Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud puudutatud isiku kohtutäitur Elin Vilippus kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-29703, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebuse kohaselt teatas kohtutäitur Elin Vilippus 07.10.2010.a täitmisteadetega avaldajale, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr XXX sissenõudja Eesti Vabariigi 28.09.2010.a avalduse alusel Harju Maakohtu registriosakonna määruse täitmiseks väärteoasjas nr XXX rahatrahvi sissenõudmiseks. Pärast avaldaja poolt nõude summa tasumist täituri ametialasele kontole lõpetas täitur oma 15.12.2010.a otsusega täitemenetluse nr XXX põhjendusega, et nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud. 10.05.2011.a sai avaldaja lihtkirjaga kätte täituri 05.05.2011.a vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, millega arestiti avaldaja arveldusarve 103,18 euro ulatuses nõude täitmiseks täiteasjas nr 022/2010/8247. Aktile oli lisatud ka täituri otsus täitekulu väljamõistmiseks summas 1,23 eurot. 20.05.2011.a

2-11-29703 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri Elin Vilippus 05.05.2011.a aktile avaldaja pangakonto arestimisest ja 05.05.2011.a täitekulu väljamõistmise otsusele. Täituri 03.06.2011.a otsusega, mille avaldaja sai kätte 16.06.2011.a, jäeti kaebus rahuldamata. Avaldaja on seisukohal, et täituri 03.06.2011.a otsus on ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Avaldaja leiab, et kohtutäituri otsuses märgitud sissenõudja 12.04.2011.a e-kirja ei saa pidada täitmisavalduseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 2 p-de 1-4 tähenduses, kuna viidatud dokument ei vasta seaduses toodud sisu- ja vorminõuetele. Olenemata 19.04.2011.a teate edastamisest ei saa kasvõi kaudselt tuletada, et avaldaja suhtes alustati uut täitemenetlust. Avaldajale teadaolevalt ei ole kohtutäituri 15.12.2010.a otsust menetluse lõpetamise kohta täitemenetluse osaliste poolt vaidlustatud ega täituri poolt tühistatud. Täituri tasu maksmata jätmine ei muuda olematuks sissenõudja nõude vabatahtlikult täitmist täitmisteates määratud 10-päevase tähtaja jooksul.

Kohtutäitur Elin Vilippus leiab 13.10.2011.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri seisukoha kohaselt tasus võlgnik kohtutäituri ametialasele arveldusarvele vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul 04.11.2010.a. 3 500 krooni (223,69 eurot), kuid tasumata jäi 4 447,80 kroonisest (284,27 eurot) nõudest 947,80 krooni (60,58 eurot). Kohtutäituri ees lasuv nõue moodustus vabatahtlikul täitmistähtajal rahatrahvist 3 500 krooni (223,69 eurot), poolest kohtutäituri põhitasust 647,80 krooni (41,40 eurot) ning menetluse alustamise tasust 300 krooni (19,16 eurot). Seega tasus võlgnik vabatahtliku täitmistähtaja jooksul tasumisele kuuluva nõude summa osaliselt. 15.12.2010.a lõpetas kohtutäitur ekslikult täitemenetluse täiteasjas XXX TMS § 48 lg 3 alusel, kuigi nõue ei olnud kohtutäituri eest täielikult rahuldatud. Sissenõudja esindaja teatas oma 12.04.2011.a saadetud e-kirjas kohtutäiturile, et täitedokumendist tulenev nõue pole terves ulatuses tasutud. Seega oli nõue tegelikult täitmata ning täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 punkti 3 alusel ei olnud õiguspärane. Kohtutäitur koostas 19.04.2011.a võlgnikule korduva teate täitmata nõude summas 101,96 eurot osas tähtajaga 29.04.2011.a. Kuna võlgnik nimetatud ajaks nõuet ei tasunud arestis 05.05.2011.a kohtutäitur võlgniku pangakonto Swedbank AS-is (TMS § 115 ja krediidiasutuste seaduse § 88 lg 5 p 3 ja § 89 lg 8), mõistes ühtlasi võlgnikult otsusega välja menetluse läbiviimisel tehtud täitekulud summas 1,23 eurot (TMS § 37, 38).

Sissenõudja ei ole oma seisukohta avaldaja kaebuse osas kohtule esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Vastavalt TMS § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Avaldaja kinnituse kohaselt on ta kohtutäituri vaidlustatava 03.06.2011.a otsuse kätte saanud 16.06.2011.a. Otsuse kättetoimetamine nimetatud kuupäeval nähtub ka täitetoimikust. Seega on kaebus esitatud TMS § 218 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul.

Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

Avaldaja on nii kohtutäiturile kui kohtule esitatud kaebustes vaidlustanud kohtutäituri Elin Vilippus poolt 05.05.2011.a koostatud arestimise akti alusel toimunud avaldaja arveldusarve arestimise. Tulenevalt TMS § 52 lg-st 1 toimub täitemenetlus rahaliste nõuete sundtäitmiseks võlgniku varale sissenõude pööramise teel, milleks vara arestitakse ja müüakse. Vastavalt TMS §-s 55 sätestatule on arestimine selle kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral tühine ja arestimisest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Samas sättes sisaldub lahtine loetelu arestimise tühisuse alustest. Kohtu hinnangul on kohtutäitur praegusel juhul vaidlusaluse arestimisakti koostamisel arestimise kohta käivaid sätteid oluliselt rikkunud. Kohtutäitur saab täitetoiminguid, sh arestimist, läbi viia täitemenetluse raames. Pärast täitemenetluse lõpetamist ei saa selle raames (kehtivalt) täitetoiminguid enam teha. Kohtutäituri poolt kohtule edastatud täiteasja nr XXXmaterjalidest (täitetoimikust) nähtuvalt oli kohtutäitur selles täiteasjas 15.12.2010.a otsusega täitemenetluse TMS § 48 p 3 alusel lõpetanud. Kohtu poolt tuvastatu põhjal ei ole täitemenetluse osalised täiteasjas nr XXX tehtud täitemenetluse lõpetamise otsust seaduses sätestatud tähtaja (TMS § 217 lg 1) jooksul vaidlustanud. Seega lõppes täitemenetlus täiteasjas nr XXX kohtutäituri sellekohase 15.12.2010.a otsusega. Täitemenetluse lõpetamisega kaasnesid seaduses sätestatud tagajärjed (eeskätt TMS §-s 49 märgitu) ning hilisemalt samas täiteasjas läbi viidud arestimist ei saa pidada TMS §-st 55 lähtuvalt õiguslikult kehtivaks.

Täiteasjas nr XXXtäitemenetluse lõpetamine 15.12.2010.a otsusega võis olla tõepoolest ekslik, kuid see asjaolu iseensest ei andnud kohtutäiturile õigust jätkata (lõpetatud) täiteasjas faktiliselt täitmenetlust. TMS § 49 lg 2 esimese lasuse kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine küll sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Samas eeldab taoline uus pöördumine uue sisu- ja vorminõuetele vastava täitmisavalduse (TMS § 23) esitamist kohtutäiturile. Nõuetekohast uut täitmisavaldust sissenõudja (st puudutatud isiku II) poolt praegusel juhul kohtutäiturile esitatud ei ole. Kohtutäituri 03.06.2011.a otsuses viidatud sissenõudja esindaja 12.04.2011.a e-kiri TMS § 23 normidest tulenevatele nõuetele ei vasta. Isegi kui kohtutäitur käsitles e-kirja sissenõudja korduva pöördumisena TMS § 49 lg 2 mõttes, pidanuks täitur TMS § 10 lg-s 1 ja § 24 lg-s 1 sätestatust lähtuvalt avaldajale kätte toimetama täitmisteate. Seejuures ei saa täitmisteate kättetoimetamisel pidada lubatavaks TMS § 10 lg 1 teises või kolmandas lauses sätestatud n-ö lihtsustatud kättetoimetamise viise. Vastasel juhul jääksid võlgniku õigused täitemenetluses sisuliselt tagamata.

Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus avaldaja kaebuse ning tühistab kohtutäituri Elin Vilippus 03.06.2011.a otsuse täiteasjas nr XXX osas, millega jäeti rahuldamata avaldja 23.05.2011.a kaebus kohtutäituri poolt 05.05.2011.a koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti tühistamiseks. Kuivõrd täitmenetlust viib läbi kohtutäitur (TMS § 3 lg 1) ning täitmenetluse korraldamisel tuleb arvestada nii sissenõudja kui võlgniku õigustatud huve, ei pea kohus põhjendatuks avaldaja vara käesoleva määrusega ise aresti alt vabastada. Kohus kohustab kohtutäiturit vaatama avaldaja kaebuse 05.05.2011.a koostatud akti alusel toimunud vara aresti tühistamiseks uuesti läbi. Kohtutäituril tuleb seejuures arvestada kohtu käesolevas määruses esitatud õiguslike seisukohtadega.

2-11-29703

Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad täitemenetluse osalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.