Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud ja hageja nõue 08.04.2010 esitas Mildson Inkasso OÜ Pärnu Maakohtusse hagi, milles palus Liivi Sommerilt välja mõista tekitatud kahju summas 4 680 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. 27.02.2010 kukkus kostja kinnistul asuva maja katuselt jäätunud lumi J. H. kõrvalhoone katusele, lõhkudes selle katuse ja korstna. J. H. võttis pakkumise kõrvalhoone parandamiseks. Kostja ei olnud nõus tekkinud kahju hüvitama. J. H. ja hageja vahelisele nõude loovutamise lepingu kohaselt loovutas J. H. 10.03.2010 hagejale nõude Liivi Sommeri vastu. 13.07.2010 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, väites, et ehitis on seaduslikult püstitatud ja sellel on kasutusluba. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole nõus hagejale 4 680 krooni tasuma, sest kahju on tekitatud hoone omaniku enda süül. J. H. ehitas kõrvalhoone ja püstitas korstna ilma kostjaga kooskõlastamata. Hoones on ääs, mille põlemisgaasid juhitakse metallist slepe abil katusel olevasse korstnasse. Korstna materjalina on kasutatud lühikest ventilatsioonitoru, mille ots ulatus kostja räästakasti alla, nii et sädemed pääsevad puitkonstruktsioonidele. Projektdokumentatsioonis ei ole korstnat ette nähtud ja see on omavoliliselt ehitatud. Kuna J. H. hoone asub kostja maja ees ja katusel paikneb ka katuseaken, mida samuti projektis ei ole, pole kostjal lume koristamine enda hoone katuselt võimalik. Et kostja saaks oma hoone katuselt lume maha rookida, tuleb see J. H. kõrvalhoone katusele loopida. J. H. kõrvalhoone asub täiesti vastu kostja maja seina. Kostjale on arusaamatu, mis kulutusi hageja nõuab, kuna summa ei ole kululiikide viisi lahti kirjutatud. Maakohtu otsuse põhjendused 15.10.2010 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kahju, mis on tekkinud ebaseaduslikult paigaldatud korstna ümberkukkumise tagajärjel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-121-08 p 16 leidnud, et VÕS § 132 lg 3 kohaselt oli hagejatel õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja, s.o. kinnisasja parandamise mõistlikke kulusid. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamise vajalikes kuludes. Sama otsuse p 18 kohaselt nõude lahendamisel VÕS § 132 lg 3 alusel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja esitas kahju suuruse ja selle tekkimise kohta eriteadmistega isiku ehitusinseneri L. T. kirjaliku arvamuse. Kohus jättis tähelepanuta hageja esindaja väited, et kuivõrd Arcus Projekt OÜ-l ei ole äriregistris registreeritud ehitustegevust vaid projekteerimine, siis ei ole pakkumise koostaja kursis ehitushindadega. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on OÜ Arcus Projekt põhitegevusala inseneritegevused ja nendega seotud tehniline nõustamine. Ehitusinsener L. T. on kohtu määramisel teinud mitmeid ehitustehnilisi ekspertiise. Hageja ei ole tõendanud, millega tegeleb A6 OÜ, kelle põhitegevusala äriregistri teabesüsteemi kohaselt on muu liigitamata teenindus ja kellelt on võetud hinnapakkumine, kus on lahti kirjutamata, millistest kululiikidest koosneb 06.03.2010 hinnapakkumine summas 3 900 krooni. Kostja väide, et hageja paigaldas projektiväliselt kuuri katusele korstna sepikoja ääsi põlemisgaaside ärajuhtimiseks, on tõendatud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna

juhataja K. K. 30.04.2010 kirjaga ning Arcus Projekti OÜ ehitusinsener L. T. avariisituatsiooni ülevaatuse aktiga 23.08.2010. Ülevaatuse aktist selgub, et sepikoja korsten ja küttesüsteem on projektivälised ja ehitatud ning kinnitatud mittevastavalt kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Langev lumi lükkas halvasti kinnitatud korstna pikali, korstna materjalid ja kuuri konstruktsioonid jäid terveks. Kuivõrd korsten oli hageja poolt ehitatud projektiväliselt ja kehtivaid ehitusnorme rikkudes, puudub alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist seoses korstna ümberkukkumisega. Kohtu hinnangul ei saa hageja ebaseaduslikult paigaldatud korstna ümberkukkumine anda õiguslikku alust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kahju tekitamises on süüdi hageja ise, tema süüline käitumine on põhjuslikus seoses korstna ümberkukkumisega ja katuse mõlkimisega. Kuivõrd kostja on tõendanud, et tema ei ole kahju tekitamises süüdi, puudub õiguslik alus hagi rahuldamiseks. