tulenevalt nõudest (TsMS § 613 lg 1 p 1; § 614). Riigilõivuseaduse § 57 lg 5 kohaselt tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata hagita asjas riigilõivu 63,91 eurot. Seega on avalduselt tasutud riigilõivu ettenähtust enam 255,65 eurot ning enamtasutud riigilõiv tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kuna riigilõivu on tasunud E.T. ja avaldajad on palunud menetluskulud välja mõista tema kasuks, tuleb riigilõiv tagastada E.T. kontole. Avaldajate menetluskulud (esindaja kulud kui kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 1) on 2 688,81 eurot (42 070,74 krooni). Kuna kohus jättis avaldajate menetluskulud avaldajate endi kanda, ei hinnanud kohus nende menetluskulude suurust, kuid märkis, et käsitletava vaidluse sisuks on kaasomandis oleva kinnisasja rekonstrueerimise ja parendamise võimalikkus. On õiglane ja põhjendatud, kui kaasomanikud osalevad sellise menetluse kulude kandmises.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

A. Krivonogovi kanda ja määrata menetluskulud kindlaks rahalises suuruses summas 2 688,81 eurot ning mõista avaldajate menetluskulud välja A. Krivonogovilt E.T. kasuks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus arvestanud menetluskulude osas lahendi tegemisel vaidluse asjaolusid. Kohtumenetluse põhjustas üheselt A. Krivonogov, mitte avaldajad. Tsiviilasja materjalidest nähtub selgelt, et A. Krivonogov alustas kahekorruselisele majale kolmanda korruse pealeehitamist ebaseaduslikult. Ilmselgelt on kahekorruselisele korterelamule kolmanda korruse pealeehitamise puhul tegemist AÕS § 74 lg-s 1 sätestatud juhuga. Seega oli A. Krivonogovil nii seadusest kui ka kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud reeglistikust tulenevalt kohustus saada ehitamiseks kõigi kaasomanike nõusolek; 2) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et A. Krivonogovil puudus võimalus osade kaasomanike keeldumist vaidlustada. A. Krivonogovil oleks olnud võimalus taotleda kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses (3-2-1-151-10); 3) olid avaldajad sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole, kuna neil puudusid muud võimalused A. Krivonogovi ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Avaldajate taotlusel kohaldas maakohus 17.07.2009 määrusega hagi tagamise abinõuna A. Krivonogovi poolt teostatavate ehitustööde viivitamatut peatamist. Asja materjalidest nähtuvalt (kohtutäituri dokumentatsioon) ei allunud isik kohtumäärusele ja jätkas ehitustegevust ka trahvihoiatusel. A. Krivonogov vaidlustas hagi tagamise määruse ringkonnakohtus 03.08.2009. Alles pärast seda pöördusid avaldajad õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Valge&Uiga poole ning advokaat Ivo Kütt osales menetluses alates vastuse koostamisest määruskaebusele. Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2009 määrusega jäeti A. Krivonogovi määruskaebus rahuldamata ning hagi tagamine muutmata. Avaldajatel oli õigus ja vajadus kasutada õigusabi, kuivõrd vastaspool oli asunud õiguslikult vastupidisele seisukohale ning jätkas seaduserikkumisi; 4) on kohtul iseenesest õigus selles osas, mis puudutab kinnistu väärtuse tõstmist. Samal ajal ei saa üks kaasomanik otsustada korterelamu ehitustöid teiste kaasomanike nõusolekuta. Kohtuvaidlus jäänuks olemata, kui A. Krivonogov ei oleks alustanud omavolilisi ehitustöid; 5) kuivõrd kohtumenetluse põhjustas otseselt oma ebaseadusliku tegevusega A. Krivonogov ning avaldajatel ei olnud muid võimalusi peale hagiga kohtusse pöördumise, siis on põhjendatud kõigi kohtukulude jätmine A. Krivonogovi kanda.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS §-le 659 ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud avaldajate kanda ja mõisteti avaldajatelt A. Krivonogovi kasuks välja menetluskulud summas 43,25 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.