Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
2. jaanuar 2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-27058
Tsiviilasi
LII hagi AS BT vastu kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamise nõudes.
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine ning hagi tagamise tühistamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LII(XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat (advokaadibüroo
Priit Lätt e-post:
Kostja: AS BT (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vahur Kivistik (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, e-post: [email protected]).
Kinnitada LII. (hageja) ja AS kompromiss alljärgnevas:
BT (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud
1.1
AS BT loobub Eesti Kaubamärkide (registreeringud nr 10630, 42712, 39083) ja Ühenduse kaubamärkide (registreeringud nr 005370036, 001526391, 001526334, 005323084, 005184841, 003047768, 002921252, 002919207, 002558278, 001809227, 001326032, 000864637, 000516419), edaspidi nimetatud Kaubamärgid, kasutamisest viivitamatult alates käesoleva kompromissi kinnitava määruse jõustumisest.
1.2
AS BT kinnitab, et ta ei riku LII. õigusi ega kasuta õigusvastaselt Kaubamärke, sealhulgas kuid mitte ainult: ei impordi Eestisse või teistesse Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidesse ning ei vii seal turule Kaubamärgiga tähistatud mistahes tooteid ilma hageja nõusolekuta ega müü selliseid tooteid edasi ning ei turusta
neid täiendavalt kolmandatele isikutele Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas ega kasuta märke/Kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või mis kasutavad ära või mis kahjustavad Kaubamärke. 1.3
AS BT kinnitab, et ta teeb LII.-le kättesaadavaks kogu informatsiooni hageja loata Eestisse Araabia Ühendemiraatidest 180 ning Hiinast 204 imporditud prinditoonerite ja trükilintide (edaspidi nimetatud Kaubad) Eestisse toomise ning teistesse riikidesse edasimüümise asjaolude ja dokumentide kohta.
1.4
AS BT kinnitab, et ta saadab Kaubad omal kulul tagasi isikule, kes need kostjale müüs, viivitamatult alates käesoleva kompromissi kinnitava määruse jõustumisest ning esitab LII.-le tõendid Kaupade ekspordist väljapoole Euroopa Majanduspiirkonda ja tõendid Kaupade vedamisest nende müüjale vastavalt Hong Kong ́i, Hiina ning Dubaisse Araabia Ühendemiraatides. Selliseid tõendeid hõlmavad tolli ekspordi- ja impordidokumentatsiooni, veodokumente ja mistahes muid dokumente, mis kinnitavad Kaupade transporti nende müüjale Hong Kong ́i, Hiina ja Dubaisse Araabia Ühendemiraatides.
1.5
AS BT kohustub hüvitama LII. menetluskulud seoses tsiviilasjas nr 2-11-27058 esitatud hagiga ja käesoleva kompromissi täitmisega, sealhulgas õigusteenuse kulud, poole hagiavalduselt tasutud riigilõivust, tõlkekulud, täitekulud, kokku summas 4 000 (neli tuhat) eurot.
1.6
Pooled lepivad kokku, et alates käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest loetakse kõik tsiviilasjas nr 2-11-27058 aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks.
1.7
Pooled lepivad kokku, et käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi kohaldumisala ei ole piiratud territoriaalselt, st käesolev kompromiss on pooltele kohustuslik üle maailma.
1.8
Pooled lepivad kokku, et käesoleva määruse punktide 1.1 kuni 1.4 rikkumise eest kohustub AS BT tasuma leppetrahvi summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot iga rikkumise kohta.
1.9
AS kohustub käendajana vastutama käesolevast kompromissist tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest solidaarselt kostjaga summas kuni 60 000 (kuuskümmend tuhat) eurot.
Menetluskulud jäävad kostja kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-27058.
