29.detsemberr 2011 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-10-3776
Tsiviilasja hind
726,34 eurot (11 364,77 krooni)
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi VE vastu viiviste väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu) Hageja lepinguline esindaja Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, 51006 Tartu, e-post [email protected]) Kostja VE(registrikood XXX, kontaktaadress XXX) 08.12.2011 kohtuistungil A. Maljukovi ja VEosavõtul, poolte nõusolekul menetlus jätkus ja otsus tehakse kirjalikus menetluses
esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.BIGBANK AS hagi viiviste väljamõistmise osas rahuldada.
2.Välja mõista VE’ilt BIGBANK AS kasuks 08.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2124,87 eurot (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli eurot ja 87 senti).
3.Välja mõista VE BIGBANK AS kasuks viivis 27,03 % põhivõlast (08.12.2011 seisuga 2666,60 eurot) aastas (0,74 % päevas) alates 09.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud, (hageja 02.08.2010 apellatsioonkaebuse menetlemise kulud), jätta kostja VE’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
EELNEV MENETLUS
BIGBANK AS esitas 25.01.2010.a kohtule hagi VE vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 44 916,72 krooni, intressi 4806,48 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 1000 krooni ja viivise 11 364,77 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 27,03 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 26.01.2010 kuni krediidisumma tasumiseni. Põhivõla väljamõistmise osas on kohtuotsus jõustunud. 30.06.2010.a otsusega maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 62 087,97 krooni ning kohustas kostjat nimetatud võlgnevuse tasuma igakuiste osamaksetena summas 1000 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ning 90% ulatuses kostja kanda. 28.12.2010.a otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 30.06.2010.a otsuse viivise väljamõistmise ja otsuse täitmise korra määramise osas ning saatis hagi nimetatud nõuete osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti jättis kohus menetluskulude jaotuse lahendamiseks asja uuel lahendamisel.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.08.2007.a tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale 50 000 krooni krediiti, intressiga 27,03% aastas. Kostja rikkus krediidilepingut, ei tasunud makseid nõuetekohaselt ning seetõttu 20.02.2009 ütles hageja lepingu üles. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 55,36 krooni. Kostja jättis pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 44 916,72 krooni (2870,70 eurot). Hageja arvutas viivist rahaliste kohustuste tasumisega viivitamisel lepingulise määraga 27,03% võlgnetavalt summalt aastas. Seisuga 18.01.2010 on kostjalt sissenõutavaks muutunud viivis 11 364,77 krooni ehk 726,34 eurot. 08.12.2011 toimunud kohtuistungi seisuga on hageja teatel viivisenõue (alates lepingu ülesütlemisest 20.02.2009) muutunud sissenõutavaks summas 2124,87 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 27,03% põhivõlalt alates 09.12.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on viivisearvestuses arvesse võtnud vahepeal põhivõla katteks toimunud tasumisi. Seisuga 08.12.2011 oli põhivõlg kostja andmetel 2666,60 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja märkis, et kohtuotsuse täitmise korra võivad pooled kokku leppida ka otsuse täitmise käigus, seda ei ole vaja otsusega lahendada. Kostja viivise vähendamise nõuet peab hageja põhjendamatuks, sest kostja on pahatahtlikult käitudes muutnud enda varatuks, kostja võõrandas talle kuulunud korteriomandi.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidles viivistele vastu ning palus viiviseid vähendada. Kostja arvates on viivisemäär ebamõistlikult suur. Kostjal on rohkesti võlgasid, vara tal ei ole. Kostja taotles kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramist selliselt, et tal oleks õigus tasuda võlga 500 krooni ehk 31,96 euro kaupa kuus. 08.12.2011 toimunud kohtuistungil märkis kostja, et ta oleks võimeline kohtuotsust täitma 32 euro kaupa kuus. Käesoleval ajal on kostja töötu. Kostja hinnangul on mõistlik 6-7 % viivist aastas. 08.12.2011 kohtuistungil kostja leidis, et ta ei peaks üldse viivist hagejale maksma, sest tema arvestuste kohaselt oli ta kõik summad juba enne kohtuotsust tasunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus leiab, et hagi tuleb viivise väljamõistmise nõude osas rahuldada täies ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär. Pooltevahelises tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär 27.03 % krediidisummast aastas.
2.VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § -s 162 sätestatule. VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 lg-st 1 nende koostoimes tulenevalt juhul, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikkus seisundit.
