Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagi õiguslik põhjendus

VÕS

esialgsele võlausaldajale

§ 1043 kohaselt peab kahju tekitaja hüvitama teisele isikule

õigusvastaselt tekitatud kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane

eelkõige siis kui see tekitati kannatu omandi

või sellega sarnase õiguse või valduse

rikkumisega. 27.02.2010 esialgse võlausaldaja kõrvalhoone katuse ja korstna lõhkumine on juhtum, mille puhul õigusvastasus nähtub seaduses nimetatud õigushüve kahjustamisest. Kahju õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus on sätestatud VÕS § 127 lg 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise viisiks ühekordselt makstav rahasumma või vastavalt kahju iseloomule kahju hüvitamine perioodiliste maksetena Hageja esitas kirjalikus menetluses oma seisukoha 30.09.2010.

HAGEJA KIRJALIK SEISUKOHT tsiviilasjas 2-10-16301

2 (10)

Kostja on esitanud kohtule Arcus Projekt OÜ koostatud „avariisituatsiooni ülevaatuse akti“ (edaspidi nimetatud akt). Aktis on märgitud järgmist: - Aktis on märkinud selle koostaja, et akt on koostatud piltide ja paikvaatluse järgi. Akti koostaja ei saanud ilmselgelt paikliku vaatluse tulemusel olukorrast täielikku ülevaadet, kuna tal puudus juurdepääs nimetatud ehitisse ning akti koostamise ajaks oli olukord likvideeritud. - Aktis on märgitud, et ehitise korsten oli ehitatud väljaspool projektlahendust. Nagu hageja kohtuistungil ja oma esialgses vastuses selgitas, ei ole antud asjaolu näol tegemist vastutust välistava asjaoluga. - Korstna konstruktsioon ei vasta ehitusnormi EPN 10.4 osa 3.2. nõuetele ja oli kinnitatud ebapiisavalt. Hageja on seisukohal, et aktis ei ole kirjutatud, milles seisnes ebapiisav kinnitus ja millises osas ei vasta viidatud ehitusnormile ning kuidas oleks pidanud olema kinnitatud. Viidatud norm ei ole õigusnorm ega oma seega asjas tähendust. Samuti oli korsten kinnitatud nõuetekohaselt ega saanudki vastu pidada raskusele, mis lõhkus isegi terasplekist katuse. - Firma A6 hinnapakkumine on pausaalne näitamata eraldi töid ja kasutatud materjale. Hinnapakkumises ei peagi olema kõik tööd ja materjalid lahti kirjutatud. Nagu kostja vastusest nähtub maksab selline hinnapakkumine 3⁄4 tööde hinnast, mis on ilmselgelt ebamõistlik. Hinnapakkumisi tehakse tänapäeval ilma rahata. - Pakutud hinnaga saaks ehitada kogu uue katuse sellele hoonele, kuigi katus on peale avariid ainult väikese mõlgiga. Hagejale jääb arusaamatuks kuidas pakutud hinnaga saaks tervele hoonele uue katuse ehitada, arvestades, et hinnapakkumiste vahe on ca 1000 krooni. Ilmselgelt ei ole pakkumise koostaja ehituse hindadega. Samuti juhib hageja tähjelepanu, et pakkumise koostaja Arcus Projekt OÜ-l ei ole registreeritud majandustegevuse registris ehitustegevust vaid projekteerimine. Seetõttu on ka loogiline, et pakkumise koostaja ei ole kursis ehitustegevuse hindadega ning lubab 1000 krooni eest tervele hoonele uue katuse paigaldada. Samuti väidab pakkumise koostaja, et katus oli väikese mõlgiga – see näitab, et pakkumise koostaja ei ole asjaoludega kursis ning näinud olukorda ainult pildilt. Lume all olevat katust ei ole võimalik hinnata väikese mõlgiga olevaks. Katuses oli kinnituskruvi juurest rebenud auk lume kukkumise tagajärjel. Kuna Arcus Projekt OÜ ei ole asjaoludega reaalselt tutvunud, ei ole pädev ehitustegevuse hinnapakkumiste koostamiseks on kogu koostatud ülevaatamise akt ebausaldusväärne. - Kostja täiendused ehitise püstitamise ja nõusolekute küsimise kohta ei puutu asjasse antud vaidluses. Kostja peab pöörduma selles asja kohaliku omavalitsuse poole. - Esitatud hinnapakkumine ei ole usaldusväärne, pakkumise koostajal ei olnud kuidagi võimalik tutvuda olukorraga kohapeal ega saada adekvaatset ülevaadet vajaminevatest töödest. Samuti ei ole pakkumise koostaja ehitusettevõte ega saagi seega olla täpselt kursis ehituses kehtivate hindadega. Eelnev nähtub ka asjaolust, et hinnapakkumise koostaja küsib pakkumise koostamise eest 3⁄4 pakkumise hinnast. - Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja on tasunud hinnapakkumise eest 2400 krooni, kuna hinnapakkumisi tehakse üldjuhul tasuta. Samuti, see et kostja on esitatud hinnapakkumise näol võtnud hagi omaks 3300 krooni ulatuses. Kokku on kostja nõus tasuma ja osaliselt juba tasunud 5700 krooni. Hageja juhib tähelepanu, et kohtuistungil kostja keeldus kompromissist summas 3000 krooni. - Kostja taotlus jätta tema hinnapakkumise eest tasutud summa hageja kanda tuleb jätta rahuldamata kuna tegemist ei ole menetluskuluga ning samuti on hinnapakkumise eest makstud summa ilmselgelt ebamõistlik. - Eelpooltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud ja palub selle rahuldada täies ulatuses.