Tühistada Harju Maakohtu 14.06.2011.a määrus, millega kohus arestis kostja AS BT (registrikood XXX) poolt Eestisse imporditud ning hageja kaubamärkidega tähistatud 384 printeritoonerit ja trükilinti, mis on ladustatud AS R laos aadressil XXX.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool LII. tasutud riigilõivust, so summas 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot ja 78 senti ning kanda nimetatud summa Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ (registrikood11067332) arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXX, selgitusega „Hagi AS BT vastu, riigilõivu tagastamine“. Määrus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele peale kompromissi kinnitava osa jõustumist. Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ tasus hageja eest 09.06.2011.a riigilõivu summas 1 595 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „LII. hagi BT AS vastu“.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada LII. tasutud tagatis summas 1 595 (üks tuhat viissada üheksakümmend viis) eurot ning kanda nimetatud summa Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ (registrikood11067332) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, selgitusega „Hagi AS BT vastu, tagatise tagastamine“. Määrus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele peale määruse hagi tagamise tühistamise osa jõustumist. Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ tasus hageja eest 15.06.2011.a hagi tagamiselt tagatist summas 1 595 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 3100057358 selgitusega „Tagatis LII. hagi BT AS vastu“.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale kompromissi kinnitavas osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul arvates kohtumääruse tegemise päevast. Hagi tagamise tühistamise ning hagi tagamise tagatise tagastamise osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalustele kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-27058, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Hageja esitas Harju Maakohtule 10.06.2011.a hagiavalduse kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja mitmete Eesti ja Euroopa Ühenduse kaubamärkide omanik, kes esitas 20.05.2011.a Maksu- ja Tolliametile tollisekkumise taotluse, kuna kostja importis Eestisse printeritoonereid ja trükilinte Araabia Ühendemiraatidest 180 toote ulatuses ja Hiinast 204 toote ulatuses. Kaubad jäeti Maksu- ja Tolliameti otsusega järelevalve alla ning läbivaatuse tulemusena on tuvastatud, et tegemist on originaalkaupadega. Kaupade näol on tegemist keelatud parallellimportkaubaga ja hageja kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisega. Kaubad on toodud Eesti territooriumile ilma hageja loata. Hagiavaldusele oli lisatud hagi tagamise taotlus, milles hageja soovis, et kohus arestiks AS BT poolt Eestisse imporditud ja hageja kaubamärkidega tähisatud kaubad, mis on ladustatud AS R laos. Hagiavaldusele oli lisatud riigilõivu tasumise maksekorraldus summas 1623,76 eurot. Hagi hinnaks oli hagiavalduses märgitud 1595 eurot.
Harju Maakohtu 10.06.2011.a määrusega jättis kohus hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb kohtule esitada tõlked eesti keelde hagiavaldusele lisatud võõrkeelsetest tõenditest. Samuti leidis kohus, et hagejal tuleb esitada kohtule tunnistus hageja õigusvõime kohta originaaldokumendina koos notari või vandetõlgi poolt kinnitatud tõlkega. Kohus tõi ühtlas välja, et hageja ei ole põhistanud, miks on ta hagi hinnaks märkinud 1595 eurot. Kohus leidis, et hagejal tuleb esitada kohtule põhistatud seisukoht tsiviilasja hinna osas, kuna kohtu arvates võib tsiviilasja hinna määramine käesolevas asjas olla võimalik. Tsiviilasja hinnaks võib olla hagejale eeldatavalt kuuluva hüve väärtus ehk see, et hageja ei pea kandma võimalikku kahju. Seega leidis kohus, et hagejal tuleb kohtule teatada, milline on hagi hind ehk hageja poolt saadav hüve hagi rahuldamise korral. Hagejal tuleb kohtule esitada hagi hinna määramise kohta vajalikud tõendid. Kohus selgitas samuti hagejale, et hageja on esitanud muuhulgas kostja vastu nõude hoiduda