3.Kostja leiab, et lepingujärgne viivisemäär on ebamõistlikult suur ning kostja majanduslik olukord ei võimalda tal viivist maksta. Kostja väidetel ta praegu ei tööta, hooldab invaliidistunud poega ning ei tea, kas ja millal saab tööle minna. Mingit vara kostjal ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised (lg 2 ). Kohus andis 08.12.2011 kohtuistungil kostjale võimaluse oma väiteid tõendada, selgitas kostjale, millised on võimalikud tõendid ning määras tõendite esitamiseks tähtaja 16.12.2011. Kostja kohtule mingeid tõendeid esitanud ei ole, samuti ei ole taotlenud tõendite esitamise tähtaja pikendamist. Menetluses kostja majandusliku olukorra kohta varasemalt esitatud tõendid (töötukassa 04.08.2010 otsus, Creditreform OÜ nõudekirjad võlgnevuse kohta seisuga 02.01.2009 ja nõudega tasuda võlg 24.04.2009, OÜ Lindorff 25.06.2009 nõudekiri ja Sampo Pangaga 2010 aprillis sõlmitud võla tasumise kokkulepe) ei tõenda kostja olukorda praegu. Kostja väited, et ta praegu ei tööta ning hooldab invaliidistunud poega on täiesti tõendamata ja paljasõnalised. Kinnistusraamatu andmetel kostja võõrandas 11.02.2011, so kohtuvaidluse ajal, talle Viljandimaal Tarvastu vallas kuulunud korteriomandi Liivi Abelile. Seega on kostja ise muutnud ennast varatuks. Seda ei muuda kostja paljasõnalised väited, et L. Abel on tema laste ema ning korterit L. Abelile kinkides kostja täitis moraalset kohustust. Viivise vähendamiseks ei anna alust üksnes kostja arvamus, et viivisemäär on ebamõistlik. Kostja ei ole tõendanud viivise vähendamise eelduste olemasolu. Seejuures kohus võtab arvesse, et kostja ei ole kasutanud temast endast sõltuvat võimalust viiviste vähendamiseks jõustunud otsusega väljamõistetud põhivõlgnevuse tasumise teel. Kostja kinnitas, et tasus põhivõla osamakseid kuni ringkonnakohtu otsuseni. Ringkonnakohus tegi otsuse aasta tagasi, 28.12.2010. Asjaolu, et ringkonnakohus tühistas võlgnevuse osamaksetena tasumise korra, ei võtnud hagejalt õigust osamaksetena tasumist jätkata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsM;S) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos hagiga esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid osaliselt või täielikult protsendina põhivõlast. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 08.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2124,87 eurot (sh enne lepingu ülesütlemist tekkinud viivisevõlgnevus 3,54 eurot (55,36 EEK), lepingu 20.02.2009 ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 25.01.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 722,80 eurot ja alates 26.01.2010 täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 1398,53 eurot) ning alates 09.12.2011 viivise 27,03 % põhivõlast aastas
(0,074 % päevas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab viivised välja taotletud kujul.
5.Kostja taotleb kohtuotsuses selle täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostjale määratakse väljamõistetud summa tasumine osamaksetena. 08.12.2011 kohtuistungil kostja arvas, et on võimeline tasuma 32 eurot kuus. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtuotsuses täitmise korra kindlaksmääramine otstarbekas. Kindlaks tuleks määrata otsuse täitmise kord ka väljamõistetud põhinõude täitmise osas, mis on juba jõustunud ja poolte kinnitusel osaliselt täidetud. 08.12.2011 kohtuistungi seisuga oli kostjal põhivõlga ja viiviseid tasumata kokku 4791,47 eurot. Sellele summale lisanduvad igapäevaselt viivised. Kui võimaldada kostjal tasuda juba olemasolevat võlgnevusesummat 32 euro suuruste kuumaksetena kuluks otsuse täitmiseks ca 150 kuud ehk 12,5 aastat, mis ilmselgelt ei ole mõistlik. Suuremate osamaksete tasumise kohustuse panemine kostjale olukorras, kus kostja on teatanud, et ta ei ole võimeline rohkem maksma, ei ole põhjendatud. Hageja kohtuistungil avaldas valmisolekut sõlmida kohtuotsuse täitmise osas kokkulepe täitmismenetluses. Eeltoodu alusel kohus kohtuotsuses selle täitmise korda ega viisi kindlaks ei määra.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuivõrd kohus jättis kostja taotluse viiviste vähendamiseks rahuldamata, põhivõla osas on hagi rahuldav kohtuotsus jõustunud, on hagi rahuldatud täies ulatuses ning menetluskulud jäävad kostja kanda. Käesoleva otsusega kohus jaotab ka apellatsioonimenetluses kantud poolte menetluskulud. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Vaidlusaluses asjas esitas apellatsioonkaebuse hageja ning apellatsioonkaebus rahuldati. Seega ka apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.