3 (10)

Apellatsioonikaebuses hageja viitab järgmistele asjaoludele

Apellant leiab, et tõenditele ja protsessiosaliste väidetele hinnangu andmata jätmine on kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kohtul on kõigi protsessiosaliste väidete ja kõigi tõendite igakülgse ja objektiivse läbivaatamise ja hindamise kohustus. See vaidlustatavas kohtuotsuses aga ei kajastu. Otsuse tegemisel on kohus jätnud hindamata hageja esitatud väited. Kohus on kohtuotsuses tähelepanu pööranud vaid ühele hageja väitele, mis puudutab OÜ Arcus Projekt registreeringut tegevusalade registris. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väited, et akti koostaja ei saanud ilmselgelt paikliku vaatluse tulemusel olukorrast täielikku ülevaadet, kuna tal puudus juurdepääs nimetatud ehitisse ning akti koostamise ajaks oli olukord likvideeritud. Seega ei saanud akti koostaja võtta ka seisukohta, et korstna materjalid ja kuuri konstruktsioonid jäid terveks. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väited, et korstna ehitus projektiväliselt ei oma asjas tähtsust kuna see ei välista vastutust kahju tekitamise eest. Lisaks sellele ei ole kohus analüüsinud kas korstna paigaldamiseks on üldse nõutav ehitusprojekt. Ehitusseaduse § 12 lg 1 ja § 15 kohaselt ei olnud esialgsel võlausaldajal vajagi ehitusprojekti kõnealuse ehitise ehitamiseks. Eelnevast tulenevalt ei olnud ka korstna paigaldamiseks vaja projekti. Kohus ei ole pööranud tähelepanu hageja väidetele, et kostja esitatud arvamuses ja hinnapakkumises esineb ilmselgeid vastuolusid. Kostja esitatud arvamuses väidetakse, et korsten oli kinnitatud mittevastavalt, jättes samas täpsustamata milles seisnes mittevastavus ning kuidas peaks olema nõuetekohane kinnitus. Esitatud arvamus on koostatud eemalt tehtud piltide põhjal, mis ei anna ilmselgelt piisavat materjali andmaks hinnangut korstna kinnituse kohta. Arvamuses väidetakse, et hageja esitatud hinnapakkumisega saaks ehitada terve uue katuse, kuigi hinnapakkumiste vahe on vaid ca 1000 krooni. Kohus on jätnud analüüsimata eelpooltoodud hageja väited ega ole ka põhjendanud, miks on need jäetud tähelepanuta.

Kohus peab otsuses ära märkima kõik tõendid, milliste põhjal üks või teine asjaolu tuvastati ja viitama motiveeritult, tuvastatud asjaolude põhjal, seadusele. Antud asja lahendamisel on kohus jätnud kohtuotsuses analüüsimata menetlusosaliste väited ning on lähtunud vaid kostja väidetest ning esitatud arvamusest, et esialgse võlausaldaja kortsen oli paigaldatud ebaseaduslikult.

Apellant leiab, et osundatud väidete kohtuotsuses kajastamata jätmine ning nendele hinnangu andmata jätmine on oluline õigusnormi rikkumine, milline on viinud ebaõige lahendini.

