Harju Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2012, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-40138
Tsiviilasi
JG’i pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
võlgnik JG (isikukood XXX; elukoht XXX);
esindajad
pankrotihaldur Ene Ahas (Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO, Maakri 23A, Tallinn 10145; e-post: [email protected]).
Ene
Ahas
pankrotimenetluse
tema
lõpetamise
kohustustest
kohta
JG
(pankrotis)
väljaandes
Ametlikud
2-10-40138
Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu 07.10.2010 määrusega on välja kuulutatud JG pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt nimetatud Ene Ahas. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.05.2011. Jaotusettepanek on kinnitatud kohtu poolt 15.08.2011. Pankrotihaldur Ene Ahas on 18.10.2011 teatanud kohtule, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puudub vara ja esitanud kohtule tegevusaruande ning taotluse JG pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 15.12.2011 esitas pankrotihaldur Ene Ahas nõusoleku tema nimetamiseks JG dokumentide hoidjaks. Pankrotihaldur on kohtule esitanud järgmise sisuga aruande:
2(5)
2-10-40138
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui
3(5)
2-10-40138 menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. JG pankrotimenetluses on pandieseme müügist saadud raha arvelt osaliselt rahuldatud pandipidajast võlausaldaja nõue. Ülejäänud võlausaldajate nõuded summas 68 631.84 eurot on jäänud rahuldamata ja pankrotimenetluses puuduvad vahendid nende rahuldamiseks, samuti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse kestel pankrotivara koosseisu sissemakseid teinud, ta ei ole sel perioodil saanud ka tulu. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik on 12 kuud enne pankrotiavalduse esitamist 19.08.2010 olnud töötu ja ka pankrotimenetluse käigus ei ole võlgnik tööd leidnud. Nimetatust tulenevalt puudub võlgnikul sissetulek ja võimalus oma kohustuste täitmiseks. Töötusest tingitud võimetus oma kohustusi täita on põhjuseks, miks võlgnik muutus maksejõuetuks. Kuigi ka füüsiline isik peab kohustusi võttes hindama oma võimekust neid täita, leiab kohus, et võlgnik ei osanud ette näha majandusliku olukorra muutumist selliselt, et see toob kaasa aastateks töötuks jäämise ja sellest tulenevalt võimetuse võetud kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb JG pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ene Ahas tuleb vabastada tema kohustustest JG pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Pankrotihaldur on kuludena märkinud massikohustused summas 180.77 eurot, s.h bürookulud 174.16 eurot, sidekulud 1.53 eurot, postikulud 0.49 eurot, pangakulud 1.24 eurot, maamaks 3.35 eurot. Haldur on esitanud kuludokumendid. Ülejäänud kulud summas 12.78 eurot on kinnitatud kohtu poolt koos jaotusettepanekuga. JG pankrotimenetluses on laekunud 19 500 eurot. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et tegevusaruandes näidatud kulud summas 180.77 eurot on põhjendatud ja need tuleb kinnitada. Pankrotihalduri tasu määramine JG pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h võlausaldajate üldkoosoleku korraldamine, võlgniku majandusliku olukorra analüüs, vara müük, jaotusettepaneku ja tegevusaruande koostamine, võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse kohta selgituste andmine. Pankrotihaldur taotleb tasu väljamõistmist, lähtudes pankrotimenetluses olemasolevatest vahenditest – summas 1 461 eurot. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses tehtud kõik võimalikud toimingud ja täidetud kõik ülesanded ning taotletav tasu 1 461 eurot jääb alla poole 19 500 4(5)
2-10-40138 euro suuruse pankrotivara puhul PankrS § 651 lg 1 sättest tulenevast alammäärast (3 292.89 eurot), on põhjendatud pankrotihalduri tasuks välja mõista 1 461 eurot. Pankrotihalduri tasu taotlusele ei ole vastuväidet esitatud. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 1 461 eurolt kuulub maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 482.13 eurot. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult tuleb kinni pidada tulumaks. Pankrotihaldur on tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja ja tema tulu maksustatakse TuMS § 1 lõike 1 kohaselt. Tulumaksuga maksustatakse pankrotihalduri tasu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Kuna pankrotihaldur võib saada tasu ka mujalt, siis tuleks tal maksuvaba tulu mahaarvestamiseks esitada väljamakse tegijale kirjalik avaldus. Tulenevalt TuMS § 4 lõikest 1 on pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21%. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Pankrotiseadus ei näe ette füüsilisest isikust ettevõtjana mittetegutseva füüsilisest isikust võlgniku dokumentide hoidmise kohustust ja dokumentide hoidja määramist pankrotimenetluse lõpetamisel. Seisuga 20.12.2011 ei ole JG kantud füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse. Pankrotihalduril on kohustus tulenevalt PankrS § 60 säilitada pankrotimenetlusega seotud dokumente ja teabekandjaid.
Merike Varusk Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.