Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

2-11-29850 Tallinna Linnakohtu 30.12.2005. a otsusega mõisteti K. O. -u A. F. välja 398,53 eurot (6235,68 krooni) võlgnevuse ja menetluskulu katteks. Nimetatud nõude jäägi sundtäitmiseks on alustanud kohtutäitur A. K. täiteasjas nr 170/2006/3859. 28.06.2011. a Põlva kohtumajale esitatud avalduses taotleb K. O. ) täitemenetluse ajatamist täiteasjas nr 170/2006/3859, sest tal puudub vanglas sissetulek (tl 4). 17.10.2011. a Põlva kohtumajale esitatud täiendavas avalduses (tl 23) taotleb avaldaja täitemenetluse peatamist täiteasjas nr 170/2006/3859 kuni 25.08.2012. a, s.o vangistusaja lõpuni. Nimetatud avalduse kohaselt kannab avaldaja praegu vangistust T. V. , mistõttu tal puudub sissetulek, millest oleks võimalik kinnipidamisi võlgnevuse katteks teostada. Vangla ei anna piisavalt hügieenitarbeid, mistõttu peab need ise ostma vangla kauplusest elukaaslase (M. M. ) poolt saadetud rahast. Kuna täitemenetlus kestab, siis saab ta elukaaslase poolt saadetud rahast kätte vaid 30% ja ülejäänud summast tehakse kinnipidamisi võlgade katteks. Täitemenetluse jätkamine vangistuse kandmise ajal on ebaõiglane, sest ka vanglas viibides on tal õigus elementaarsele hügieenile ning elukaaslane ei ole kohustatud kinni maksma tema võlgu. Asjast puudutatud isiku seisukoht OÜ A. F. (tl 38), et avalduses toodud asjaolud ei ole aluseks täitemenetluse peatamiseks ning osaühing ei pea vastutama avaldaja vanglasse sattumise eest.

Kohtu põhjendus Esitatud avaldus kuulub läbivaatamisele hagita menetluses vastavalt TsMS § 475 2. lõikes sätestatule. Täitemenetluse seadustiku § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht, kas täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes on ebaõiglane või mitte. Otsuse ja registriandmete väljavõtetega on tuvastatud, et Tallinna Linnakohtu 30.12.2005. a otsusega mõisteti K. O. -u A. F. välja 398,53 eurot võlgnevuse ja menetluskulu katteks; nimetatud nõude jäägi – 309,41 eurot (seisuga 28.06.2011. a) - sundtäitmiseks on alustanud kohtutäitur A. K. täiteasjas nr 170/2006/3859 puudutatud isiku 06.11.2006. a avalduse alusel ning avaldaja vangistusaeg peaks eelduslikult kestma 19.05.2011 - 25.08.2012. a. Seega on täitemenetlus täiteasjas nr 170/2006/3859 kestnud, võrreldes avaldaja vangistuse algusega, ligi 4,5 aastat ning otsusega väljamõistetud võlgnevusest on seisuga 28.06.2011. a tasumata ligikaudu 77%. Avaldaja on kinnipeetava staatuses eelduslikult kuni 25.08.2012. a.

2 (3)

2-11-29850 Kuna täitemenetlus on kestnud juba pikka aega ja endiselt on täitmata suurem osa kohtuotsusest tulenevast võlakohustusest, siis leiab kohus, et täitemenetluse jätkamist avaldaja suhtes ei saa sissenõudja huvisid arvestades pidada ebaõiglaseks vaatamata sellele, et ta kannab vanglakaristust ning ei saa töötasu. Ka ei ole täitemenetluse peatamine avaldaja huve, tema majanduslikku ja perekondlikku olukorda silmas pidades vajalik ega otstarbekas. Avaldaja vabakasutuskonto väljavõttest 01.05. – 06.12.2011. a nähtub, et ta on igakuiselt oma isikuarvelt teinud kulutusi kaupluses, sealhulgas ka peale M. M. saadud raha laekumist. Vastavalt vangistusseaduse § 48 lg 1 esimesele lausele võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Avaldaja, kandes vanglas karistust, on vangistusseaduse 2. peatüki 5. jao sätete kohaselt täielikult riigi ülevalpidamisel. Seega kindlustab vangla kinnipeetavale mõistlikus ulatuses ka vajalikud hügieenitarbed. Järelikult on vangla kaupluses sisseostude tegemine (sealhulgas hügieenitarvete täiendav soetamine) avaldaja õigus, aga mitte tema kohustus. Samuti on avaldaja elukaaslase poolt tehtavad ülekanded vabatahtlikud ning avaldajale kantud rahast on võimalik teha kinnipidamisi seaduses sätestatud korras. Seega ei muuda avaldaja vabakasutuskontolt raha osaline kinnipidamine täitemenetluse jätkamist tema jaoks ebaõiglaseks. Täitemenetluse jätkamine vangistuse kandmise ajal on avaldajale üldises mõttes kasulik, sest mida enam suudab ta praegu kohustusi täita, seda kergem on tema olukord peale vangistusaja lõppemist. Üldteadaolevalt lisanduvad avaldajale peale vangistuse ärakandmist veel kulud seoses eluasemega, riiete ja toidu ostmise ning avaldaja väidetel ka lapsele ülalpidamise andmisega, mistõttu eelmainitud võlakohustuse sundtäitmine muutub avaldajale edaspidi praegusest tunduvalt raskemaks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et täitemenetluse jätkamine täiteasjas nr 170/2006/3859 ei ole avaldaja suhtes ebaõiglane ning avaldus ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Tartu Maakohtu 31.05.2011. a määrusega anti avaldajale riigipoolset menetlusabi ja ta vabastati täielikult riigilõivu - 63,91 euro – maksmisest avalduse esitamisel (tl 29-30). Arvestades asjaolu, et avaldaja viibib vangistuses, tema vabakasutuskontol seisuga 30.11.2011. a on 3,52 eurot ning muu vara kohtu andmetel puudub, siis leiab kohus, et avaldaja tuleb vabastada TsMS § 190 lg 7 alusel antud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Lembit Käis kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.