Kohus on oma otsuses viidanud riigikohtu lahendile 3-2-1-121-08 p. 16. Kohus viitab lahendis toodud seisukohtadele hagi rahuldamata jätmise põhjendamisel. Eelnev jääb aga hagejale arusaamatuks, kuna hageja on esitanud nõude, milline tuleneb parandamise mõistlikest kuludest. Hageja ei ole esitanud nõuet asja väärtuse vähenemisest tulenevalt. 4 (10)

Kohtu hinnangul ei saa hageja enda poolt ebaseaduslikult paigaldatud korstna ümberkukkumine anda õiguslikku alust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on kahju tekitamises süüdi hageja ise, tema süüline käitumine on põhjuslikus seoses korstna ümberkukkumise ja kahju tekkimisega. Hagejale jääb selline kohtu seisukoht arusaamatuks kuna hageja ei ole korstnat paigaldanud ega ole ka milleski süüdi. Samuti ei ole süüdi kahju tekkimises esialgne võlausaldaja. Isegi kui kohus asuks seisukohale, et korsten oli paigaldatud projektiväliselt ning selle paigaldamiseks oleks nõutav ehitusprojekt, siis see ei ole vastustust välistav asjaolu. Isegi kui korstna projektiväline ehitus oleks vastutust välistav asjaolu, siis katus oli paigaldatud kooskõlas projektiga. Jäätunud lume kukkumisest katusele tekkis kahju korstna lõhkumisest ning samuti katuse muljumisest. Katusele ei tekkinud kahju korstna ümberkukkumise vaid jäätunud lume kukkumise tõttu katusele. Asjas esitatud piltidelt on näha, et pikali kukkunud korsten on kergest plekist ja asub lume peal, mis ei ole katuselt kukkunud. Korstnast vasakul on näha katuselt kukkunud jäätunud lume hunnik, milline vajutas sisse ka esialgse võlausaldaja katuse. Kohtuasja toimikus olevalt pildilt, mis on tehtud peale lume sulamist, on samuti näha lohk katuses korstnast vasakul pool, mitte korstna toru all. Kohtu seisukoht, et kostja on tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi on vale. Kostja enda esitatud arvamusest nähtub, et kostjale kuuluval ehitisel puudub lumetõke, samuti on kostja jätnud koristamata katusele kogunenud lume. Eelnev talv oli äärmiselt lumerohke ning kostja oleks pidanud võtma tarvitusele abinõud katusele kogunenud lume eemaldamiseks. Kohus on kohtuotsuses jõudnud järeldusele, et kostja katuselt kukkunud lumi lükkas ümber korstna ning ümberkukkunud korsten mõlkis terasplekist katuse. Kumbki kohtumenetluse pool ei ole kirjalikes vastustes ega kohtuistungil väitnud, et katuse lõhkus ümberkukkunud korsten. Samuti ei saa seda järeldada asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest. Seega on kohus väljunud asja piirest tuletades seoseid korstna ümberkukkumise ja katuse mõlkimise vahel. Kostja katuselt kukkunud lumi lõhkus esialgse võlausaldaja korstna ja katuse ning need sündmused ei ole omavahel seoses. Vastuses 05.04.11. kostja seisukohtadele apellatsioonimenetluse käigus hageja märgib. Apellandi kirjalik seisukoht tsiviilasjas 2-10-16301 Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu 15.10.2010 aasta kohtuotsusega jättis maakohus Mildson Inkasso OÜ hagi L.S.’i vastu rahuldamata. Mildson Inkasso OÜ esitas 24.11.2010 maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Tallinna Ringkonnakohus võttis 02.12.2010 aasta kohtumäärusega apellatsioonkaebuse menetlusse. 14.01.2011 aastal esitas L.S. vastuse apellatsioonkaebusele. 09.02.2011 aasta kohtumäärusega andis ringkonnakohus pooltele tähtaja 06.04.2011 viimaste seisukohtade esitamiseks.

