Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hagi ja selle põhjendused. Hagejad on seisukohal, et korteriühistu 20.06.2011.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised ning üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Koosoleku päevaks oli määratud 30.05.2011.a ning vastav teade oli 27.05.2011.a. kättesaadavaks tehtud KÜ Aia 12 trepikoja infotahvlil. Hageja E.P. sai koosoleku toimumisest teada 01.06.2011 ning hageja S.Z. sai koosolekust teada 30.05.2011.a. Mõni päev enne koosoleku toimumist ilmus infotahvlile uus teade, et üldkoosolek toimub 20.06.2011.a. hagejaid uue koosoleku läbiviimisest ei teavitatud. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku toimumisest ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ettenähtud pikemat tähtaega. KÜ Aia 12 põhikirja p 7.6.3 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 13 kalendripäeva. Hagejad leiavad, et kuna 20.06.2011.a. üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seadusest ja KÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid, on 20.06.2011.a. toimunud üldkoosoleku otsus kehtetu. Hageja E.P. on KÜ aia 12 liige (krt.x). Hageja S.Z. on KÜ Aia 12 korter nr x kaasomanik, vastavalt KÜS § 5 lg 5 ning KÜ Aia 12 põhikirja p 3.4, kui korter kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Seega leiavad hagejad, et korteri nr x kaasomanike vahel kirjalik kokkuleppe puudumise tõttu ei oma korter nr.x KÜ koosolekul häält. Hagejad soovivad KÜ Aia 12 üldkoosoleku päevakorra p 2- juhatuse esimehe ja raamatupidajaga töölepingu sõlmimise küsimus- kehtetuks tunnistamist. Hagi kohaselt KÜ juhatus ei tee vahet töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu vahel. KÜ liikmed peavad teadma, millise konkreetse lepingu poolt nad hääletavad. Nimetatud lepingu sõlmimiseks valiti krt x esindaja U.H., kes ei oma selleks volitusi, sest ei ole KÜ liige. Arvestades eeltoodut on hagejad esitanud nõude:

2 (5)

2-11-44354

II PÕHJENDAV OSA

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud. Kohus lahendab KÜ Aia 12 korter x kaasomanike hääleõiguse küsimuse, selgitamaks välja, kas hagejate puhul on tegemist kohaste kostjatega. Vastavalt KÜS § 5 lg 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Sama seaduse § 5 lg 5 kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. Hageja selgituste kohaselt ei ole korter x kaasomanike vahel kirjalikku kokkulepet sõlmitud. Sellises olukorras tuleks kohtu hinnangul lähtuda KÜS § 5 lg 5 üldisest eesmärgist. Kohtupraktika sarnastes asjades. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendis 3-2-1-124-10 p. 19 selgitanud, et selle sätte eesmärgiks on lahendada küsimus, kellel on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus, kui korteriomand on mitme isiku kaasomandis, kuivõrd KÜS § 11 lg 1 kohaselt annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti, ning KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis 3-2-1-77-11 märgib kohus, et korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on välistatud korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest. KÜS § 5 lg 1 esimest lauset silmas pidades tuleb tõlgendada ka KÜS § 2 lg-t 1 ja § 3 lg 5 teist lauset ning nimelt selliselt, et korteriühistust majade kaupa eraldumine on võimalik üksnes juhul, kui majad asuvad eraldi kinnisasjadel, st kui korteriühistu on seni valitsenud mitmel kinnisasjal asuvaid korteriomandeid. Korteriühistu eristub teistest mittetulundusühingutest just oma n-ö sundliikmesusega, mida tuleb arvestada ka mittetulundusühingu jagunemisel kehtivate sätete kohaldamisel. Nii saab kohaldada üksnes piiratult mittetulundusühingute seaduse sätteid, mille järgi saavad jaguneva mittetulundusühingu liikmed jagunemisel osalevate mittetulundusühingute liikmeteks vastavalt jagunemiskavale, st mittetulundusühingu liikmed otsustavad ise, millise ühingu liikmeks nad jäävad või saavad. Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine on TsÜS § 47 järgi lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seega on korteriühistu jagunemine lubatud üksnes sellisel viisil, mida seadus võimaldab. Juriidilise isiku jagunemise tagajärjeks ei või olla õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa saavutada juriidilise isiku asutamisega. KÜ Aia 12 14.06.2010.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et korter x kaasomanike hääleõiguse küsimus on lahendatud selliselt: eriarvamuse korral lugeda hääl „ erapooletu“, ühesuguse arvamuse korral lugeda hääl „poolt“. Eelneva põhjal leiab kohus, et korter x kaasomanike hääleõiguse küsimuses on välja kujunenud KÜ Aia 12 praktika ning kirjaliku kokkuleppe puudumine ei takista kaasomanikel üldkoosolekul hääletamast.

3 (5)

2-11-44354 Tulenevalt KÜS § 13 lg 3 on S.Z. ́l õigus hagi esitada. Asjaoludest selgub, et Korteriühistu Aia 12 10.06.2011.a. üldkoosolekut ei toimunud ning see lükkus edasi ja toimus 20.06.2011.a. Kohtu hinnangul on tegemist korduskoosolekuga. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 21 lg 1 ning KÜ Aia 12 põhikirja p-de 7.6.6 ja 7.7.1.3 järgi tuleb korduskoosolekust teavitada 7 päeva ette. Kostja ei ole tõendanud, et teavitas hagejaid korduskoosolekust. 09.11.2011.a. Pärnu Maakohtus toimunud eelistungil kostja esindaja A.T. tunnistas, et teade korduvast üldkoosoleku toimumisest 20.06.2011.a. pandi välja 6 päeva enne koosoleku toimumist. Seega on rikutud üldkoosoleku läbiviimise korda. Hagi kohaselt tuleb KÜ Aia 12 liikmete üldkoosoleku 22.07.2011.a. otsuse p 2 tunnistada kehtetuks. Vastavalt MTÜS § 281 lg 1 ja 2 võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. KÜ Aia 12 põhikirja p 7.4.3 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse raamatupidamise korraldamine ning p 7.5 järgi on juhatuse liikmel õigus nõuda oma ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. KÜ Aia 12 22.07.2011.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolek on 6 poolthäälega otsustanud valida U.H. usaldusisikuks, et juhatuse esimehe ning raamatupidajaga töövõtulepingud sõlmida. Hagejad ei ole U.H. volituse puudumist tõendanud ning kohtule jääb arusaamatuks, mis alusel hagejad leiavad, et töövõtulepingute sõlmimine ei olnud lubatud. Kohus ei tuvastanud 22.07.2011.a. üldkoosoleku otsuse p 2 vastuvõtmise osas kostja poolset rikkumist.

Lähtudes eeltoodust, kohaldatud seadustest ja kogutud tõenditest kohus järeldab, et hagi ei kuulu täies ulatuses rahuldamisele. Tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused

4 (5)

2-11-44354 Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Rein Pokk Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.