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja ei tõendanud, et langev lumi oleks katusele ka mujale kahjustusi tekitanud. Asjas on tõendatud, et nõude loovutaja oli korstna paigaldanud projektiväliselt ehitusnormidele mittevastavalt ja selle ümberkukkumine vigastas katust. Seega on süüdi hageja mitte kostja ja kahju väljamõistmiseks kostjalt puudub õiguslik alus. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Materiaalõiguse normi vale kohaldamine, kohtu väljumine tsiviilasja piirest ja kõikidele menetlusosaliste väidetele hinnangu andmata jätmine on kohtuotsuse tühistamise aluseks. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg-t 2, mille kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud väidetele ja tõenditele ning TsMS § 442 lg-t 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas ning jätnud arvestamata Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt analüüsimisele kuuluvad kõigi protsessiosaliste väited ja tõendid. Sealjuures tõendite ja väidete tagasilükkamine peab olema otsuses põhjendatud. Kohtul on kõigi protsessiosaliste väidete ja kõigi tõendite igakülgse ja objektiivse läbivaatamise ja hindamise kohustus. Kohus on tähelepanu pööranud vaid apellandi väitele, mis puudutab OÜ Arcus Projekt registreeringut tegevusalade registris, kuid on jätnud tähelepanuta apellandi väited, et akti koostaja ei saanud paikliku vaatluse tulemusel olukorrast täielikku ülevaadet, kuna tal puudus juurdepääs ehitisse ning akti koostamise ajaks oli olukord likvideeritud. Seega ei saanud akti koostaja võtta seisukohta, et korstna materjalid ja kuuri konstruktsioonid jäid terveks. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited, et korstna ehitus projektiväliselt ei oma asjas tähtsust, kuna see ei välista vastutust kahju tekitamise eest. Kohus ei ole analüüsinud, kas korstna paigaldamiseks on nõutav ehitusprojekt. Ehitusseaduse § 12 lg 1 ja § 15 kohaselt ei olnud esialgsel võlausaldajal vaja ehitusprojekti kõnealuse ehitise ehitamiseks. Eelnevast tulenevalt ei olnud projekti vaja ka korstna paigaldamiseks. Vastustaja arvamuses ja hinnapakkumises esineb ilmselgeid vastuolusid. Vastustaja esitatud arvamuses väidetakse, et korsten oli kinnitatud mittevastavalt, jättes täpsustamata, milles seisnes mittevastavus ning kuidas peaks olema nõuetekohane kinnitus. Arvamus on koostatud

eemalt tehtud piltide põhjal, mis ei anna piisavat materjali, andmaks hinnangut korstna kinnituse kohta. Arvamuses väidetakse, et apellandi hinnapakkumisega saaks ehitada terve uue katuse, kuigi hinnapakkumiste vahe on ca 1 000 krooni. Kohus ei ole põhjendanud, miks eeltoodud apellandi väited on jäetud tähelepanuta. Kohus peab otsuses ära märkima kõik tõendid, milliste põhjal üks või teine asjaolu tuvastati ja viitama motiveeritult, tuvastatud asjaolude põhjal, seadusele. Kohus on jätnud otsuses analüüsimata menetlusosaliste väited ning lähtunud vaid vastustaja väidetest ning arvamusest, et esialgse võlausaldaja korsten oli paigaldatud ebaseaduslikult. Osundatud väidete kohtuotsuses kajastamata jätmine ning nendele hinnangu andmata jätmine on oluline õigusnormi rikkumine, milline on viinud ebaõige lahendini. Kohus on otsuses viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-121-08 p-s 16 toodud seisukohtadele hagi rahuldamata jätmise põhjendamisel. Eelnev jääb apellandile arusaamatuks, kuna apellant ei esitanud nõuet asja väärtuse vähenemisest tulenevalt, vaid esitas nõude, milline tuleneb parandamise mõistlikest kuludest. Kohtu hinnangul ei saa apellandi poolt ebaseaduslikult paigaldatud korstna ümberkukkumine anda õiguslikku alust nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. Kahju tekitamises on süüdi apellant ise, tema süüline käitumine on põhjuslikus seoses korstna ümberkukkumise ja kahju tekkimisega. Apellandile jääb kohtu seisukoht arusaamatuks, kuna apellant ei ole korstnat paigaldanud ega milleski süüdi. Samuti ei ole kahju tekkimises süüdi esialgne võlausaldaja. Isegi kui kohus asuks seisukohale, et korsten oli paigaldatud projektiväliselt ning selle paigaldamiseks oleks nõutav ehitusprojekt, ei ole see vastustust välistav asjaolu. Isegi kui korstna projektiväline ehitus oleks vastutust välistav asjaolu, oli katus paigaldatud kooskõlas projektiga. Katusele ei tekkinud kahju korstna