5 (10)

kooskõlastamata. Pärast hoone vastuvõtmist pandi kostja seinast 0,5m kaugusele ventilatsioonitorust korsten, mille ots ulatub puidust konstruktsiooniga maja räästa alla ja on oht sädemete levimiseks räästakastile. Hoonet köeti kivisöega. Siin on rikutud ehitisele ja selle osadele esitatavaid ohutusnõudeid.“ Apellant vastustaja väidetega ei nõustu. J.H.’i ehitatud kõrvalhoone vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele ning sellel on olemas ehitusprojekt ja kasutusluba. Vastustaja väide, et hoone katusele paigaldati ventilatsioonitorust korsten on vale. Samuti on vale väide, et hoonet köetakse kivisöega. Hoone katusele on paigaldatud ventilatsioonitoru, mis ei ole korsten. Hoonet ei ole kunagi köetud kivisöega. Nagu nähtub ka vastustaja esitatud lisast nr 3, ei ole ventilatsioonitoru ühendatud ühegi kütteseadmega. Sepikojas asub seina ääres ääs, kust juhitakse suits hoonest välja ääsi kohal seinal asuva ventilaatori kaudu. Katusel asuvast ventilatsioonitorust pääseb õhk hoonesse. Seega on valed vastustaja väited, et J.H.’i ventilatsioonitoru on korsten ja sealt tuleb suitsu ja sädemeid. Pealegi ei teki ääsi peal söe põletamisest sädemeid ega märkimisväärset suitsu, mida vastustaja võiks näha.

6 (10)

7 (10)

lähtutud liiga suurtest tõstukitest. Kui kostja esitatud arvamuste esitajatel ei ole väiksemate mõõtmetega tõstukeid ning ei ole võimalik neid rentida ja peetakse võimatuks käsitsi katuse koristamist, siis tuleb kostjal pöörduda ettevõtete poole, millistel need võimalused olemas on.

8 (10)

Kolleegium nõustub apellandiga, et asjaolu, kas korsten oli projektiväline või mitte, ei oma kahju hüvitamise nõudes tähendust. Küll aga omab tähendust see asjaolu, milline oli korstna kinnitus. Maakohus asus seisukohale, et korsten oli kinnitatud mittevastavalt, kuid on jätnud põhjendamata, milles see konkreetselt seisnes ja miks kohus sellisele järeldusele jõudis. Toimiku materjalide kohaselt oli vaidlusaluse kõrvalhoone rajamiseks olemas ehitusluba (t.lk.36-38). Hageja nõude kohaselt koosnes kahju hüvitis ka katuse parandamise kuludest, millist nõuet ei ole kohus sisuliselt käsitlenud. Kohus asus seisukohale, et katuse vigastus oli tingitud korstna ümberkukkumisest, kuid sellist väidet ei ole hageja esitanud. Hageja väited ja tõendid katuse parandamise kulude osas on jäänud kohtu poolt hindamata, millega on rikutud TsMS § 232 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuet tõendite hindamise kohta. Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele. Kuivõrd apellatsioonimenetluses ei ole võimalik eelnimetatud puudusi kõrvaldada, siis tuleb tsiviilasi tagasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Uuel tsiviilasja läbivaatamisel tuleb hinnata mõlema poole väiteid, sealhulgas ka kostja vastuväidet selles, et lume allalükkamine katuselt oli takistatud seetõttu, et hageja kõrvalhoone külgneb hageja majaga. Seega tuleb välja selgitada, kas nimetatud asjaolu takistab kostjal maja katuse puhastamist lumest või mitte ja sellest tulenevalt tuleks võtta seisukoht, millist õiguslikku tähendust see kahju hüvitamise nõude juures omab. Samuti tuleb hinnata tõendeid kahju suuruse osas. Eeltoodust tulenevalt on kohtul asja lahendamisel vaja lahendada järgmised ülesanded: 1.kas lume allalükkamine katuselt oli takistatud seetõttu, et korstna omaniku puukuursepikoda asetseb kõrvuti hageja majaga; 2.kas see asjaolu takistab kostjal maja katuse puhastamist; 3.millist õiguslikku tähendust eelnev kahju hüvitamise nõude juures omab; 4.hinnata tõendeid kahju suuruse osas. Esimese ja teise küsimuse juures on pooled täiesti vastandlikel seisukohtadel. Hageja väide: Hageja lisab käesolevale vastusele kaks arvamust lumekoristusteenust pakkuvatelt ettevõtjatelt, mille mõlema kohaselt on katuselt lume koristamine võimalik ja ka kõige otstarbekam käsitsi. Arvamuste kohaselt kasutatakse käsitsi katuse puhastamisel vastavat turvavarustust. Samuti on ka toimikus olevatelt piltidelt näha, et katus ei ole ilmselgelt sellise kaldega, et sellelt ei oleks võimalik käsitsi lund koristada kasutades selleks turvavarustust. Hageja esitatud arvamuse kohaselt on lund võimalik koristada ühtlasi ka tõstukiga ja seda nii Xxxxxxxx x kui ka Xxxxxxxx x krundilt. Tõstukiga manööverdamise võimalikkus Xxxxxxxx x krundil oleneb ilmselgelt tõstuki suurusest ning selgelt on kostja esitatud arvamustes lähtutud liiga suurtest tõstukitest. Kui kostja esitatud arvamuste esitajatel ei ole väiksemate mõõtmetega tõstukeid ning ei ole võimalik neid rentida ja peetakse võimatuks käsitsi katuse koristamist, siis tuleb kostjal pöörduda ettevõtete poole, millistel need võimalused olemas on. Lisaks eeltoodule, kui kostja millegipärast soovib jätkuvalt katuse lumest koristamist teostada Xxxxxxxx x krundi kaudu, siis tuleb kostjal pöörduda Xxxxxxxx x kinnistu omanike poole,