tulevikus kaubamärgiomaniku õigusi rikkuvast tegevusest, kuid vastava nõude esitamist hagiavalduses põhistatud ei ole. Kohus andis hagejale hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esitas kohtule 13.06.2011.a menetlusdokumendi pealkirjaga „puuduste kõrvaldamine“. Nimetatud menetlusdokumendile oli lisatud ärakiri notariaalselt kinnitatud tõlkest hageja õigusvõime tunnistuse kohta. Muude tõendite tõlkeid ega hageja õigusvõime tunnistuse originaali hageja kohtule ei esitanud. Menetlusdokumendis hageja esindaja üksnes märkis, et tal ei ole vajalikku kohtu soovitud originaaldokumenti. Hagi hinna osas leidis hageja, et ta on esitanud mittevaralise nõude TsMS § 132 alusel ning antud asjas ei ole võimalik tsiviilasja hinda määrata. Hagi rahuldamise korral hageja poolt saadava eeldatava hüve harilikku väärtust ei ole võimalik rahaliselt hinnaga, kuigi Eestisse imporditud kaupga väärtust on võimalik rahaliselt hinnata, kuid hagejal selle kohta andmed puuduvad. Tsiviilasja hind ei ole võrdustatav kaupade väärtusega. Samuti võttis hageja tagasi tulevikku suunatud kohustamisnõude. Muus osas jättis hageja hagiavalduses esinenud puudused kõrvaldamata. Hagi tagamise osas märkis hageja, et kui kohus jätab hagi tagamata, on raskendatud võimalused hagejale kuuluva ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, kuna maksuhalduri suulise informatsiooni kohaselt vabastatakse kaubad tollilaost 14.06.2011.a. Kohus rahuldas 14.06.2011.a määrusega hageja hagi tagamise avalduse ning arestis AS BT poolt Eestisse imporditud ning hageja kaubamärkidega tähistatud 384 prinditoonerit ja trükilinti, mis olid ladustatud AS R laos aadressil XXXTallinn. Lisaks kohustas kohus hagejat tasuma hagi tagamise tagatist summas 1 595 eurot. Kohus võttis hagiavalduse 04.07.2011.a määrusega menetlusse. Pooled esitasid 27.12.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega, tsiviilasja lõpetamist ning hagi tagamise abinõu tühistamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu ja hagi tagamise tagatise tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et LII. taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ tasus hageja eest 09.06.2011.a riigilõivu summas 1 595 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „LII. hagi BT AS vastu“. Kuna käesolevas tsiviilasjas on hageja märkinud hagihinnaks 1 595 eurot, millele vastab riigilõivuseaduse järgi riigilõivu määr summas 319,55 eurot, tagastab kohus hageja taotluse alusel poole hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so summas 159,78 eurot. Kuivõrd hageja ei ole taotlenud enamtasutud riigilõivu tagastamist 1 275,45 euro suuruses summas, puudub kohtul käesolevalt õigus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on tuginedes TsMS §-le 150 õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja kannab hageja menetluskulud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahele päevale. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti või kompromisslepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled taotlesid käesolevas kompromissis hagi tagamise abinõu tühistamist. Eeltoodu alusel tuleb Harju Maakohtu 14.06.2011.a hagi tagamise määrus tühistada. Käesolevas asjas on hageja tasunud hagi tagamiseks 15.06.2011.a tagatise summas 1 595 eurot. Hageja taotles hagi tagamise tagatise tagastamist. TsMS § 391 lg 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui:
1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 391 lg 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg-s 1 nimetatud ajast alates. Hageja esitatud hagi tagamise tagatise tagastamise avaldus on esitatud varem, kui TsMS § 391 lg 2 sätestab. Samas antud juhul lõpetab kohus menetluse, kuna pooled on sõlminud kompromissi. Seetõttu kompromissi kinnitava osas jõustumisega puudub kostjal alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks TsMS § 391 järgi. Seega, kuna hagi tagamise abinõue tühistamisega langeb ära tagatise andmise põhjus, tuleb hageja taotlus rahuldada ning tagastada hageja tasutud hagi tagamise tagatis 1 595 euro suuruses summas.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.