ümberkukkumise, vaid jäätunud lume kukkumise tõttu katusele. Asjas esitatud piltidelt on näha, et pikali kukkunud korsten on kergest plekist ja asub lume peal, mis ei ole katuselt kukkunud. Korstnast vasakul on näha katuselt kukkunud jäätunud lume hunnik, milline vajutas sisse esialgse võlausaldaja katuse. Toimikus olevalt pildilt, mis on tehtud peale lume sulamist, on näha lohk katuses korstnast vasakul pool, mitte korstna toru all. Vale on kohtu seisukoht, et vastustaja on tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Vastustajale kuuluval ehitisel puudub lumetõke, samuti on vastustaja jätnud koristamata katusele kogunenud lume. Talv oli äärmiselt lumerohke ning vastustaja oleks pidanud võtma tarvitusele abinõud katusele kogunenud lume eemaldamiseks. Kohus on otsuses jõudnud järeldusele, et vastustaja katuselt kukkunud lumi lükkas ümber korstna ning ümberkukkunud korsten mõlkis terasplekist katuse. Kumbki kohtumenetluse pool ei ole kirjalikes vastustes ega kohtuistungil väitnud, et katuse lõhkus ümberkukkunud korsten. Samuti ei saa seda järeldada asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest. Kohus on väljunud asja piirest, tuletades seoseid korstna ümberkukkumise ja katuse mõlkimise vahel. Vastustaja katuselt kukkunud lumi lõhkus esialgse võlausaldaja korstna ja katuse ning need sündmused ei ole omavahel seoses. Kohus ei saa tsiviilasjas kogutud tõenditest lugeda tõendatuks, et apellant või esialgne võlausaldaja oli kahju tekitamises ise süüdi ning vastustaja on tõendanud, et ta ei vastuta kahju tekitamise eest. Osundatud asjaolud on jätnud kohus hindamata ja jõudnud väärale lõppjäreldusele. Vastus apellatsioonkaebusele

Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 436 lg 1 järgi peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka menetlusosaliste väidetele vastamist ja tõendite hindamist (TsMS § 442 lg 8). Kolleegium leiab, et otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude väites, et kostja Liivi Sommeri kinnistul asuva maja katuselt kukkus J. H. kõrvalhoonele jäätunud lumi, mis lõhkus katuse ja korstna, millest tekkis kahju suuruses 4 680 krooni. Asjaolu osas, et J. H. kõrvalhoone katus ja korsten said kannatada, vaidlus puudub. Maakohus, jättes hagi rahuldamata, asus seisukohale, et J. H. kuuluva sepikoja korsten ja küttesüsteem on projektivälised ja kinnitatud mittevastavalt, millest tulenevalt puudub alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kolleegium nõustub apellandiga, et asjaolu, kas korsten oli projektiväline või mitte, ei oma kahju hüvitamise nõudes tähendust. Küll aga omab tähendust see asjaolu, milline oli korstna kinnitus. Maakohus asus seisukohale, et korsten oli kinnitatud mittevastavalt, kuid on jätnud põhjendamata, milles see konkreetselt seisnes ja miks kohus sellisele järeldusele jõudis. Toimiku materjalide kohaselt oli vaidlusaluse kõrvalhoone rajamiseks olemas ehitusluba (t.lk.36-38). Hageja nõude kohaselt koosnes kahju hüvitis ka katuse parandamise kuludest, millist nõuet ei ole kohus sisuliselt käsitlenud. Kohus asus seisukohale, et katuse vigastus oli tingitud korstna ümberkukkumisest, kuid sellist väidet ei ole hageja esitanud. Hageja väited ja tõendid katuse parandamise kulude osas on jäänud kohtu poolt hindamata, millega on rikutud TsMS § 232 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuet tõendite hindamise kohta. Arvestades eeltoodut asub kolleegium seisukohale, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele. Kuivõrd apellatsioonimenetluses ei ole võimalik eelnimetatud puudusi kõrvaldada, siis tuleb tsiviilasi tagasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Uuel tsiviilasja läbivaatamisel tuleb hinnata mõlema poole väiteid, sealhulgas ka kostja vastuväidet selles, et lume allalükkamine katuselt oli takistatud seetõttu, et hageja kõrvalhoone külgneb hageja majaga. Seega tuleb välja selgitada, kas nimetatud asjaolu takistab kostjal maja katuse puhastamist lumest või mitte ja sellest tulenevalt tuleks võtta seisukoht, millist õiguslikku tähendust see kahju hüvitamise nõude juures omab. Samuti tuleb hinnata tõendeid kahju suuruse osas. Kuivõrd tsiviilasi tuleb tagasi saata esimese astme kohtule, siis menetluskulude jaotuse otsustab maakohus uuel tsiviilasja läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.