9 (10)

kelleks ei ole J.H. ainuisikuliselt. Kui Xxxxxxxx x kinnistul on lume tõttu liikumine raskendatud tuleb kostjal kinnistu omanikega kokku leppida lume koristus kinnistult, kas siis teostab kostja lume koristuse või Xxxxxxxx x kinnistu omanikud kostjaga kokkulepitud tasu eest. Samuti on kostjal võimalik paigaldada hoonele lumetõke vältimaks edaspidiseid kahjustusi naaberkinnisasjal asuvatele hoonetele ning ohtu inimestele. Eeltoodut kokkuvõttes leiab hageja, et lisaks sellele, et kostjal on võimalik katust koristada enda kinnistult, ei ole kostja pöördunud enne ega peale kahju tekitamist Xxxxxxxx x kinnistu omanike poole sooviga kasutada kinnistut lume koristamiseks. Kostja väidab, et käsitsi ei saa katust lumest puhastada selle kalde tõttu, tõstukiga kostja hoovist ei saa katust puhastada seoses hoovis kasvava puuga ja hoone verandaga, ainus võimalus on katust lumest puhastada tõstukiga korstna omaniku hoovist. Kohtu hinnang menetlusosaliste väidetele ja neid kinnitavatele tõenditele. Kohus järeldab, et lume koristamine käsitsi kostja hoone katuselt on võimalik, kasutades vastavat turvavarustust. Antud väidet ümberlükkavad tõendid puuduvad. AS ISS Eesti arvamus käsitleb ainult lume koristamist tõstukiga, käsitsi koristamisele hinnangut ei anna. Seega küsimustele, kas lume allalükkamine katuselt oli takistatud seetõttu, et korstna omaniku puukuur- sepikoda asetseb kõrvuti hageja majaga ja kas see asjaolu takistab kostjal maja katuse puhastamist tuleb kohtul vastata eitavalt, nimetatud asjaolud ei takista kostja elamu katuselt lumest puhastamist, seda on võimalik teha käsitsi turvavarustust kasutades kostja katuselt. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtu hinnangul hageja esitaud tõenditega, fotodega majast. Kolmandale küsimusele, millist õiguslikku tagajärge eelpool tuvastatud asjaolu omab pöördub kohus hagi poole, kus kohtu arvates on õigest kvalifitseeritud nõude õiguslik alus. Katuse kostja poolt lumest puhastamata jätmine tõi kaasa kahju korstna omanikule, mille üle, nagu on tuvastanud kohtud, vaidlus poolte vahel puudub ( täpsemalt- asjaolu, et kahju tekkis). Vastavalt TsÜS § 6, VÕS § 6, § 127 lg.1, § 136 lg. 1 § 1043 ja § 1045 lg. 1 p. 5 toob see kaasa kostjale kohustuse kahju hüvitada Neljandaks peab kohus antud asja lahendamiseks hindama kahju suurust. Hageja tõendab kahju suurust ehitaja hinnapakkumisega, mis on koos käibemaksuga 4680 krooni. Hind sisaldab katuse parandamist uue korstna ladumist.. Töö tellija peab varustama ehitaja vee ja elektriga. Kostja esitatud kalkulatsioon näeb ette kahju likvideerimise maksumuseks koos käibemaksuga 3300 krooni. Pakkumise aluseks olev sündmuskoha ülevaatuse akt maksis kostjale 2400 krooni koos käibemaksuga. Seega kostja pakutud remondimakksumus on kokku 5700 krooni. Kohus järeldab eeltoodust, et hageja pakutud remondi hind on väiksem, seega ongi hageja poolt kahju suurus täpselt kindlaks tehtud. Eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada täielikult ja menetluskulud jätta kostja kanda. Rein Pokk Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.